Globaalne soojenemine (0)

Sisukord
Sissejuhatus 3
Sissejuhatus teemasse 4
Globaalne soojenemine 5
Tulevik ja tagajärjed 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Sissejuhatus
Mina valisin selle globaalprobleemi, sest see on teema, millest palju räägitakse, mis puudutab meid kõiki, mis tundus esialgu kõige lihtsam ja igavam teema, mida võtta, kuid millest ma tegelikult ei tea väga midagi. Arvan, et kuna see on üks olulisemaid globaalprobleeme, mille taga on omakorda teised globaalprobleemid, siis oleks kasulik teada, milles probleem seisneb. Seda referaati koostades loodan vastused leida küsimustele: miks, millal, kui kiiresti jne. Maa temperatuur tõuseb. Tahaksin uurida ka kliima soojenemise ajaloo, tuleviku ja tagajärgede kohta ning leida huvitavaid fakte ja erinevaid lahendusi.
Sissejuhatus teemasse
Juba palju aastaid on inimkond tegelenud globaalse soojenemise uurimisega. Mõned väidavad, et seda pole olemas, kuid üldiselt ikka tunnistatakse, et soojenemine on probleem, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Kui kaua on meil aega probleemi lahendamiseks?
Globaalne ehk kliima soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Viimastel aastakümnetel on täheldatud märkimisväärset soojenemist ja ilmselt jätkub see ka tulevikus. Miks kliima soojeneb? Miks ei tule hoopis uut jääaega?
Eelmise sajandi keskel tehti kindlaks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris. Seitsmekümnendatel võeti kasutusele satelliidid, millega sai täpselt mõõta muutusi päikese aktiivsuses. Püstitati hüpotees , et globaalse soojenemise taga võib olla inimtegevus. Tänaseks on teadlaste uurimismeetodid ja mõõteinstrumendid rohkem arenenud ja ollakse kindlad, et soojenemise peamiseks põhjuseks ei saa olla looduslikud põhjused ega päike, kuna nendega toimunud muutused on minimaalsed. Hetkel valitseva teadusliku maailmapildi järgi ongi väga tõenäoliselt keskmise temperatuuri tõusu põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse mõjul. Kuid mida üleüldse tähendab “inimtegevuse mõjul”?
Igasugune inimtegevus ei tekita kasvuhooneefekti. Seda tekitab fossiilsete kütuste põletamine , metsade vähenemine, soiste alade kuivendamine, kõrbestumine ja intensiivpõllundus, mille tagajärjel tekivad kasvuhoonegaasid . Need kogunevad atmosfääri ja tugevdavad kasvuhooneefekti. Nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse, mis tähendab, et rohkem soojust jääb Maa atmosfääri.
Mida tehakse ja mida saaks veel teha kliima soojenemise vastu ning kas on midagi, mis kasvuhoonefekti vähendaks? Mis saab edasi kui globaalne soojenemine jätkub? Millised on selle tagajärjed? Mis saab 100 aasta pärast?
Globaalne soojenemine
Maakera keskmine temperatuur on viimase 150 aasta jooksul tõusnud 0,8 kraadi. Alates tööstusajastu algusest on temperatuuriga koos tõusnud ka kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris. Mis täpselt on kasvuhoonegaasid ja kuidas need tekivad? Nende ühine omadus on see, et nad ei neela/ neelavad vähe/hajutavad lühilainelist päikesekiirgust ning neelavad pikalainelist soojuskiirgust. Olulisemad kasvuhoonegaasid on veeaur, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Veeauru kogust me kontrollida ei saa, kuid inimkonna tekitatud gaase saame väga edukalt. Peamine on süsihappegaas , mis tekib kivisüsi, õli, turba, ja puu kasutamisest. See ei piirdu ainult tehaste küttekolletega. Oma osa on ka põlemisel autode, lennukite ja muude sõidukite mootorites. Sealt pärineb umbes 75% atmosfääri paisatud süsihappegaasist. Ülejäänud 25% on metsade, eriti troopiliste vihmametsade, maharaiumise tulemus. Looduses peaks valitsema tasakaal: põlemise, elusolendite hingamise jne. kaudu tekkinud süsihappegaasi toodavad ümber puud ja taimed, andes vastu hapnikku. Nii on see olnud tuhandeid aastaid. Inimese tulekuga on tasakaal muutunud. Veel aastal 1850 oli Maa rahvaarv ainult 1,2 miljardit. Praeguseks on inimesi üle 7 miljardi ja kõik nad vajavad eluruumi. Kui juurde lisada tehniline areng, siis on mõistetav miks kliima soojenemine praegu teemaks on.
Maakera saab oma soojusenergia Päikeselt. Päikesekiirguse tõttu soojenenud maa- ja veepind kiirgavad soojust tagasi maailmaruumi, see toimub infrapunase kiirguse näol. Kasvuhoonegaasid neelavad infrapunast kiirgust, mille tagajärjel kasvab atmosfääri temperatuur. Energia liikumine on antud juhul ühesuunaline. Kasvuhoone kuumeneb samal põhimõttel: päikesekiirgus soojendab hoone sisemust, kuid klaas ei lase infrapunast kiirgust läbi. Hoone sisetemperatuur aina tõuseb. Teiseks näiteks on planeet Veenus, mille atmosfäär koosneb 96% süsihappegaasist ja mille pinnatemperatuur on üle 500ºC. Kõrget temperatuuri põhjustab seega süsihappegaas, mitte Veenuse kaugus Päikesest.
Tulevik ja tagajärjed
Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,1-6,4 kraadi võrra. Nii suur prognooside erinevus ei ole tingitud mitte sellest, et ei osata aru saada looduslikest protsessidest, vaid inimkäitumise ennustatamatusest.
Mis saab kui keskmine temperatuur tõuseb 5 kraadi võrra? Inimesed saavad elada ka 5 kraadi võrra soojema kliimaga, kuid kahjuks ei ole see nii lihtne. Paar kraadi soojem kliima toob endaga kaasa rohkem haigusi, tihedamini esinevad võimsad tormid ja jääliustike sulamise. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Kui jää poolustel sulaks, hakkaksid need miljonid inimesed uut kodu otsima tekitades palju immigratsiooniga seotud probleeme. Kui temperatuurid tõuseks 5 kraadi võrra, jääksid vee alla paljud suurlinnad : London, Shanghai , New York ja Hong Kong . Kui kogu maailma jää ära sulaks, tõuseks veetase 68,8 meetri võrra ning selleks ei ole üldse palju vaja. Arvatakse, et kui temperatuur tõuseks 3 kraadi, sureks välja 50% kogu maailma liikidest. Seega on kliima soojenemine väga suur probleem, kuid tavainimesed usuvad, et selle peale tuleks mõtlema hakata alles tulevikus, sadade aastate pärast. Kui nii edasi läheb siis võivad kirjeldatud ohud kätte jõuda juba meie eluajal.
Aerosoolide (gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu) hulga suurenemine atmosfääris vähendab atmosfääri läbipaistvust, mistõttu otsese päikesekiirguse pääs maapinnani on viimase sajandiga vähenenud umbes 4%. See on globaalset soojenemist natukene aeglustanud. Mida veel tehakse kliima soojenemise vastu?
USA on üks suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid maailmas. Taani, Hispaania , Suurbritannia ning Saksamaa oma eesrindlike tuuleenergiaparkidega näitavad ülejäänud maailmale head eeskuju. Kuid muidugi ei tohiks lootusi panna ainult energiatootmismeetodite parenemisele, oluline on ka tarbimise ning jäätmete vähendamine. Tulevik sõltub sellest, kui palju me praegu fossiilkütuseid põletame, kui palju metsasid maha raiume ja kui palju me viitsime panustada selle probleemi lahendamisse. Minu arvates tuleks inimestele selgitada, milles probleem seisneb ja mis on selle tagajärjed; algatada kampaaniad ja pidevalt meelde tuletada asja tõsidust. Soojenemist on võimalik ära hoida või edasi lükata.
Kokkuvõte
Erinevalt sissejuhatusest saan ma nüüd öelda, et tean, mis on globaalne soojenemine. Täitsin kõik eesmärgid ja sain vastused oma küsimustele. Ma ei oleks arvanud, et tagajärjed on nii tõsised ja üldse mitte kaugel ning ma ei ole ilmselt ainuke. Arvan, et kõigile tuleks kasuks globaalse soojenemise kohta täpsemalt uurida. See ei ole samasugune naljajutt nagu iga-aastased maailmalõpud, vaid teaduslikult tõestatud tõsine probleem, mis vajab lahendust. Peaksime mõtlema vähem enda peale ja rohkem maailma peale, kuid seda ei saa teha kui isegi ei tea, et seda on vaja teha. Seega tuleks kliima soojenemisest ülemaailmselt rohkem rääkida ja midagi ette võtta, enne kui hilja .
Kasutatud kirjandus
http://www.eesti.ca/globaalne-kliima-soojenemine-kas-muut-voi-toelisus/article28601 [vaadatud 21.09.2014]
http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine [vaadatud 21.09.2014]
http://maakond.blogspot.com/2007/01/globaalne-soojenemine-ja-kliimamuutused.html [vaadatud: 21.09.2014]
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhoonegaasid [vaadatud: 21.09.2014]