Maailma rahvaarv ja selle muutumine (0)

1.Maailma rahvaarv ja selle muutumine
Teadlaste sõnul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele
Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel

• Kõige rohkem inimesi elab soodsa loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.
  

Rahvastiku tihedus sõltub elupaikade sobivusest : kliima,pinnamood, timestik , loodusvarad, mullad , veekogud, majanduslik olukord, loomulik iive.
Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond.
2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse erineva suurusega asulates või riikides. Iga riigi rahvaaru muudab 4 tegurit: sünimus, suremus , sisse- ja väljaränne.

• Laste arv sõltub sünnitusealiste naiste arvust ja nende soovist sünnitada, pereplaneermise võimaluse olemasolu, värtused, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majandulikud võimalused lastele.
  
• Suremust põhjustavad tegurid: vaeses, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus, ebaterve eluviis. Oleneb inimese vanusest. (sõjad, nälg, vee puudus). Arenenud riikides: südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald.
  

3. Demograafiline üleminek- nii sündimus kui ka suremus muutuvad aegade jooksul.
Kõige suuremad muutused toimuvad demograafilise ülemineku käigus, kui traditsiooniline põlvkondade vaheldumine (mida iseloomustab kõrge sündimus ja suremus) asendub kaasaegse põlvkondade vaheldumisega(millele on omane madal sündimus ja suremus).
Demograafilise ülemineku käigus muutub oluliselt ka rahvastiku vanuskoosseis.
Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
Traditsiooniline rahvastiku tüüdi etapp: Demograafilise üleminuke TEINE etapp:

• on iseloomulik agraarühiskonnale. -suremus on stabiiline
  
• Kõrge ja väga muutlik suremus -sünimus väheneb
  
• Sündimus kõrge -keskmine eluiga pikeneb
  
• Iive madal -edukas rahavastikupoliitika
  
• Rahvaarv muutub aeglaselt -iseloomulik tööstusajastu lõpus olevatele
  
• Noor rahavastik riikidele
  
• Majanduse mahajäämine
  

Demograafilise ülemineku esimene etapp: Kaasaegne rahvastik :

• Majanudse areng -kõrgme majandustase
  
• Arstiabi paranbe -sündimus väike
  
• Suremus hakkab vähenema -suremus väike
  
• Sündimus kõrge -rahavastik vananeb
  
• Eluiga pikeneb -keskmine eluiga kõrge
  
• Lõpus demograafiline plahvatus -iseloomulik arenenud riikidele
  

(rahvaarv suureneb, suremus väheneb) -sisseränne suur
4. Ränne ehk migratsioon on püsiv/alalise elukoha vahetus. Siseränne: kolima maalt linna, linnast maale, linnade-vaheline, maalt maale.Välisränne:vabatahtlik (tööle, õppima; abielu), sundränne(põgenemine; looduskatastroofid) Tõmbe: parem töökoht, soojem kliima, õppimis võimalused Tõuke: halvad elutingiused, majanduslikult halb seiskord, looduskatastroofid. Rändeiibe ehk – saldo on sisse-ja väljarände vahe Liigitatakase: kauguse, põhjuse ja kestvuse järgi.
5. Rahvastikupoliitika - riigi sihiteadlik tegevus rahavaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamiine. Rahvastiku arvukust mõjutavad sündimus, suremus ja ränne.
Rahvastikupoliitikaga võib riik taotleda rahavarvu suurenemist või vähenemist, sisserännet teistest riikides või väljarännet.
6. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga.  
Linnastume tase – mitu % riigi elanikest elab linnas.
Linnastumise tempo- kui kiiresti linn kasvab ja areneb
Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht. Asulate paiknemist mõjutasid. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad
AGRAARAJASTU LINNAD: Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades
Linnades elas 1-2 % rahvastikust. Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad , vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega. Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega
TÖÖSTUSAJASTU LINNASTUMINE: Toimub kiire linnastumine. Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse. Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega
Eeslinnastumine e. sub- urbanisatsioon - on inimeste kolimine  linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. (vanemad ja keksealised)
Vastulinnastumine e. kontra -urbanisatsioon - Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse
Taaslinnastumine e. re-urbanisatsioon - Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama
Ülelinnastumine- on arengumaade linnade ülikiire kasv. Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti
Linnastu ehk aglomeratsioon - kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad.
Hiidlinnad ehk megaloopolid- linnastute suurenemine ja kokku kasvamine
7. Linnade laienemine ja sisestruktuur
Sektor - linnad jagunevad sektorideks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest.
Kesklinn- ärila, üleminekupiirkond- agul , vana tööstuspiirkond, madala maksumusega elurajoonid, kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, uuskeskus,, eeslinn ( eliidi elumajad)
Agraarajastu linnad: Linnades elasid käsitöölised, kaupmehed, vaimulikud, sõjaväelased
Linna ümbritsesid kaitse rajatised, linna keskel asus pühakoda
*Avalikud asutused, teenindus, tootmine surutud korrapäratult linnamüüride vahele
*Selgelt välja kujunenud klassiühiskond
Tööstusajastu linnad
*Asulad kasvasid kiiresti, toimus linnastumine
*Tehnika rakendamisel jäi maal töölisi üle, kes läksid linna
*Linns kasvas laiustesse ja kõrgustesse
*Jõukamad linnaelanikud ei kolinud mitte ärikeskuse juurde agulitesse vaid äärelinna
*Tööstusajastu lõppedes kolis üha enam elanikke linnast eeslinadesse