Materjaliõiguse kaasus (0)

Materiaalõiguse kaasus 
Veiko   plaanis  ajada  narkoäri.  Kuna  Veikol  olid Hollandis  selleks  kontaktid,  siis  oli  küsimus 
vaid selles, kes läheks narkootilisele ainele Amsterdami järele ning kuidas see Eestisse tuua. 
Veiko leppis kokku oma  tuttava  Margusega, kes oli nõus 5000 EEK eest Hollandis ära käima. 
Kokkulepitud  päeval   lendas   Margus  Amsterdami  ja  kohtus  Veiko  kontaktisikuga,  kuid  ta  ei 
suutnud kümmet kilesse pakitud narkootilise ainega „muna” alla neelata.  Isegi Veiko poolne 
Marguse    veenmine   telefoni  teel  ja  ägestunud  hüüe  „Löön  su   raisa   maa  sisse!”  ei  muutnud 
olukorda.  Margus  küll  proovis,  aga  ei  suutnud  okserefleksi  tõttu  ülesannet  täita  ning  muul 
viisil ei riskinud ta narkootilist ainet avastamise hirmus kaasa võtta.  
Kui  Margus  Eestisse  naases,  esitas  Veiko  talle  50 000  EEK  suuruse  võlanõude,  kuna  tal  jäi 
väidetavalt  just  nii  suur  kasum  narkoaine  edasimüügilt  teenimata.  Kui  Margus  keeldus 
maksmast,  lõi  Veiko  teda  rusikaga  näkku,  tiris  autosse  ja  viis  mere  ääres  asuva  metsatuka 
juurde.  Seal  avas  ta  sõiduauto  pagasiruumi  ja  näitas  Margusele  tundmatu  mehe  laipa,  kelle 
pea oli täiesti lömastatud. Veiko sõnad olid: „Kas  tahad  samamoodi lõpetada nagu see  kuller , 
kes värises mu ees kinniseotult ja kelle  peast  ma  autoga  üle sõitsin?” Seejuures kordas Veiko 
veel oma võlanõuet ning sundis Margust koos  endaga laipa tükeldama ja  seda maha matma. 
Mõne  päeva  pärast  hakkas  Margus  aga  oma  elu  pärast  kartma  ja  põgenes  Eestist,  kedagi 
sellest teavitamata. 
 
Hinnake   kaasuses   toodud  asjaolusid,  hinnates  karistusõigusest  lähtuvalt   muuhulgas   järgmisi 
episoode: 
1)  Kas  Marguse  puhul  saab  rääkida  süüteokatsest  või  sellest  loobumisest?  Kuidas  mõjutab 
Marguse  teole  antav hinnang Veiko käitumise hindamist? 
2) Kuidas hinnata Veiko poolt telefoni teel Marguse mõjutamist? 
3) Kuidas hinnata Veiko poolt raha nõudmist? 
4) Kuidas hinnata Veiko poolt autoga üle kulleri pea sõitmist? 
5) Kuidas hinnata Marguse ja Veiko poolt laiba tükeldamist ja matmist? 
6) Kuidas hinnata Marguse poolt kulleri tapmisest teatamata jätmist? 
Lahendus:  
1)  Veiko ja Margus võisid toime panna narkootilise aine salakaubaveo katse  - 3 p 
Veiko ja Margus on vaadeldavad narkootilise salakaubaveo kaastäideviijatena ( KarS  § 21 lg 
2), kellel oli rollide jaotus: Veiko korraldasid narkoveo ja juhendas selle täideviimist jooksvalt  
ja  Margus  pidi  selle  realiseerima.  Margus  kohtus  Veiko  poolt  määratud  ajal  ja  kohas  Veiko 
kontaktiga   Amsterdamis   selleks,  et  neelata   narkootiline   aine  alla  ja   lennata   sellega  tagasi 
Eestisse.  Vähemalt  kohtumisest  alates  saab  rääkida,  et  Margus  asus  realiseerima  Veikoga 
saavutatud kokkulepet ehk alustas süüteo katse toimepanemist.  
Margus  ei  suutnud  aga  tervislikel  põhjustel  narkoainet  alla  neelata.  Järelikult  ei  olnud 
tegemist   vabatahtliku   loobumisega,  vaid  nö  tehnilisel  põhjusel  süüteo  lõpuleviimisest 
loobumisega. 
Seega jäi tegu katsestaadiumisse ning isikud vastutavad narkootilise aine salakaubaveo 
katse eest (KarS § 184 lg 2 p 2; KarS § 392 lg 2 p 2; KarS § 25 lg 4).  
 
2)  Veiko võis panna toime ähvardamise  - 1 p 
Veiko  sõnu  „Löön  Su,  raisa,  maa  sisse!”  võib  võtta  kui  tapmisega  või  vähemalt 
tervisekahjustuse   tekitamisega  ähvardamist.  Arvestades  seda,  et  pärast  neid  sõnu  proovis 
Margus veelkord „mune” neelata, annab aluse väita, et ta mõistis, mis teda võib oodata, kui ta 
ei  täida  ülesannet.  Seega  pidas  ta  ähvardust  tõsiselt  võetavaks.  Samuti  tuleb  arvestada,  et 
narkokuriteo  puhul  on  tegemist  I  astme  kuriteoga,  kus  tegemist  suurte  rahadega  ning 
konkreetseid  asjaolusid  arvestades  saab  öelda,  et  ähvardus  oli  selline,  mille  täideviimist  oli 
alus  karta .  
Veiko vastutab KarS § 120 alusel 
 
3)  Veiko võis toime panna väljapressimise – 1 p 
Veiko esitas võlanõude ja kui Margus keeldus maksmast, siis kasutas vägivalda. Samuti näitas 
ta  Margusele  tundmatu  mehe  laipa.  See,  et  Margus  põgenes  ega  tasunud  võlga,  ei  ole 
väljapressimist  välistav  asjaolu.  Väljapressimine  on  lõpule   viidud    varalise   kasu  nõude 
esitamisega, kui seejuures on kasutatud vägivalda, sh sellega ähvardatud.  
Veiko vastutab KarS § 214 alusel 
 
4)  Veiko võis toime panna  tapmise   julmal  viisil – 2 p 
Veiko oli  tapnud  kulleri sõites tal autoga üle pea. Sel viisil tapmist võib pidada tapmiseks 
julmal viisil (faktiküsimus, seega pole välistatud ka § 113).  
Veiko vastutab KarS § 114 p 1 alusel 
 
 
 
 
5)  Margus võis toime panna laibarüvetamise ja I astme kuriteo varjamise – 1 p  
Kuna  Margus  kullerit  ei  tapnud,  kuid  sai  aru,  et  Veiko  tegi  seda  ja  Veiko  soovib  laibast 
vabaneda ,  siis  saab  Marguse  poolset  laiba  tükeldamist  ja  mahamatmist  vaadata 
laibarüvetamise ja I astme kuriteo varjamisena.  
Kuna  aga  Veiko  käitumine  on  vaadeldav  Marguse  tapmisena  ähvardamisena,  siis  oli  ta 
hädaseisundis ning tema käitumine ei olnud õigusvastane.  
Margus ei vastuta KarS § 306 ega § 148 alusel 
PS Veiko ei vastuta laiba tükeldamise eest, kuivõrd see on tema puhul kaetud tapmisega 
(mittekaristatav järeltegu).  
 
6)  Margus võis toime panna I astme kuriteost mitteteatamise – 2 p  
Margus  oleks  kulleri  mõrvast  pidanud  teavitama  õiguskaitseorganeid.  Kuna  ta  seda  aga  ei 
teinud, mis sellest et tal oli selleks võimalus, realiseeris ta KarS § 307 koosseisu. 
Antud juhul ei saa enam rääkida ka hädaseisundist. 
Samas oleks teavitamine tähendanud peaaegu kindlalt seda, et Margus oleks pidanud rääkima 
oma  seosest  Veikoga  ning  narkokuriteo  üles  tunnistama.  Seega  oleks  Marguse  poolt  ütluste 
andmine  Veiko  vastu  tähendanud  ka  enda  vastu  ütluste  andmist.  Seetõttu  on  Marguse  puhul 
tegemist  süütuse  presumptsioonist  tuleneva  menetlusõigusliku  takistusega,  mis  peaks 
välistama tema teo õigusvastatuse ja järelikult vastutuse I astme kuriteost mitteteatamisel. 
Margus ei vastuta KarS § 307 alusel