Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia 10. klass (0)

1 HALB
Punktid
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 4
Maarika Kolberg 10a Õ
10. klassi geograafia I kursus 2010/11 TÖÖLEHT nr. 2
1.Selgita rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning too näiteid.
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja
paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust
ning sise- ja välisrännet. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale
eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja
rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi,
lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke
meetmeid.
2.Kirjelda tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi põhjusi (tõmbe- ja tõuketegureid) ning rändesuundi.
Lääne-Euroopa
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-Ameerikast –
paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka
riikidevaheline ränne.
Ida-Euroopa
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii
õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele
Põhja-Ameerika
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast)
eelkõige paremate elu kui ka töötingimuste otsingutele.
Lõuna-Ameerika
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja
töötingimuste otsingutele
Aafrika
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare
riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel,
näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema
elatustasemega riikidesse.
Aasia
Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja
loodusõnnetuste eest. Mandrisisene – poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine : Kasahstanist,
Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse –
ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused.
3.Analüüsi suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale .
Positiivne külg USA-le
Positiivne külg Mehhikole
1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik
tööjõud
2. Migrandid on nõus töötama raskematel
töödel
3. Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest
1. teqila
2. Riigis väheneb tööpuudus
3. Paranevad migrantide tööoskused,
mida hiljem saab
kodumaal kasutada.
4. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kodumaale
Negatiivne külg USA-le
Negatiivne külg Mehhikole
1.. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja
tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile
4. Sageli on tegemist illegaalsete
migrantitega,
mis tekitab palju probleeme.
1. narko kaubandus
2. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
3. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste
osakaal
4. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised
disproportsioonid
4.Võrdle linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades.
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Linnarahvastiku osatähtsus, kasvutempo
Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo
aeglane
Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid
kasvutempo kiire
Kasvutegurid
Elanike suundumine maalt ja
väiksematest linnadest suurlinnadesse,
linnastumine jõudnud infoajastu
linnade järku
Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel,
elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu
linnad, ülelinnastumine
Regionaalsed erinevused
Linnade
kokkukasvamine,megalopoliste teke.
Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned
suuremad linnad
5.Too näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest.
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Sotsiaalsed ja majandusprobleemid
Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv
haldamine,
Ülelinnastumine, slummid , elanikkonna
kihistumine , kuritegevus, vee, kanalisatsiooni,
elektri puudumine slummides, suur
tööpuudus,
Keskkonnaprobleemid
Prügimajandus, õhusaaste,
linnahaljastuse säilitamine
Õhusaaste, prügi, nakkushaigused,
transpordiprobleemid
Urmas Lekk geograafia 2010
Geograafia 10-klass #1 Geograafia 10-klass #2 Geograafia 10-klass #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarika21 Õppematerjali autor
1.Selgita rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning too näiteid.
2.Kirjelda tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi põhjusi (tõmbe- ja tõuketegureid) ning rändesuundi.
3.Analüüsi suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale.
4.Võrdle linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades.
5.Too näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest.

Sarnased õppematerjalid

Rahvastik ja rahvaarv
6
doc

Rahvastik ja rahvaarv

1. Kui palju elab inimesi Maal? Maailma suurima rahvaarvuga riigid. V: Hiina, India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Pakistan, Bangladesh, Nigeeria, Venemaa, Jaapan. 2. Iseloomusta maailma rahvaarvu muutusi ja põhjenda neid muutusi. Rahvaarvu prognoos? 3. Analüüsi tegureid, mille mõjul maailma rahvaarv kasvab tänapäeval nii kiiresti. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgel

Geograafia
RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine
6
doc

RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine

RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine 1. Analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne 2. Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates

Ühiskond
Ühiskonna areng ja globaliseerumine
16
doc

Ühiskonna areng ja globaliseerumine

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE a) Agraar-, industriaal- ja infoühiskonnale iseloomulikud jooned: b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase

Ühiskonnageograafia
Geograafia riigieksam 2006
32
doc

Geograafia riigieksam 2006

Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö M

Geograafia
Ränne-konspekt
3
doc

Ränne (konspekt)

11. RÄNNE Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk ­saldoks. Sundränne ­ inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased ­ tuttavad, head elamistingimused. Rahvusvaheline ränne Pikaajaline ühes-suunas toimuv ränne muudab nii lähte-kui ka sihtriigi rahvaarvu, rahvas

Geograafia
Eksam
13
pdf

Eksam

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad

Geograafia
Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid
56
ppt

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotse ssid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine  Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus  Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks  1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljard

Demograafia
Maailma ühiskonnageograafia
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun