Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Materjaliõiguse kaasus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes värises mu ees kinniseotult ja kelle peast ma autoga üle sõitsin?
  • Kuidas hinnata Veiko poolt telefoni teel Marguse mõjutamist?
  • Kuidas hinnata Veiko poolt raha nõudmist?
  • Kuidas hinnata Veiko poolt autoga üle kulleri pea sõitmist?
  • Kuidas hinnata Marguse ja Veiko poolt laiba tükeldamist ja matmist?
  • Kuidas hinnata Marguse poolt kulleri tapmisest teatamata jätmist?
Materiaalõiguse kaasus 
Veiko   plaanis  ajada  narkoäri.  Kuna  Veikol  olid Hollandis  selleks  kontaktid,  siis  oli  küsimus 
vaid selles, kes läheks narkootilisele ainele Amsterdami järele ning kuidas see Eestisse tuua. 
Veiko leppis kokku oma  tuttava  Margusega, kes oli nõus 5000 EEK eest Hollandis ära käima. 
Kokkulepitud  päeval   lendas   Margus  Amsterdami  ja  kohtus  Veiko  kontaktisikuga,  kuid  ta  ei 
suutnud kümmet kilesse pakitud narkootilise ainega „muna” alla neelata.  Isegi Veiko poolne 
Marguse    veenmine   telefoni  teel  ja  ägestunud  hüüe  „Löön  su   raisa   maa  sisse!”  ei  muutnud 
olukorda.  Margus  küll  proovis,  aga  ei  suutnud  okserefleksi  tõttu  ülesannet  täita  ning  muul 
viisil ei riskinud ta narkootilist ainet avastamise hirmus kaasa võtta.  
Kui  Margus  Eestisse  naases,  esitas  Veiko  talle  50 000  EEK  suuruse  võlanõude,  kuna  tal  jäi 
väidetavalt  just  nii  suur  kasum  narkoaine  edasimüügilt  teenimata.  Kui  Margus  keeldus 
maksmast,  lõi  Veiko  teda  rusikaga  näkku,  tiris  autosse  ja  viis  mere  ääres  asuva  metsatuka 
juurde.  Seal  avas  ta  sõiduauto  pagasiruumi  ja  näitas  Margusele  tundmatu  mehe  laipa,  kelle 
pea oli täiesti lömastatud. Veiko sõnad olid: „Kas  tahad  samamoodi lõpetada nagu see  kuller
kes värises mu ees kinniseotult ja kelle  peast  ma  autoga  üle sõitsin?” Seejuures kordas Veiko 
veel oma võlanõuet ning sundis Margust koos  endaga laipa tükeldama ja  seda maha matma. 
Mõne  päeva  pärast  hakkas  Margus  aga  oma  elu  pärast  kartma  ja  põgenes  Eestist,  kedagi 
sellest teavitamata. 
 
Hinnake   kaasuses   toodud  asjaolusid,  hinnates  karistusõigusest  lähtuvalt   muuhulgas   järgmisi 
episoode: 
1)  Kas  Marguse  puhul  saab  rääkida  süüteokatsest  või  sellest  loobumisest?  Kuidas  mõjutab 
Marguse  teole  antav hinnang Veiko käitumise hindamist? 
2) Kuidas hinnata Veiko poolt telefoni teel Marguse mõjutamist? 
3) Kuidas hinnata Veiko poolt raha nõudmist? 
4) Kuidas hinnata Veiko poolt autoga üle kulleri pea sõitmist? 
5) Kuidas hinnata Marguse ja Veiko poolt laiba tükeldamist ja matmist? 
6) Kuidas hinnata Marguse poolt kulleri tapmisest teatamata jätmist? 
Lahendus:  
1)  Veiko ja Margus võisid toime panna narkootilise aine salakaubaveo katse  - 3 p 
Veiko ja Margus on vaadeldavad narkootilise salakaubaveo kaastäideviijatena ( KarS  § 21 lg 
2), kellel oli rollide jaotus: Veiko korraldasid narkoveo ja juhendas selle täideviimist jooksvalt  
ja  Margus  pidi  selle  realiseerima.  Margus  kohtus  Veiko  poolt  määratud  ajal  ja  kohas  Veiko 
kontaktiga   Amsterdamis   selleks,  et  neelata   narkootiline   aine  alla  ja   lennata   sellega  tagasi 
Eestisse.  Vähemalt  kohtumisest  alates  saab  rääkida,  et  Margus  asus  realiseerima  Veikoga 
saavutatud kokkulepet ehk alustas süüteo katse toimepanemist.  
Margus  ei  suutnud  aga  tervislikel  põhjustel  narkoainet  alla  neelata.  Järelikult  ei  olnud 
tegemist   vabatahtliku   loobumisega,  vaid  nö  tehnilisel  põhjusel  süüteo  lõpuleviimisest 
loobumisega. 
Seega jäi tegu katsestaadiumisse ning isikud vastutavad narkootilise aine salakaubaveo 
katse eest (KarS § 184 lg 2 p 2; KarS § 392 lg 2 p 2; KarS § 25 lg 4).  

 
2)  Veiko võis panna toime ähvardamise  - 1 p 
Veiko  sõnu  „Löön  Su,  raisa,  maa  sisse!”  võib  võtta  kui  tapmisega  või  vähemalt 
tervisekahjustuse   tekitamisega  ähvardamist.  Arvestades  seda,  et  pärast  neid  sõnu  proovis 
Margus veelkord „mune” neelata, annab aluse väita, et ta mõistis, mis teda võib oodata, kui ta 
ei  täida  ülesannet.  Seega  pidas  ta  ähvardust  tõsiselt  võetavaks.  Samuti  tuleb  arvestada,  et 
narkokuriteo  puhul  on  tegemist  I  astme  kuriteoga,  kus  tegemist  suurte  rahadega  ning 
konkreetseid  asjaolusid  arvestades  saab  öelda,  et  ähvardus  oli  selline,  mille  täideviimist  oli 
alus  karta .  
Veiko vastutab KarS § 120 alusel 
 
3)  Veiko võis toime panna väljapressimise – 1 p 
Veiko esitas võlanõude ja kui Margus keeldus maksmast, siis kasutas vägivalda. Samuti näitas 
ta  Margusele  tundmatu  mehe  laipa.  See,  et  Margus  põgenes  ega  tasunud  võlga,  ei  ole 
väljapressimist  välistav  asjaolu.  Väljapressimine  on  lõpule   viidud    varalise   kasu  nõude 
esitamisega, kui seejuures on kasutatud vägivalda, sh sellega ähvardatud.  
Veiko vastutab KarS § 214 alusel 
 
4)  Veiko võis toime panna  tapmise   julmal  viisil – 2 p 
Veiko oli  tapnud  kulleri sõites tal autoga üle pea. Sel viisil tapmist võib pidada tapmiseks 
julmal viisil (faktiküsimus, seega pole välistatud ka § 113).  
Veiko vastutab KarS § 114 p 1 alusel 
 
 
 
 
5)  Margus võis toime panna laibarüvetamise ja I astme kuriteo varjamise – 1 p  
Kuna  Margus  kullerit  ei  tapnud,  kuid  sai  aru,  et  Veiko  tegi  seda  ja  Veiko  soovib  laibast 
vabaneda ,  siis  saab  Marguse  poolset  laiba  tükeldamist  ja  mahamatmist  vaadata 
laibarüvetamise ja I astme kuriteo varjamisena.  
Kuna  aga  Veiko  käitumine  on  vaadeldav  Marguse  tapmisena  ähvardamisena,  siis  oli  ta 
hädaseisundis ning tema käitumine ei olnud õigusvastane.  
Margus ei vastuta KarS § 306 ega § 148 alusel 
PS Veiko ei vastuta laiba tükeldamise eest, kuivõrd see on tema puhul kaetud tapmisega 
(mittekaristatav järeltegu).  
 
6)  Margus võis toime panna I astme kuriteost mitteteatamise – 2 p  
Margus  oleks  kulleri  mõrvast  pidanud  teavitama  õiguskaitseorganeid.  Kuna  ta  seda  aga  ei 
teinud, mis sellest et tal oli selleks võimalus, realiseeris ta KarS § 307 koosseisu. 
Antud juhul ei saa enam rääkida ka hädaseisundist. 
Samas oleks teavitamine tähendanud peaaegu kindlalt seda, et Margus oleks pidanud rääkima 
oma  seosest  Veikoga  ning  narkokuriteo  üles  tunnistama.  Seega  oleks  Marguse  poolt  ütluste 
andmine  Veiko  vastu  tähendanud  ka  enda  vastu  ütluste  andmist.  Seetõttu  on  Marguse  puhul 
tegemist  süütuse  presumptsioonist  tuleneva  menetlusõigusliku  takistusega,  mis  peaks 
välistama tema teo õigusvastatuse ja järelikult vastutuse I astme kuriteost mitteteatamisel. 
Margus ei vastuta KarS § 307 alusel  
 
 
 
Materjaliõiguse kaasus #1 Materjaliõiguse kaasus #2 Materjaliõiguse kaasus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LianaSokolov Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

EESTI KARISTUSÕIGUS
68
docx

EESTI KARISTUSÕIGUS

Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus EESTI KARISTUSÕIGUS Referaat Koostaja: Annika Kukk HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. Karistusõiguse allikad.................

Karistusõigus
Prokuroriabi eksami kaasus
7
pdf

Prokuroriabi eksami kaasus

Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 Materiaalõiguse kaasus A ja B otsustavad pargis jalutavatelt üksikutelt vanadelt naisterahvastelt varastada käekotte. A ja B lepivad kokku, et A haarab jooksu pealt naisterahvalt käekoti ning viskab selle siis põõsasse, kus ootab B, kes omakorda toimetab käekoti eelnevalt väljavaadatud peidukohta. Mõeldud, tehtud. A ja B lähevad parki, kus nad näevad lähenemas vanemat naisterahvast C. B jääb põõsasse passima, samal ajal A jookseb selja tagant C juurde ja haarab viimaselt käekoti.

Õigus
Karistusõiguse konspekt
40
pdf

Karistusõiguse konspekt

KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused)

Karistusõigus
Karistusõiguse üldosa
23
xls

Karistusõiguse üldosa

KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heast

Õigus
Karistuseadustiku eriosa vastused
36
docx

Karistuseadustiku eriosa vastused

1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirj

Karistusõigus
Karistusõiguse Üldosa
45
doc

Karistusõiguse Üldosa

KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teo

Õigus
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused
30
doc

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, varg

Karistusõigus
KARISTUSÕIGUS-LOENG 2021 2022
39
docx

KARISTUSÕIGUS-LOENG 2021/2022

4). ● Proportsionaalsuse nõuet ei ole (3-1-1-17-04, p 11; 1-18-10214, p 27) ● Ex ante hindamine (3-1-1-17-04, p 11.4; 1-18-10214, p 29) ● Nõutavus (3-1-1-111-04, p 15; E. Hirsnik, M. Allikmets 2017, lk 317-318; 1-19-8038, p 23; 1-20-3535, p 15) ○ Mittesüüline rünne - vaimuhaige peksmine kui ta sonib ns midagi jne. lapse peksmine, kes õrnalt lööb mind lego klotsiga. ○ Vähetähtis rünne ja ränk ebaproportsionaalsus - õunavarga kaasus ○ Perekonnas või muus kaasluses ● Kolme astme teooria ○ Taandumine → Passiivne kaitse → Aktiivne kaitse ● Provokatsioon võib hädakaitse välistada või seda piirata (1-20-3535, p 16- 17; 3-1-1-111-04, p 12; 3-1-1-26-11, p 16) (erinevate liikide kohta vt 1-20- 3535, p 16-17 ja Üldosa õpik lk 375-377) (vt ka provokatsioonist tagajärje omistamise kontekstis: 1-20-3046, p 36-39). kui provatseerid kedagi

Karistusõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun