Olemas olevate teaduslike teadmiste rakendamisel võime kiiresti jõuda uute tulemusteni, siin pean silmas uute tehnoloogiliste lahendusteni. Paremad arvutid suudavad teha paremaid arvuteid. Eksperimentide kasutamisel ja teaduslike teadmiste rakendamisel võib öelda, et mõlemal juhul on teadus süstemaatiline. Olemas olevate teadmistega luuakse uut tehnoloogiat ning läbi eksperimentide (juhuste) jõutakse uute teadmisteni. [1] 5. Teaduse innovatsioon, loomingutraditsioonid, teaduse süstemaatilisus. Toore jõuga lähenemine, kus uuritakse süstemaatiliselt suurt hulka juhtumeid üksteise järel, kuni satutakse huvitavale juhtumile. [1] Uuriv eksperimenteerimine suhteliselt tundmatute süsteemidega - võimalus juhuse süstemaatiliseks kasutamiseks. [1] Hüpoteeside kontrollimiseks mõeldud eksperimentide kõrvalsaadus. Nendes katsetes, kus teadlastel on ootused selle kohta, mis peaks juhtuma, kui teaduslik oletus on heak kiidetud ning
Teadusele üks iseloomulikeim omadus on süstemaatilisus ning see eristab teadust teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes tehakse katseid ning otsitakse omadusi ja seaduspärasusi , mis sobiksid ja kehtiksid kõigile üht liiki objektidele. Oletame, et tehakse vase kohta katseid, siis ei uuri teadlased ainult seda ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide...
Teaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused ühendatakse ehk klassifitseeritaks rühmadesse lähtudes teaduslikest distsipliinidest. Miks teadlased püüavad leida üldisi kirjeldusi? Üldised kirjeldused aitavad teha tuleviku jaoks ennustusi ning kasutada mõnda materjali kõige parimal viisil. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on iseloomulik teooriate loomine. Mõne nähtuse valdkonda saabki seletada vaid kasutades teadusliku teooria abi. Nagu näiteks plane...
Üheks süstemaatiliseks uurimiseks on toore jõu kasutamine, milles uuritakse suurt hulka juhtumeid, kuni jõutakse huvitavale juhtumile. Kui uurijatel on ootused, et eksperimentide kõrvalsaadusste hüpotees on akspteeritav, siis võidakse teha juhuslikke avastusi. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduslike teadmiste esitamise ideel on oma seesmine struktuur, mida peab esitama korrastatult ja süstemaatiliselt. Esituse süstemaatilisus on oluline, sest see võimaldab näha igat laadi lünki, eksitusi ja nõrku kohti, mida muidu ehk ei märgataks. Kogu teadus on süstematiseeritud tavamõtlemine.
Populismi tõus Euroopas Arvamuslugu Tänapäeva Euroopat peetakse üheks demokraatlikumaks liiduks seni, mille tunnuseks on sõnavabadus, õigused ja süstemaatilisus, kuid ka islamiviha, korruptioon ja majanduskriis. Säärases piiramatuses on lubatud võimule ka isikuid, kes nii öelda ''soovivad rahva huve kaitsta'', levitades viha ja agressiooni jättes mulje, et tegemist on ülima tolerantsiga integratsiooni ja kõigi kodanike vastu. Kuidas on võimalik tõsta teadvust probleemist, mis on oma propagandaga tugev ja õigete vaadetega liikumised tsenseerida suutnud? Kui paar päeva tagasi ütles Tšehhi peaministri nõunik Dr
Lihtsamalt öeldes teadus täiendab ennast ise läbi oma katsetulemuste. Nii lükatakse piire järjest edasi. Samuti aitab sellele kaasa see, et teadlased ei otsi ainult ühte fakti vaid süstemaatiliselt kõike infot selle valdkonna kohta. Katsete abil on võimalik luua uut tehnoloogiat, uute seadetega saab jällegi teha katseid, mida enne polnud võimalik teha. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduse seisukohast on süstemaatilisus väga olulisel kohal. Süstemaatilisuse abil on meil võimalik märgata eksitusi, vigu ning nõrku kohti, mis muidu võiks kahe silmavahele jääda. Kokkuvõtteks võib öelda, et kogu teadus on tegelikult süstematiseeritud tavamõtlemine.
rakendatatkse teistes valdkondades. Samuti on tõsiasi, et teaduses toimub ahelreaktsioon. Iga uus avastus loob võimaluse omakorda uue teadmise leidmiseks. Ja samamoodi edasi. Ka uute tehnoloogia masinate abil saadakse uusi teadmisi. Üheks suurimaks teadust edendavaks masinaks on arvuti. Kuna tehnoloogia pidevalt kasvab, siis kasvab ka teadus ja kuna teadus pidevalt kasvab, siis kasvab omakorda jälle tehnoloogia. [1] Kasutatud allikad: [1] Paul Hoyningen-Huene, "Teaduse süstemaatilisus," [Võrgumaterjal]. Available: https://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/88940/mod_assign/introattachment/0/Hoyningen- Huene%2C%20Paul_Teaduse%20s%C3%BCstemaatilisus_kompaktne.pdf?forcedow nload=1. [Kasutatud 23. september, 2018].
Pärast doktorikraadi saamist 1918. aastal lahkus Piaget Neuchatelist, et omandada psühholoogiaalaseid teadmisi ning kogemusi. Ta töötas Wreschneri ja Lipps'i laboratooriumites, Bleuleri psühhiaatriakliinikus ja Sorbonne'is. 1919. aastal alustas Piaget kliinilise psühholoogia õppimist Pariisis. Seal olles töötas ta koos Theodor Simoniga Binet' laboratooriumis, kus nad tegelesid intelligentsustestide vanuseliste normide välja töötamisega. Piaget' hakkas huvitama laste tehtavate vigade süstemaatilisus. Ta uskus, et laste tehtud vigade uurimine võib aidata mõista laste kognitiivseid protsesse. Piaget uuris Burt'i testides laste vastuseid. Piaget avaldas psühholoogiliste eksperimentide tulemused neljast artiklist koosnevas seerias. Ühele ajakirja toimetajale avaldas artikkel muljet ning ta pakkus Piaget'le Genfis asuva Jean-Jacques Rousseau instituudi teadusdirektori ametikohta, mille teadlane vastu 1921.a võttis. Piaget tegi seejärel palju uurimusi, mis ta ülemaailmselt tuntuks tegid
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Induktivism: Teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1. Selgita milline on Alan Chalmersi sõnul tavaarusaam faktide ja teaduse seosest. Kas nõustud, et selline arusaam on levinud? Faktide ja teaduse seos seisneb sellel, et teadus põhineb faktidel. Faktid on need väited, mis on eksperimendi käigus kontrollitud või selgeks tehtud. Samuti peavad faktid olema need, mis üldjuhul on järele uuritavad, käega katsutavad ning silmaga nähtavad. Nõustun sellega, et see arusaam on levinud, kun aka meie teada oleva “teaduse” aluseks on eelkõige faktid st eksperementide/vaatluste järgsed järeldused ja selgitused. 2. Selgita, milline on Chalmersi sõnul vastuolu, kui tuletada vaatlusotsustustest nagu „Pliidil olevas anumas olev vesi aurustus kuumutamisel” üldiseid seaduspärasid nagu „Vesi au...
W. F. Hegel erinevalt). 1 Elustiililt ja mõtlemiselt sarnane Kantiga (mõlemad esindasid idealismi ja protestantlik- konservatiivset G. W. F. Hegel mõtlemist) 2 Kantiga on veel mõned asjad sarnased: tohutu maine juba eluajal, raskepärases akadeemilises saksa keeles kirjutamine, G. W. F. Hegel töötamine professorina, süstemaatilisus ja kaine kaalutlemine. 3 Mõtlejana süsteemilooja, kuigi tema süsteemi väljakujunemine võttis aega, st Hegel mõtlejana kujunes välja pikkamööda, ta G. W. F. Hegel ei olnud nooruses imelaps. 4 Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid tema filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi kasinad
TEADUSE SÜSTEMAATILISUS 1. Kaks teaduse tüüpi, mida autor kirjeldab on loodusteadus ja laboriteadus. Need teaduse tüübid erinevad sisupoolest. Loodusteadusel keskendutakse sündmuste ja protsesside kirjeldamisele ning on üsna tihedalt seotud ajalooliste sündmustega. Või nende uurimisega. Muidugi ei ole loodusteadus seotud ainult ajaloo sündmustega, veel on seotud kultuuri, poliitika ja isegi kunstiga. Laboriteadusel ei keskenduta üksikutele ajaloo sündmustele, vaid tähtis on üldised kirjeldused. Üldised kirjeldused, mis teevad mingeid üldistusi kindlas valdkonnas. Laboriteadus on üsna tihedalt seotud füüsikaliste või keemiliste nähtustega. a) Loodusteaduse näide: Siia saab tuua sellise näite nagu tibu areng munast. Sellel juhul keskendutakse nähtuse ja protsessi kirjeldamisele. Vaadeldakse kuid tibu areneb munast. b) Laboriteaduse näide: Siia saab tuua näiteks kliima. Kui on tu...
Rakendatavad turvameetmed võivad mõjutada turvaülesande kõiki komponente: ohte (sisemisi ohuallikaid saab kõrvaldada); turvaauke (saab sulgeda või kahandada); toimet varadele (võib loobuda kulukatest ja vähetulusatest varadest); oodatavat kahju (võib riski edasi müüa); Turvameetmete funktsioonid Kolm põhirühma: profülatktika; turvarikete tuvastamine; taaste; Profülatktika profülaktilised meetmed moodustavad turbearsenali suurima osa: tugevdusmeetmed: kindle kord, süstemaatilisus, kindlad protseduurid; töötajate turvateadlikkus ja motivatsioon; normaalsed töötingimused; Peletusmeetmed Hoiatava loomuga abinõud kahandavad rünnete üritamise tõenäosust. sanktsioonid; hoiatav märgistus; nähtavad turvameetmed. Tõkestus- ja eraldusmeetmed Ruumiline isoleerimine; Ajaline isoleerimine; Loogiline isoleerimine; pääsi reguleerimine; salastamine: krüpteerimine; peitmine; hävitamine. Turvarikete tuvastamine
1. TEADUSLIKUD KIRJELDUSED Kui ajaloolistes loodusteadustes, nagu kosmoloogia, mis kirjeldab universumi ajalugu või paleontoloogia, mis kirjeldab elu ajalugu Maal on ülekaalus konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused, siis laboriteadustes, nagu tahkisefüüsika või valkude keemia, huvitavad teadlast alati sündmuste või protsesside rühmad, mitte üksikud ajaloolised sündmused ega protsessid. Konkreetse metalli, näiteks vase, uurimise juures ei ole oluline see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et te...
erinevate teemakohaste tööde kohta ja kindlasti on kaasa võetud vaatamiseks/katsumiseks ka reaalselt esemelised näidised. Näiteks tekstiilitööde juures on lastel ülesanne teha pajalapp. Õpetaja näitab arvutist erinevate pajalappide pilte ja võtab tundi kaasa ka mõned pajalapid näidisteks. Mida nooremad õpilased, seda suurem osakaal peab olema nähtavatel-katsutavatel näidistel. 1 4. Süstemaatilisus ja jadaprintsiip- süsteemsuse ja jadaprintsiip avaldub juba ka selles, et tunnid on tunniplaanis jaotatud süsteemselt iganädalaselt ja kestavad korrapäraselt kuni põhikooli lõpuni. Jadaprintsiibi puhul tegeleb õpilane ühe tööga pikemat aega ja kasutab selle tegemisel erinevaid teooriaid, mida ta praktiliselt saab ühe töö peal rakendada. Teooriad tulevad süsteemselt ja järgemööda, võimaldades neid õppida ja kinnistada ühe töö peal.
Teadus ja väärtushinnangud 1. Mittelstrassi „teaduslikest ratsionaalsusnõuetest“ kattus „Teaduse süstemaatilisuse“ tekstis nimetatud omadustega teaduse kontrollitavuse kriteerium. Nimelt kirjeldas Paul Hoyningen- Heune oma teksti kolmandas peatükis (Hoyningen-Heune, lk 3) eksperimentide rakendamist, mis omakorda võimaldab kontrollida teaduslike teooriate või väidete õigsust ning kooskõla faktidega. Sellest tuleneb ka teine kattuvus kahe teksti vahel ehk korratavuse kriteerium. Kahtluse korral on teadlastel alati võimalus korrata katseid, et iseseisvalt kinnita või ümber lükata mitmeid teaduslikke tulemusi ja järeldusi. Kolmandaks kattuvuseks on teaduse usaldusväärsuse kriteerium, mis Mittelstrassi teksti puhul väljendub eelkõige uute teadmiste ning eelnevalt kinnitatud teooriate vaheliste vastuolude puudumises. Hoyningen-Heune’i „Teaduse süstemaatilisuses“ oli teaduse usaldusväärsus tihedalt seotud eelkõi...
süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omavahel muinasindia ja Euroopa keeled. Võrdlev- ajalooline meetod, häälikumuutuste süstemaatilisus: kui keeles X esineb teatud ümbruses/positsioonis häälik A ja keeles Y samas ümbruses häälik B, siis see vastavus on järjekindel. Nt leedu g eesvokaali ees läti dz samas positsioonis leedu gintaras 'merevaik' läti dzintars leedu giesm 'viis, meloodia' läti dziesma 'laul' Siiski, geneetilise suguluse tuvastamisel on hulk raskusi. Võrreldes homo sapiens'i ajalooga on kirjalike allikate ajalugu üsna lühike (kirjalikud mälestised u. 5000 a. vanad). Sarnasused:
looduskaitse – looduse bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade ja looduskaitsealade kaitse inimtegevuse negatiivsete mõjude või ebasoodsate looduse mõjude eest, nende hooldamine, säilitamine ja taastamine tulevaste inimpõlvede hüvanguks keskkonnakaitse – tegevus, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ja meeldiva keskkonna säilitamiseks looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus kodifitseerimine – õigusnormide...
(Hujala2004) Päevahoiu kvaliteet sisaldab nelja vaatenurka, mis on määratletavad õppekava ja selle realiseerimise vahelise suhtega, struktuuri ja soorituse vahelise suhtega, vanema ja lapse vajaduste ning teenuse, teabe ja selle mõju vahelise suhtega (Brotherus jt 2001) Galileiliku printsiibi järgi on hindamine suunatud objektidele, mida saab märgata ja mõjutada. Sellist hindamistegevust iseloomustab: - loogilisus ja süstemaatilisus - keskendumine põhjus-tagajärg seostele - objektiivuss - täpsed hindamismeetodid - viib otsusteni Aristotelese printsiib: - igapäevase tegevuse osa - suunatud tähenduslikele elamustele, kogemustele - suunatud teadlikkuse süvendamisele - õppimise vahend - vastastikune mõju hindaja ja hinnatava vahel Hindamise eesmärgistamine: - konkreetsed (täpselt sõnastatud, arusaadavad) - mõõdetavad (saavutamise kontrolliks on olemas mõõdik)
sid-partitiiv, -ivad). Tekkisid uued terminid: kääne, käänamine, pööre, pööramine, lihtajad, liitajad, ainsus, mitmus, käändenimetused jne. 20. sajandi algukümnendeil oli eesti kirjakeele arendamises kolm suunda: 1) uuenduslik (Aavik, Grünthal) eesmärgiks oli keelt rikastada kõigil võimalikel viisidel ning saada materjali selleks ka väljastpoolt; 2) konservatiivne (Jõgever, Leetberg) püüti uuendustest hoiduda; 3) mõõdukas üritati arendada keele enda vahenditega; süstemaatilisus. Keeleuuendus: Johannes Aavik. 1912-1924. aastal oli keeleuuenduse kõrgperiood. 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui tööriist, mis vajab pidevat täiustamist: esteetilisus, omapärasus, otstarbekus ja lühidus. ,,Keele kaunima kõlavuse poole," ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna
Laste ja noorte treeningu planeerimisel võib kasutada järgmisi soovitusi: püstitage reaalsed eesmärgid iga inimene on individuaalsus planeerige tegevust olge planeerimisel paindlik parem olla alatreenitud kui ületreenitud Treeningule kui pedagoogilisele protsessile laienevad eelkõige üldised pedagoogilised printsiibid – teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus ja individualiseerimine. Olles aga üldised, ei ava need printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud anda pedagoogilistele printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi spordi- ja treeningu spetsiifilisi printsiipe. Perspektiivikate noorte mitmeaastase treeningu planeerimisel on otstarbekas toetuda empiirilist kinnitust leidnud printsiipidele ja suunitlustele:
Kadrioru Saksa Gümnaasium JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI Referaat Nimi: Ann Mäekivi Klass 11.B Tallinn 2012 SISUKORD 1. Taastusravi...................................................................................................................3 1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2....
Kui samal ajal arendada intensiivselt vastupidavust, mis nõub suuri energeetilisi kulutusi, lähevad valgud mitte lihaste ehitusmaterjaliks, vaid ka ümbertöötamiseks mehaaniliseks energiaks, soojuseks jne. Ühe või teise süsteemi eelistatud arengut ei saavutata. 4) Püüdke eristada süstemaatilisuse ja süsteemsuse printsiipi. 9 Süsteemsus on kõigi treeningu komponentide otstarbekas kooslus. Süstemaatilisus on regulaarsus ja järjestikkus. 5) Kas vastuolu koormuse tõstmise järkjärgulisuse ja hüppelisuse vahel on vaja alati arvestada? Millised võiksid olla sellise vastuolu ületamise bioloogilised põhjendused? Sporditehnika õpetamine ja omandamine 1) Millised on sporditehnikat iseloomustavad tunnused? Sporditehnika all mõistetakse spordiharjutuste täitmise kõige efektiivsemat ja ratsionaalsemat viisi saavutamaks maksimaalset efekti (sporditulemust).
siis tuleb hakata süsteemikindlalt harjutama. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks sel juhul leida kolmveerand tundi. Kui aga seame sihiks organismi adaptiivsuse tõhustamise ja seekaudu tervisevaru suurendamise, tuleb hakata treenima selle sõna otseses mõttes. Muidugi ei tähenda see tippsportlase simuleerimist. Koormused jäävad suuresti erinevateks. Kuid tippsportlaselt tuleb laenata treeningu korralduse printsiibid: süstemaatilisus, treeniva toimega koormuste kasutamine, koormuste järk-järguline suurendamine. Olulisteks erinevusteks tippsportlasest on hoidumine treeningu forsseerimisest, tagasihoidlikkus koormuse tõstmisel, treenivate koormuste (reeglina ulatuvad 70-100%-ni võimetest) rohke vaheldamine säilitavate koormustega (50-70% võimetest). Kust võtta aega ? Ööpäevas on 24 tundi. Sellest tuleb osa jätta une tarbeks, mõni tund kulub ka toidumure
siis tuleb hakata süsteemikindlalt harjutama. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks sel juhul leida kolmveerand tundi. Kui aga seame sihiks organismi adaptiivsuse tõhustamise ja seekaudu tervisevaru suurendamise, tuleb hakata treenima selle sõna otseses mõttes. Muidugi ei tähenda see tippsportlase simuleerimist. Koormused jäävad suuresti erinevateks. Kuid tippsportlaselt tuleb laenata treeningu korralduse printsiibid: süstemaatilisus, treeniva toimega koormuste kasutamine, koormuste järk-järguline suurendamine. Olulisteks erinevusteks tippsportlasest on hoidumine treeningu forsseerimisest, tagasihoidlikkus koormuse tõstmisel, treenivate koormuste (reeglina ulatuvad 70-100%-ni võimetest) rohke vaheldamine säilitavate koormustega (50-70% võimetest). Kust võtta aega? Ööpäevas on 24 tundi. Sellest tuleb osa jätta une tarbeks, mõni tund kulub ka toidumure
KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele...
kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja võistluste vastavus ealistele iseärasustele, ealisele arengule. Individualiseerimine – sportlase individuaalsete iseärasuste arvestamine (isiksuse omadused, töövõime, treenitavus jt.). 1.1.2. Didaktika printsiibid. Teaduslikkus – toetumine teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Jõukohasus – õppematerjali omandamine kõrgeimal tasemel, mis on antud kontingendile jõukohane. Süstemaatilisus – õpetamise regulaarsus, järjestikkus. Teadlikkus ja aktiivsus – tegevuse teadvustamine, motivatsiooni formeerimine. Näitlikkus – liigutusliku tegevuse välise kujutluse saamine vaatluse teel. Omandamise kindlus – õppematerjali omandamise põhjalikkus, võimelisus vajaduse korral taastada seda mälus. Seos praktikaga – aine omandamise efektiivsuse seos praktilise kasutusvajadusega. Treeneri juhtiv osa õppeprotsessi läbiviimisel. 1.2
Strukturalismist ja idealismist. 3. Kuidas välistav (antagonistlik) piir funktsioneerib tähistamisprotsessi ülesehitava printsiibina? Välistav piir on audentne piir, mis välistab ühe osa samast süsteemist, aga ei aktualiseeri kumbagi poolt piirist. 4. Kuidas tühi tähistaja terviklikkuse konstrueerib? Igasugune tähistamissüsteem liigendub tühja koha ümber, mis tuleneb võimetusest produtseerida objekt, mida süsteemi süstemaatilisus sellest hoolimata nõuab. See ei tähenda, et võimatusel pole asukohta, vaid võimatus on reaalne, millele tühi tähistaja osutab. 5. Miks ei ole Laclau jaoks tähistamisprotsessi lõplik sulgemine võimalik? Tähistamisprotsessi lõpliku sulgemise jaoks peaks kätte jõudma hetk, kus tähenduste pidev edasilükkamine põrkab diskursuse piiride vastu ja diskursus sulgeb ennast. See ei ole aga võimalik, sest sel juhul peaks diskursus suutma oma
Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. • EMAS –Eco-Management and Audit Scheme • Rahvusvahelise Kaubanduskoja Põhimõtted • Malcolm Baldridge’i Auhin Keskonnamõju liigid: • Füüsikalis-keemiline • Bioloogiline • Kultuuriline • Sotsiaalmajanduslik KMH olulised tunnused • Mõiste “keskkond” lai käsitlus • Interdistsiplinaarsus • Alternatiivide/Variantide käsitlemine • Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine • Süstemaatilisus • Reprodutseeritavus • Dokumenteeritus • Avalikkuse osav Auditi tüübid: (näited) • Vastutusaudit • Asukohaaudit • Omaniku vahetusega kaasnev audit • Eriauditid • Keskkonnajuhtimis süsteemi adudit 1. KK programm 1973-1976 saastaja maksab printiip ühe riigi piires tehtud tegevus ei tohi kahjustada teist riiki peab arvesse võtma arengumaade huve peab kaasa aitama rahvusvahelistele keskonna meetmetele tuleb tõsta KK alast teadlikust
meetodeid. Puudused: grupiliikmetele sobiva aja leidmine, domineerivad isikud rühmas, nõudmised juhile, informatsiooni raske analüüsimine. -1- 4. Kontent-analüüs ja selle erinevad variandid. Kontent-analüüs e. sisuanalüüs on uurimistehnika kommunikatsiooni sisu objektiivseks, süstemaatiliseks ja kvantitatiivseks kirjeldamiseks. Sisuanalüüsi süstemaatilisus - analüüsitav sisu peab olema valitud selgelt sõnastatult ja järjekindlalt rakendatud reeglite alusel valim peab moodustuma kindlaid protseduure järgides, nii et igal objektil oleksid võrdsed võimalused valimisse sattumiseks. Objektiivsus viitab asjaolule, et uurija enda eelistused ja suhtumised ei tohi mõjutada materjali töötlemist ega järeldusi. Mõistete
1. Läbi mõelda valmis küsimused, mis tuuma arendamiseks vastuseid vajavad. - Küsimusi võib mõelda välja kahel viisil: spontaanselt ja teadlikult-süstemaatiliselt. - Ei tohi piirduda ainult spontaansete küsimustega, sest need ei vaatle sündmust kõigist aspektidest. Spontaansele küsimuste sõnastamisele peab alati järgnema süstemaatiline küsimuste lisamine. Küsida: uudisväärtustest, faktidest jne. - Teadliku küsimuste väljamõtlemise juures on oluline järjekindlus ja süstemaatilisus. Esitada küsimusi tuuma iga komponendi kohta (kes, mis, kuidas). Esitada komponentide kohta erinevaid küsimusi. Esitada ka neid küsimusi, millel on vastused olemas, sest neid ei pruugi vaja olla. - Küsimused esitada tuuma vajadusest lähtudes. - Küsimused enne intervjuud süstematiseerida: uudise alaosade kaupa, tähtsuse järgi, kas vastused on olemas või ei. - Mida enam on küsimused välja mõeldud, seda paremad on hiljem infokogumise tulemused. Seega:
-keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõpud · Süntaks-lausete süstemaatilisus ja liigid/liikmed. · Tekst-mis üksustest koosneb, kuidas on seotud jne. · Semantika-tähendusõpetus, · pragmaatika-kasutuse uurimine Edastame tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada kuulajale sõnumi. Kui läheneda tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete vahel, omadused jne. Käsitletakse objektide poole pealt. Uus lähenemine (40a). Maailma keeled on erinevad? Nt Eesti ja inglise keel. Käänded jms.
võrdselt tähelepanu. Taktikaliste tegevuste ja oskuste arendamise eeltingimuseks on üld- ja eriala kohased teadmised. Blokeerimise arengu regulaarne uurimine annab võimaluse adekvaatselt analüüsida vastaste tegevusi ja teha õigeid otsuseid. Ühebloki õpetamise ja taktika täiustamise peamine vahend on tehniliste elementide korduv sooritamine, liikumine, harjutusvara. Treeningutel kehtivad järgmised printsiibid: mitmekülgsus, süstemaatilisus, jõukohasus, näitlikkus. Õpetamine peaks toimuma järjekorra alusel (vastuvõtu analüüs, söödud, koha- ja hüpeaja valik jne), osade kaupa ja seejärel rakendamisega mängus. Blokeerimise rakendamine ainult mängus ei luba mängijatele pöörata tähelepanu detailidele, kuna blokeerimise algoskused ei ole piisavat selged.(V. Glasnov, 2010) Õppetund koosneb kolmest osast: ettevalmistav, põhiosa ja lõpetav osa. Algul õpetakse üksikbloki, hiljem grupibloki
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
Mis on infovarade turvaohud? Oht(threat) on potentsiaalne (info) tube rikkumine. Oht on seega kas: *potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. ...
uurivad. Praktiline iseseisvus - peab kontrollima kõiki tõendeid. · Tulemuslik. Riigil on kohustus anda usutav selgitus. · Kiirus · Läbipaistvus ARTIKKEL 3 PIINAMISE KEELD Seoses ART 8. Puudutab ka kehalist puutumatust. Nende vahel on hierarhia: 1. Kõige kõrgem on Piinamine. Kõige raskem kehaline väärkohtlemine Tahtlik, väga raske ja julm kannatus, Eesmärgipärane, Süstemaatilisus. 2. Ebainimlik kohtlemine või karistamine Vähem raskem Süstemaatilisus ei ole eeltingimus aga samas ei tohi olla 1 isoleeritud intsident ainult. Tahtlik, Eesmärk ei ole oluline, Kannatuse raskusaste 3. Alandav kohtlemine või karistamine Hirm, avastus, allaväärsus. Eesmärk on vastupahu murdamine Iirimaa vs UK (1978) Konfliktid protestantide ja katoolikute vahel. Oli viis piinamisviisi. Kohus arvas et see ei
Ülesanne: · Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. · Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta · Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale KMH olulisemad tunnused: · Mõiste "keskkond" lai käsitlus · Interdistsiplinaarsus · Alternatiivide/Variantide käsitlemine · Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine · Süstemaatilisus · Reprodutseeritavus · Dokumenteeritus · Avalikkuse osavõtt Keskkonnamõju hindamine; keskkonnamõju strateegiline hindamine. · Projekt · Poliitika · Tegevuskava · Programm · Planeering Keskkonnamõju- on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju- keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on an...
Turvameetmete valimise puudused Turvasüsteemide halduse puudused Rakendatavad turvemeetmed võivad mõjutada turvaülesande kõiki komponente: *ohte *turvaauke *toimet varadele (võib loobuda kulukatest ja vähetulusatest varadest) *oodatavat kahju (võib riski edasi müüa) *teisi turvameetmeid Kolm põhirühma *profülaktika *turvarikete tuvastamine *taaste Profülaktika Profülaktilised meetmed moodustavad turbearsenali suurima osa: *Tugevndusmeetmed -Kindel kord, süstemaatilisus, kindlad protseduurid. -töötajate turvateadlikuse suurendamine ja -motivatsioon. -normaalsed töötingimused *Peletusmeetmed -Hoiatava loomuga abinõud kahandavad rünnete üritamise tõenäolsust. -Sanktsioonid -Hoiatav märgistus -Nähtavad turvameetmed *Tõkestus- ja eraldusmeetmed -Ruumiline isoleerimine -Ajaline isoleerimine -Loogiline isoleerimine --pääsureguleerimine --salastamine ---krüpteerimine ---peitmine ---hävitamine Pingerida *rikete vältimine *rikete kohene tuvastamine
Turvameetmete valimise puudused Turvasüsteemide halduse puudused Rakendatavad turvemeetmed võivad mõjutada turvaülesande kõiki komponente: *ohte *turvaauke *toimet varadele (võib loobuda kulukatest ja vähetulusatest varadest) *oodatavat kahju (võib riski edasi müüa) *teisi turvameetmeid Kolm põhirühma *profülaktika *turvarikete tuvastamine *taaste Profülaktika Profülaktilised meetmed moodustavad turbearsenali suurima osa: · Tugevndusmeetmed o -Kindel kord, süstemaatilisus, kindlad protseduurid. o -töötajate turvateadlikuse suurendamine ja -motivatsioon. o -normaalsed töötingimused · Peletusmeetmed o -Hoiatava loomuga abinõud kahandavad rünnete üritamise tõenäolsust. o -Sanktsioonid o -Hoiatav märgistus o -Nähtavad turvameetmed · Tõkestus- ja eraldusmeetmed o -Ruumiline isoleerimine o -Ajaline isoleerimine o -Loogiline isoleerimine
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühho...
võrdselt tähelepanu. Taktikaliste tegevuste ja oskuste arendamise eeltingimuseks on üld- ja eriala kohased teadmised. Blokeerimise arengu regulaarne uurimine annab võimaluse adekvaatselt analüüsida vastaste tegevusi ja teha õigeid otsuseid. Ühebloki õpetamise ja taktika täiustamise peamine vahend on tehniliste elementide korduv sooritamine, liikumine, harjutusvara. Treeningutel kehtivad järgmised printsiibid: mitmekülgsus, süstemaatilisus, jõukohasus, näitlikkus. Õpetamine peaks toimuma järjekorra alusel (vastuvõtu analüüs, söödud, koha- ja hüpeaja valik jne), osade kaupa ja seejärel rakendamisega mängus. Blokeerimise rakendamine ainult mängus ei luba mängijatele pöörata tähelepanu detailidele, kuna blokeerimise algoskused ei ole piisavat selged.(V. Glasnov, 2010) Õppetund koosneb kolmest osast: ettevalmistav, põhiosa ja lõpetav osa. Algul õpetakse üksikbloki, hiljem grupibloki
ülesehituse ja efektiivse soorituse. mitmekülgsus- organism on tervik, treening olgu mitmekülgne, et vältida ülekoormust. 1 järk-järgulisus- koormused kasvavad järk-järgult. teadlikkus- põhjendus oskus. näitlikkus- ettenäitamine, video, sõnaline seletus. süstemaatilisus individualiseerimine- inimesed on erinevad. Sportlikule treeningule iseloomulikud printsiibid: Suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseerimine. Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus. Treeningprotsessi pidevus. Seos järk-järgulisuse ja tendentsi vahel äärmisteks koormusteks. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeningu protsessi tsüklilisus. Treeningu koormuse doseerimine:
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
rubriikides ,,What do we mean by 'discourse analysis'?" ja ,,Instructions to authors: Pre-review your own paper first!" Lühidalt kokku võttes peab diskursusanalüüs olema detailne, süstemaatiline ja teoorial põhinev. Detailsus tähendab analüüsi teksti süvastruktuuride ja nn tavalugejale märkamatute üksikasjade (nt sõnavara aspektide) tasemel, tuues eksplitsiitselt välja, missugust ideoloogilist, poliitilist või kultuurilist funktsiooni detail diskursuses täidab. Süstemaatilisus viitab sellele, et valitud diskursuse aspekte tuleb uuritavates tekstides analüüsida järjekindlalt, selge metodoloogilise skeemi alusel. Teoorial põhinemise all peab van Dijk silmas, et analüüsi teoreetilis-metodoloogilises sissejuhatuses tuleb selgelt välja tuua, milliseid diskursuse struktuure, protsesse või strateegiaid kavatsetakse uurida seda tulenevalt varasematest analoogilistest käsitlustest (säilitamaks teoreetilist koherentsust),
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) ...
keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega. Keskkonnamõju liigid: Füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik. KMH olulised tunnused: Mõiste “keskkond” lai käsitlus. Interdistsiplinaarsus. Alternatiivide käsitlemine. Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine. Süstemaatilisus, reprodutseeritavus, dokumenteeritus ja avalikkuse osavõtt. Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja, otsustaja, ekspert, huvipooled, avalikkus. Strateegiline keskkonnamõju hindamine: Strateegiline keskkonnamõju hindamine on planeeringu, riikliku arengukava või programmiga kavandatavast tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnamõju hindamine. KESKKONNAAUDIT Audit: süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast.
- järgige treeningus "raske-kerge" põhimõtet, teadlikkus, - parem olla alatreenitud kui ületreenitud. kordamine, aktiiv- Treeningule kui pedagoogilisele protsessile laienevad eelkõige üldised pedagoo- sus, järkjärgulisus, gilised printsiibid teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaati- süstemaatilisus, lisus, näitlik kus, eakohasus, individualiseerimine jt. Olles aga üldised, ei ava need näitlikkus, eakoha- sus, individualisee- printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud rimine jt
kujudskeem on side kehalise /füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade /nagu keel/ vahel metonüümia - pimesool tahab koju minna nägu inimese asemel ; punaepea naerab lollkalt vm mehhanismid : 1. elus elutut asendamas (looja loodu asemel ; nt loen tammsaaret) 2. konkreetne asendab abstrakset (ta on südametu, pea suus etc) tähenduste kujunemine -grammatiseerumine (arenemise suund on konrk. - abstraksemaks ee - ees - eemal) -ülekannete süstemaatilisus kognitiivsed-tunnetuslikud põhisuhted (langacker, talmy) -inklusioon -identsus -separatsioon (eristus) -assotsatsioon (seoses mingi tingimuse alusel) + aktiivstsoonid: punkt, joon, pind (välis-, üla-, ala-, sisepind) järjend sisu (sisemus) serv~äär ümbrus metakeele näide : wierzbica semantilised primitiidid (defineerimatud, jagamatud - selle primitiimide hulgaga saab kirjelda ära kogu keele) -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
