Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium............................................
3. Preventiivne/profülaktiline ärahoidev, tõkestav. Tegeleb ühiskonna kuritegevuse reaktsioonide ja ühiskonnapoolsete kuritegevusele reaktsioonide uurimisega. Profülaktiline aspekt kõige lähedasem kriminaalpoliitika paljuski kattub preventiivne profülaktilisega. Uurib haigusi, nende põhjusi, püüab aru saada. Karistus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid ta peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Üldpreventiivse teooria kohaselt kurjategija on kohe tegemas süüteo toimepanemise otsust. Talle avaldab mõju hulk motiive, millest osa räägib poolt ja osa vastu. Ühel poolel on süüteole õhutavad motiivid, nt kättemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pärssivad motiivid nagu sünnipärane vastumeelsus igasuguse vägivalla vastu või kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda. Otsus kujutab endast sel juhul niisuguses motiivide kogumis sisalduvate tõukejõudude koosmõju tulemust
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi proov, mille t
pole reaalne, nt 93-94 %, mis pole reaalses elus võimalik. See kui registreeritud kuritegevuse arv kasvab ja absoluutarv langeb, siis see näitab, et õiguskaitse ametnike tegevuses on midagi valesti nt 80ndate lõpp ja 90ndate algusaastatel, kui vahetati ametites inimesi välja ning polnud palju kvalifitseeritud inimesi leida. Kuritegude avastamine on stabiilselt 50% juures püsima jäänud, see on siis sellest summast, mis politseisse laekub. Tüüpiline kurjategija on meesterahvas 16-24 a. meil saab kuritegeliku aktiivsuse haripunkt varsti läbi. Registreeritud ja lahendatud asjade protsentuaalne vahe on väga suur ning kohtusse jõudnud asja on neist veelgi vähem (oportuniteediga lõpetamised nt). Tellinn ja Ida-Virumaa on kõige suurema kuritegevus elaniku kohta ning Hiiumaa ja Saaremaal kõige madalam, seal on Harjumaast 4 korda väiksem see number 10 000 elaniku kohta.
Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel. Kuivõrd kriminaalseadus tuleneb inimese või tema ühiskondliku olemise olemusest, teenib 1 ta objektiivselt inimese huvisid. Järelikult need, kes rikuvad kriminaalseadust, toimivad oma huvide vastu ebanormaalsus tingib kuriteo toimepanemise
..........................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega.
KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teo
*Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. Filosoofia ja kultuur? 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. ESTEETIKA on õpetus ilust – mõiste võttis kasutusele Baumgarten. Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine
Kõik kommentaarid