Teadusele üks iseloomulikeim omadus on süstemaatilisus ning see eristab teadust teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes tehakse katseid ning otsitakse omadusi ja seaduspärasusi , mis sobiksid ja kehtiksid kõigile üht liiki objektidele. Oletame, et tehakse vase kohta katseid, siis ei uuri teadlased ainult seda ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide...
Teaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused
Üheks süstemaatiliseks uurimiseks on toore jõu kasutamine, milles uuritakse suurt hulka juhtumeid, kuni jõutakse huvitavale juhtumile. Kui uurijatel on ootused, et eksperimentide kõrvalsaadusste hüpotees on akspteeritav, siis võidakse teha juhuslikke avastusi. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduslike teadmiste esitamise ideel on oma seesmine struktuur, mida peab esitama korrastatult ja süstemaatiliselt. Esituse süstemaatilisus on oluline, sest see võimaldab näha igat laadi lünki, eksitusi ja nõrku kohti, mida muidu ehk ei märgataks. Kogu teadus on süstematiseeritud tavamõtlemine.
Olemas olevate teaduslike teadmiste rakendamisel võime kiiresti jõuda uute tulemusteni, siin pean silmas uute tehnoloogiliste lahendusteni. Paremad arvutid suudavad teha paremaid arvuteid. Eksperimentide kasutamisel ja teaduslike teadmiste rakendamisel võib öelda, et mõlemal juhul on teadus süstemaatiline. Olemas olevate teadmistega luuakse uut tehnoloogiat ning läbi eksperimentide (juhuste) jõutakse uute teadmisteni. [1] 5. Teaduse innovatsioon, loomingutraditsioonid, teaduse süstemaatilisus. Toore jõuga lähenemine, kus uuritakse süstemaatiliselt suurt hulka juhtumeid üksteise järel, kuni satutakse huvitavale juhtumile. [1] Uuriv eksperimenteerimine suhteliselt tundmatute süsteemidega - võimalus juhuse süstemaatiliseks kasutamiseks. [1] Hüpoteeside kontrollimiseks mõeldud eksperimentide kõrvalsaadus. Nendes katsetes, kus teadlastel on ootused selle kohta, mis peaks juhtuma, kui teaduslik oletus on heak kiidetud ning
Populismi tõus Euroopas Arvamuslugu Tänapäeva Euroopat peetakse üheks demokraatlikumaks liiduks seni, mille tunnuseks on sõnavabadus, õigused ja süstemaatilisus, kuid ka islamiviha, korruptioon ja majanduskriis. Säärases piiramatuses on lubatud võimule ka isikuid, kes nii öelda ''soovivad rahva huve kaitsta'', levitades viha ja agressiooni jättes mulje, et tegemist on ülima tolerantsiga integratsiooni ja kõigi kodanike vastu. Kuidas on võimalik tõsta teadvust probleemist, mis on oma propagandaga tugev ja õigete vaadetega liikumised tsenseerida suutnud? Kui paar päeva tagasi ütles Tšehhi peaministri nõunik Dr
Lihtsamalt öeldes teadus täiendab ennast ise läbi oma katsetulemuste. Nii lükatakse piire järjest edasi. Samuti aitab sellele kaasa see, et teadlased ei otsi ainult ühte fakti vaid süstemaatiliselt kõike infot selle valdkonna kohta. Katsete abil on võimalik luua uut tehnoloogiat, uute seadetega saab jällegi teha katseid, mida enne polnud võimalik teha. 5. Teaduslike teadmiste esitamine Teaduse seisukohast on süstemaatilisus väga olulisel kohal. Süstemaatilisuse abil on meil võimalik märgata eksitusi, vigu ning nõrku kohti, mis muidu võiks kahe silmavahele jääda. Kokkuvõtteks võib öelda, et kogu teadus on tegelikult süstematiseeritud tavamõtlemine.
rakendatatkse teistes valdkondades. Samuti on tõsiasi, et teaduses toimub ahelreaktsioon. Iga uus avastus loob võimaluse omakorda uue teadmise leidmiseks. Ja samamoodi edasi. Ka uute tehnoloogia masinate abil saadakse uusi teadmisi. Üheks suurimaks teadust edendavaks masinaks on arvuti. Kuna tehnoloogia pidevalt kasvab, siis kasvab ka teadus ja kuna teadus pidevalt kasvab, siis kasvab omakorda jälle tehnoloogia. [1] Kasutatud allikad: [1] Paul Hoyningen-Huene, "Teaduse süstemaatilisus," [Võrgumaterjal]. Available: https://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/88940/mod_assign/introattachment/0/Hoyningen- Huene%2C%20Paul_Teaduse%20s%C3%BCstemaatilisus_kompaktne.pdf?forcedow nload=1. [Kasutatud 23. september, 2018].
aastal lahkus Piaget Neuchatelist, et omandada psühholoogiaalaseid teadmisi ning kogemusi. Ta töötas Wreschneri ja Lipps'i laboratooriumites, Bleuleri psühhiaatriakliinikus ja Sorbonne'is. 1919. aastal alustas Piaget kliinilise psühholoogia õppimist Pariisis. Seal olles töötas ta koos Theodor Simoniga Binet' laboratooriumis, kus nad tegelesid intelligentsustestide vanuseliste normide välja töötamisega. Piaget' hakkas huvitama laste tehtavate vigade süstemaatilisus. Ta uskus, et laste tehtud vigade uurimine võib aidata mõista laste kognitiivseid protsesse. Piaget uuris Burt'i testides laste vastuseid. Piaget avaldas psühholoogiliste eksperimentide tulemused neljast artiklist koosnevas seerias. Ühele ajakirja toimetajale avaldas artikkel muljet ning ta pakkus Piaget'le Genfis asuva Jean-Jacques Rousseau instituudi teadusdirektori ametikohta, mille teadlane vastu 1921.a võttis. Piaget tegi seejärel palju uurimusi, mis ta ülemaailmselt tuntuks tegid
tõene. Loogilist arutlust saab kasutada siis, kui on kindlalt teada eeldused ning, et need eeldused on tõesed. Need eeldused, millele hakatakse kogu arutlust ehitama peavad olema ka kontrollitavad nt kui keegi väidab, et õues paistab päike, seega peaks olema soe – siis peab olema võimalik välja vaadata ja uurida järgi, kas see päike siis tõesti ka paistab. 4. Kirjelda, kuidas seonduvad 3. seminariks loetud tekstis (Paul Hoyningen-Huene "Teaduse süstemaatilisus") välja pakutud teaduslike seletuste omapära ning Chalmersi tekstis käsitletud deduktiivne arutlus? Need seonduvad nii, et mõlemad põhinevad mõnedele varem teada olevatele andmetele/faktidele. Näiteks kui on teada et midagi juhtub kindlatel tingimustel, siis kui see ei juhtu, saab järeldada, et mõned tingimused polnud täidetud. Deduktiivne arutlus põhineb varem teada olevatel seadustel, mille peal siis ehitatakse ka uus väide. Võib
W. F. Hegel erinevalt). 1 Elustiililt ja mõtlemiselt sarnane Kantiga (mõlemad esindasid idealismi ja protestantlik- konservatiivset G. W. F. Hegel mõtlemist) 2 Kantiga on veel mõned asjad sarnased: tohutu maine juba eluajal, raskepärases akadeemilises saksa keeles kirjutamine, G. W. F. Hegel töötamine professorina, süstemaatilisus ja kaine kaalutlemine. 3 Mõtlejana süsteemilooja, kuigi tema süsteemi väljakujunemine võttis aega, st Hegel mõtlejana kujunes välja pikkamööda, ta G. W. F. Hegel ei olnud nooruses imelaps. 4 Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid tema filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi kasinad
TEADUSE SÜSTEMAATILISUS 1. Kaks teaduse tüüpi, mida autor kirjeldab on loodusteadus ja laboriteadus. Need teaduse tüübid erinevad sisupoolest. Loodusteadusel keskendutakse sündmuste ja protsesside kirjeldamisele ning on üsna tihedalt seotud ajalooliste sündmustega. Või nende uurimisega. Muidugi ei ole loodusteadus seotud ainult ajaloo sündmustega, veel on seotud kultuuri, poliitika ja isegi kunstiga. Laboriteadusel ei keskenduta üksikutele ajaloo sündmustele, vaid tähtis on üldised kirjeldused. Üldised kirjeldused, mis teevad mingeid üldistusi kindlas valdkonnas. Laboriteadus on üsna tihedalt seotud füüsikaliste või keemiliste nähtustega. a) Loodusteaduse näide: Siia saab tuua sellise näite nagu tibu areng munast. Sellel juhul keskendutakse nähtuse ja protsessi kirjeldamisele. Vaadeldakse kuid tibu areneb munast. b) Laboriteaduse näide: Siia saab tuua näiteks kliima. Kui on tu...
Rakendatavad turvameetmed võivad mõjutada turvaülesande kõiki komponente: ohte (sisemisi ohuallikaid saab kõrvaldada); turvaauke (saab sulgeda või kahandada); toimet varadele (võib loobuda kulukatest ja vähetulusatest varadest); oodatavat kahju (võib riski edasi müüa); Turvameetmete funktsioonid Kolm põhirühma: profülatktika; turvarikete tuvastamine; taaste; Profülatktika profülaktilised meetmed moodustavad turbearsenali suurima osa: tugevdusmeetmed: kindle kord, süstemaatilisus, kindlad protseduurid; töötajate turvateadlikkus ja motivatsioon; normaalsed töötingimused; Peletusmeetmed Hoiatava loomuga abinõud kahandavad rünnete üritamise tõenäosust. sanktsioonid; hoiatav märgistus; nähtavad turvameetmed. Tõkestus- ja eraldusmeetmed Ruumiline isoleerimine; Ajaline isoleerimine; Loogiline isoleerimine; pääsi reguleerimine; salastamine: krüpteerimine; peitmine; hävitamine. Turvarikete tuvastamine
või väär. 5. TEADUSLIKE TEADMISTE ESITAMINE Teadustulemusi saab esitada ja peab esitama korrastatult ehk süstemaatiliselt. Näitena saab tuua nii matemaatika kui ka kogemustel põhinevad teadused, kus teadmiste esitamisel mängib suurt rolli eristuste tegemine: eristada tuleb üldisemat erilisemast, kindlakstehtut ainult oletuslikult, kirjeldavat teoreetilisest, loogiliselt sõltuvat loogiliselt sõltumatust jne. Esituse süstemaatilisus on oluline teaduse süstemaatilisuse teiste aspektide seisukohast. Olemasolevate teadmiste järjekindel esitus aitab näha igat laadi lünki, eksitusi ja nõrku kohti, mida muidu võib-olla ei märkaks. Lõppkokkuvõttes jõuame ikkagi selleni, et kogu teadus on vaid süstematiseeritud tavamõtlemine.
erinevate teemakohaste tööde kohta ja kindlasti on kaasa võetud vaatamiseks/katsumiseks ka reaalselt esemelised näidised. Näiteks tekstiilitööde juures on lastel ülesanne teha pajalapp. Õpetaja näitab arvutist erinevate pajalappide pilte ja võtab tundi kaasa ka mõned pajalapid näidisteks. Mida nooremad õpilased, seda suurem osakaal peab olema nähtavatel-katsutavatel näidistel. 1 4. Süstemaatilisus ja jadaprintsiip- süsteemsuse ja jadaprintsiip avaldub juba ka selles, et tunnid on tunniplaanis jaotatud süsteemselt iganädalaselt ja kestavad korrapäraselt kuni põhikooli lõpuni. Jadaprintsiibi puhul tegeleb õpilane ühe tööga pikemat aega ja kasutab selle tegemisel erinevaid teooriaid, mida ta praktiliselt saab ühe töö peal rakendada. Teooriad tulevad süsteemselt ja järgemööda, võimaldades neid õppida ja kinnistada ühe töö peal.
Teadus ja väärtushinnangud 1. Mittelstrassi „teaduslikest ratsionaalsusnõuetest“ kattus „Teaduse süstemaatilisuse“ tekstis nimetatud omadustega teaduse kontrollitavuse kriteerium. Nimelt kirjeldas Paul Hoyningen- Heune oma teksti kolmandas peatükis (Hoyningen-Heune, lk 3) eksperimentide rakendamist, mis omakorda võimaldab kontrollida teaduslike teooriate või väidete õigsust ning kooskõla faktidega. Sellest tuleneb ka teine kattuvus kahe teksti vahel ehk korratavuse kriteerium. Kahtluse korral on teadlastel alati võimalus korrata katseid, et iseseisvalt kinnita või ümber lükata mitmeid teaduslikke tulemusi ja järeldusi. Kolmandaks kattuvuseks on teaduse usaldusväärsuse kriteerium, mis Mittelstrassi teksti puhul väljendub eelkõige uute teadmiste ning eelnevalt kinnitatud teooriate vaheliste vastuolude puudumises. Hoyningen-Heune’i „Teaduse süstemaatilisuses“ oli teaduse usaldusväärsus tihedalt seotud eelkõi...
süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omavahel muinasindia ja Euroopa keeled. Võrdlev- ajalooline meetod, häälikumuutuste süstemaatilisus: kui keeles X esineb teatud ümbruses/positsioonis häälik A ja keeles Y samas ümbruses häälik B, siis see vastavus on järjekindel. Nt leedu g eesvokaali ees läti dz samas positsioonis leedu gintaras 'merevaik' läti dzintars leedu giesm 'viis, meloodia' läti dziesma 'laul' Siiski, geneetilise suguluse tuvastamisel on hulk raskusi. Võrreldes homo sapiens'i ajalooga on kirjalike allikate ajalugu üsna lühike (kirjalikud mälestised u. 5000 a. vanad). Sarnasused:
keskkonnamõju – tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju tervisele, heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale oluline keskkonnamõju – võib eeldatavalt ületada keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi või seada ohtu tervise, heaolu, kultuuripärandi või vara keskkonnamõju hindamise tunnused: mõiste „keskkond“ lai käsitlus; interdistsiplinaarsus; alternatiivide käsitlemine; mõjude prognoos, hindamine; süstemaatilisus; reprodutseeritavus; dokumenteeritus; avalikkuse osavõtt keskkonnamõju hindamises osalejad: arendaja, otsustaja, ekspert, huvipooled, avalikkus, järelvaatleja keskkonnaaudit – süstemaatiline ja dokumenteeritud protsess, mille käigus objektiivselt hinnatakse tõendeid määramaks, kas teatud tingimused vastavad auditi kriteeriumidele audit – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess tõendite
(Hujala2004) Päevahoiu kvaliteet sisaldab nelja vaatenurka, mis on määratletavad õppekava ja selle realiseerimise vahelise suhtega, struktuuri ja soorituse vahelise suhtega, vanema ja lapse vajaduste ning teenuse, teabe ja selle mõju vahelise suhtega (Brotherus jt 2001) Galileiliku printsiibi järgi on hindamine suunatud objektidele, mida saab märgata ja mõjutada. Sellist hindamistegevust iseloomustab: - loogilisus ja süstemaatilisus - keskendumine põhjus-tagajärg seostele - objektiivuss - täpsed hindamismeetodid - viib otsusteni Aristotelese printsiib: - igapäevase tegevuse osa - suunatud tähenduslikele elamustele, kogemustele - suunatud teadlikkuse süvendamisele - õppimise vahend - vastastikune mõju hindaja ja hinnatava vahel Hindamise eesmärgistamine: - konkreetsed (täpselt sõnastatud, arusaadavad) - mõõdetavad (saavutamise kontrolliks on olemas mõõdik)
sid-partitiiv, -ivad). Tekkisid uued terminid: kääne, käänamine, pööre, pööramine, lihtajad, liitajad, ainsus, mitmus, käändenimetused jne. 20. sajandi algukümnendeil oli eesti kirjakeele arendamises kolm suunda: 1) uuenduslik (Aavik, Grünthal) eesmärgiks oli keelt rikastada kõigil võimalikel viisidel ning saada materjali selleks ka väljastpoolt; 2) konservatiivne (Jõgever, Leetberg) püüti uuendustest hoiduda; 3) mõõdukas üritati arendada keele enda vahenditega; süstemaatilisus. Keeleuuendus: Johannes Aavik. 1912-1924. aastal oli keeleuuenduse kõrgperiood. 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui tööriist, mis vajab pidevat täiustamist: esteetilisus, omapärasus, otstarbekus ja lühidus. ,,Keele kaunima kõlavuse poole," ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna
Laste ja noorte treeningu planeerimisel võib kasutada järgmisi soovitusi: püstitage reaalsed eesmärgid iga inimene on individuaalsus planeerige tegevust olge planeerimisel paindlik parem olla alatreenitud kui ületreenitud Treeningule kui pedagoogilisele protsessile laienevad eelkõige üldised pedagoogilised printsiibid – teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus ja individualiseerimine. Olles aga üldised, ei ava need printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud anda pedagoogilistele printsiipidele sportlikku sisu, aga samuti tuletatud uusi spordi- ja treeningu spetsiifilisi printsiipe. Perspektiivikate noorte mitmeaastase treeningu planeerimisel on otstarbekas toetuda empiirilist kinnitust leidnud printsiipidele ja suunitlustele:
Kadrioru Saksa Gümnaasium JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI Referaat Nimi: Ann Mäekivi Klass 11.B Tallinn 2012 SISUKORD 1. Taastusravi...................................................................................................................3 1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2....
ohtlikumad piirkonnad on põlveliigese ja küünarliigese väline külg, ka seal ei tohiks maksimaalne aeg ületada 10 minutit. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus 1) Milliste üldpedagoogiliste printsiipidega puutute kokku igapäevases treeneritöös? Treeningule kui pedagoogilise protsessilne laienevad eelkõige üldises pedagoogilised printsiibid - teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus, individualiseerimine jt. 2) Millised on erinevused ja sarnased jooned teadlikkuse ja teaduslikkuse printsiibil? Teadlikkusel on tegevuse aluseks idee. Teaduslikkusel põhinetakse teaduslikule allikale. Mõlemad peavad olema õpilastele jõukohased. 3) Tooge näiteid variatiivsuse printsiibi rakendatavusest treeningus. Jalalihaste maksimaalse jõu arendamisel kasutatakse kükke maksimaalse raskusega ning koormuse tõstmine on hüppeline
siis tuleb hakata süsteemikindlalt harjutama. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks sel juhul leida kolmveerand tundi. Kui aga seame sihiks organismi adaptiivsuse tõhustamise ja seekaudu tervisevaru suurendamise, tuleb hakata treenima selle sõna otseses mõttes. Muidugi ei tähenda see tippsportlase simuleerimist. Koormused jäävad suuresti erinevateks. Kuid tippsportlaselt tuleb laenata treeningu korralduse printsiibid: süstemaatilisus, treeniva toimega koormuste kasutamine, koormuste järk-järguline suurendamine. Olulisteks erinevusteks tippsportlasest on hoidumine treeningu forsseerimisest, tagasihoidlikkus koormuse tõstmisel, treenivate koormuste (reeglina ulatuvad 70-100%-ni võimetest) rohke vaheldamine säilitavate koormustega (50-70% võimetest). Kust võtta aega ? Ööpäevas on 24 tundi. Sellest tuleb osa jätta une tarbeks, mõni tund kulub ka toidumure
siis tuleb hakata süsteemikindlalt harjutama. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks sel juhul leida kolmveerand tundi. Kui aga seame sihiks organismi adaptiivsuse tõhustamise ja seekaudu tervisevaru suurendamise, tuleb hakata treenima selle sõna otseses mõttes. Muidugi ei tähenda see tippsportlase simuleerimist. Koormused jäävad suuresti erinevateks. Kuid tippsportlaselt tuleb laenata treeningu korralduse printsiibid: süstemaatilisus, treeniva toimega koormuste kasutamine, koormuste järk-järguline suurendamine. Olulisteks erinevusteks tippsportlasest on hoidumine treeningu forsseerimisest, tagasihoidlikkus koormuse tõstmisel, treenivate koormuste (reeglina ulatuvad 70-100%-ni võimetest) rohke vaheldamine säilitavate koormustega (50-70% võimetest). Kust võtta aega? Ööpäevas on 24 tundi. Sellest tuleb osa jätta une tarbeks, mõni tund kulub ka toidumure
oluliste traditsiooniliste teadmiste (terve talupoja mõistus) kasutamine Integreeritus – Protsess peab olema suunatud sotsiaalsete, majanduslike, keskkonna jne. aspektide omavahelistele suhetele Otstarbekus – Protsess peab uuringutulemuste info ja tulemused keskkonnakaitse ja elanikkonna heaolu kohta otsuste tegemiseks asjakohasel tasemel esitama Rangus – Protsessis peaks kasutama parimaid teostatavaid teadusmetoodikaid ja –tehnikaid; “Parim kasutuskõlblik metoodika”. Süstemaatilisus – Protsessi lõpuks peaks olema kogutud lõplikuks arutluseks kogu oluline info mõjutatud keskkonna kohta, väljapakutud alternatiivide kohta nende mõju ja vajalike abinõude seire kohta Ja uurida ka ülejäänud toimeid. KMH AVALIKKUSE KAASAMINE - Teostab inimeste õigust infole ja osalusele otsustusprotsessis (Aarhusi Konventsioon); Informeerib, konsulteerib; Ennetab ja lahendab konfliktid; KMH KASU: Projekti rakendamisel vähenenud hind ja ajakulu; Suurem projekti tunnustus
kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja võistluste vastavus ealistele iseärasustele, ealisele arengule. Individualiseerimine – sportlase individuaalsete iseärasuste arvestamine (isiksuse omadused, töövõime, treenitavus jt.). 1.1.2. Didaktika printsiibid. Teaduslikkus – toetumine teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Jõukohasus – õppematerjali omandamine kõrgeimal tasemel, mis on antud kontingendile jõukohane. Süstemaatilisus – õpetamise regulaarsus, järjestikkus. Teadlikkus ja aktiivsus – tegevuse teadvustamine, motivatsiooni formeerimine. Näitlikkus – liigutusliku tegevuse välise kujutluse saamine vaatluse teel. Omandamise kindlus – õppematerjali omandamise põhjalikkus, võimelisus vajaduse korral taastada seda mälus. Seos praktikaga – aine omandamise efektiivsuse seos praktilise kasutusvajadusega. Treeneri juhtiv osa õppeprotsessi läbiviimisel. 1.2
Strukturalismist ja idealismist. 3. Kuidas välistav (antagonistlik) piir funktsioneerib tähistamisprotsessi ülesehitava printsiibina? Välistav piir on audentne piir, mis välistab ühe osa samast süsteemist, aga ei aktualiseeri kumbagi poolt piirist. 4. Kuidas tühi tähistaja terviklikkuse konstrueerib? Igasugune tähistamissüsteem liigendub tühja koha ümber, mis tuleneb võimetusest produtseerida objekt, mida süsteemi süstemaatilisus sellest hoolimata nõuab. See ei tähenda, et võimatusel pole asukohta, vaid võimatus on reaalne, millele tühi tähistaja osutab. 5. Miks ei ole Laclau jaoks tähistamisprotsessi lõplik sulgemine võimalik? Tähistamisprotsessi lõpliku sulgemise jaoks peaks kätte jõudma hetk, kus tähenduste pidev edasilükkamine põrkab diskursuse piiride vastu ja diskursus sulgeb ennast. See ei ole aga võimalik, sest sel juhul peaks diskursus suutma oma
Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. • EMAS –Eco-Management and Audit Scheme • Rahvusvahelise Kaubanduskoja Põhimõtted • Malcolm Baldridge’i Auhin Keskonnamõju liigid: • Füüsikalis-keemiline • Bioloogiline • Kultuuriline • Sotsiaalmajanduslik KMH olulised tunnused • Mõiste “keskkond” lai käsitlus • Interdistsiplinaarsus • Alternatiivide/Variantide käsitlemine • Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine • Süstemaatilisus • Reprodutseeritavus • Dokumenteeritus • Avalikkuse osav Auditi tüübid: (näited) • Vastutusaudit • Asukohaaudit • Omaniku vahetusega kaasnev audit • Eriauditid • Keskkonnajuhtimis süsteemi adudit 1. KK programm 1973-1976 saastaja maksab printiip ühe riigi piires tehtud tegevus ei tohi kahjustada teist riiki peab arvesse võtma arengumaade huve peab kaasa aitama rahvusvahelistele keskonna meetmetele tuleb tõsta KK alast teadlikust
meetodeid. Puudused: grupiliikmetele sobiva aja leidmine, domineerivad isikud rühmas, nõudmised juhile, informatsiooni raske analüüsimine. -1- 4. Kontent-analüüs ja selle erinevad variandid. Kontent-analüüs e. sisuanalüüs on uurimistehnika kommunikatsiooni sisu objektiivseks, süstemaatiliseks ja kvantitatiivseks kirjeldamiseks. Sisuanalüüsi süstemaatilisus - analüüsitav sisu peab olema valitud selgelt sõnastatult ja järjekindlalt rakendatud reeglite alusel valim peab moodustuma kindlaid protseduure järgides, nii et igal objektil oleksid võrdsed võimalused valimisse sattumiseks. Objektiivsus viitab asjaolule, et uurija enda eelistused ja suhtumised ei tohi mõjutada materjali töötlemist ega järeldusi. Mõistete
1. Läbi mõelda valmis küsimused, mis tuuma arendamiseks vastuseid vajavad. - Küsimusi võib mõelda välja kahel viisil: spontaanselt ja teadlikult-süstemaatiliselt. - Ei tohi piirduda ainult spontaansete küsimustega, sest need ei vaatle sündmust kõigist aspektidest. Spontaansele küsimuste sõnastamisele peab alati järgnema süstemaatiline küsimuste lisamine. Küsida: uudisväärtustest, faktidest jne. - Teadliku küsimuste väljamõtlemise juures on oluline järjekindlus ja süstemaatilisus. Esitada küsimusi tuuma iga komponendi kohta (kes, mis, kuidas). Esitada komponentide kohta erinevaid küsimusi. Esitada ka neid küsimusi, millel on vastused olemas, sest neid ei pruugi vaja olla. - Küsimused esitada tuuma vajadusest lähtudes. - Küsimused enne intervjuud süstematiseerida: uudise alaosade kaupa, tähtsuse järgi, kas vastused on olemas või ei. - Mida enam on küsimused välja mõeldud, seda paremad on hiljem infokogumise tulemused. Seega:
-keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõpud · Süntaks-lausete süstemaatilisus ja liigid/liikmed. · Tekst-mis üksustest koosneb, kuidas on seotud jne. · Semantika-tähendusõpetus, · pragmaatika-kasutuse uurimine Edastame tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada kuulajale sõnumi. Kui läheneda tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete vahel, omadused jne. Käsitletakse objektide poole pealt. Uus lähenemine (40a). Maailma keeled on erinevad? Nt Eesti ja inglise keel. Käänded jms.
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
· Sulgeda turvaauke · Ära hoida ründeid · Vähendada ohtude realiseerumise tõenöusust · Kahandada turvariket toimet infovaradele · Hõlvustada objekti taastet Jagunevad omakorda: · Tugevdusmeetmed · Peletusmeetmed · Eraldusmeetmed Tugevdusmeetmed Tugevdusmeetmed on abinõud kaitstava objekti kõige levinumate,peamiselt stiihilistelohtudel toimimist võimaldavateturvaaukude sulgemiseks või kahandamiseks Jagunevad: · Kord (süstemaatilisus) · Turvateadlikkus · Töötingimused · Ennetav kontroll Tugevdusmeetmed: kord Näited: · Sisekorra eeskirjad · Täpsed ametijuhendid · Standardite järgimine · Infrastruktuuri ja töövahendite regulaarne hooldus · Kindlaksmääratud hankeprotseduurid · Töövahendite dokumenteerimine · Andmekandjate ja kaabeldus märgistus · Versioonihaldus · Ressursivarude käigushoid · Üldine turvapoliitika, turvaplaan, turvajuhendid
võrdselt tähelepanu. Taktikaliste tegevuste ja oskuste arendamise eeltingimuseks on üld- ja eriala kohased teadmised. Blokeerimise arengu regulaarne uurimine annab võimaluse adekvaatselt analüüsida vastaste tegevusi ja teha õigeid otsuseid. Ühebloki õpetamise ja taktika täiustamise peamine vahend on tehniliste elementide korduv sooritamine, liikumine, harjutusvara. Treeningutel kehtivad järgmised printsiibid: mitmekülgsus, süstemaatilisus, jõukohasus, näitlikkus. Õpetamine peaks toimuma järjekorra alusel (vastuvõtu analüüs, söödud, koha- ja hüpeaja valik jne), osade kaupa ja seejärel rakendamisega mängus. Blokeerimise rakendamine ainult mängus ei luba mängijatele pöörata tähelepanu detailidele, kuna blokeerimise algoskused ei ole piisavat selged.(V. Glasnov, 2010) Õppetund koosneb kolmest osast: ettevalmistav, põhiosa ja lõpetav osa. Algul õpetakse üksikbloki, hiljem grupibloki
uurivad. Praktiline iseseisvus - peab kontrollima kõiki tõendeid. · Tulemuslik. Riigil on kohustus anda usutav selgitus. · Kiirus · Läbipaistvus ARTIKKEL 3 PIINAMISE KEELD Seoses ART 8. Puudutab ka kehalist puutumatust. Nende vahel on hierarhia: 1. Kõige kõrgem on Piinamine. Kõige raskem kehaline väärkohtlemine Tahtlik, väga raske ja julm kannatus, Eesmärgipärane, Süstemaatilisus. 2. Ebainimlik kohtlemine või karistamine Vähem raskem Süstemaatilisus ei ole eeltingimus aga samas ei tohi olla 1 isoleeritud intsident ainult. Tahtlik, Eesmärk ei ole oluline, Kannatuse raskusaste 3. Alandav kohtlemine või karistamine Hirm, avastus, allaväärsus. Eesmärk on vastupahu murdamine Iirimaa vs UK (1978) Konfliktid protestantide ja katoolikute vahel. Oli viis piinamisviisi. Kohus arvas et see ei
Ülesanne: · Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. · Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta · Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale KMH olulisemad tunnused: · Mõiste "keskkond" lai käsitlus · Interdistsiplinaarsus · Alternatiivide/Variantide käsitlemine · Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine · Süstemaatilisus · Reprodutseeritavus · Dokumenteeritus · Avalikkuse osavõtt Keskkonnamõju hindamine; keskkonnamõju strateegiline hindamine. · Projekt · Poliitika · Tegevuskava · Programm · Planeering Keskkonnamõju- on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju- keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
· kahandada turvarikete toimet infovaradele · hõlbustada objekti taastet Jagunevad omakorda: · tugevdusmeetmed · peletusmeetmed · eraldusmeetmed 52. Tugevdusmeetmed on abinõud kaitstava objekti kõige levinumate, peamiselt stiihilistel ohtudel toimimist võimaldavate turvaaukude sulgemiseks või kahandamiseks . Jagunevad: · kord (süstemaatilisus) · turvateadlikkus · töötingimused · ennetav kontroll 53. Tuvastavad turvameetmed Turvakahju minimeerimise seisukohalt on turvameetmete pingerida järgmine: · rikke vältimine · rikke kohene tuvastamine · rikke kohene registreerimine ja hilisem tuvastamine · rikke tõestamine hiljem Tuvastavad turvameetmed jagunevad: · operatiivtuvastus
Turvameetmete valimise puudused Turvasüsteemide halduse puudused Rakendatavad turvemeetmed võivad mõjutada turvaülesande kõiki komponente: *ohte *turvaauke *toimet varadele (võib loobuda kulukatest ja vähetulusatest varadest) *oodatavat kahju (võib riski edasi müüa) *teisi turvameetmeid Kolm põhirühma *profülaktika *turvarikete tuvastamine *taaste Profülaktika Profülaktilised meetmed moodustavad turbearsenali suurima osa: *Tugevndusmeetmed -Kindel kord, süstemaatilisus, kindlad protseduurid. -töötajate turvateadlikuse suurendamine ja -motivatsioon. -normaalsed töötingimused *Peletusmeetmed -Hoiatava loomuga abinõud kahandavad rünnete üritamise tõenäolsust. -Sanktsioonid -Hoiatav märgistus -Nähtavad turvameetmed *Tõkestus- ja eraldusmeetmed -Ruumiline isoleerimine -Ajaline isoleerimine -Loogiline isoleerimine --pääsureguleerimine --salastamine ---krüpteerimine ---peitmine ---hävitamine Pingerida *rikete vältimine *rikete kohene tuvastamine
Turvameetmete valimise puudused Turvasüsteemide halduse puudused Rakendatavad turvemeetmed võivad mõjutada turvaülesande kõiki komponente: *ohte *turvaauke *toimet varadele (võib loobuda kulukatest ja vähetulusatest varadest) *oodatavat kahju (võib riski edasi müüa) *teisi turvameetmeid Kolm põhirühma *profülaktika *turvarikete tuvastamine *taaste Profülaktika Profülaktilised meetmed moodustavad turbearsenali suurima osa: · Tugevndusmeetmed o -Kindel kord, süstemaatilisus, kindlad protseduurid. o -töötajate turvateadlikuse suurendamine ja -motivatsioon. o -normaalsed töötingimused · Peletusmeetmed o -Hoiatava loomuga abinõud kahandavad rünnete üritamise tõenäolsust. o -Sanktsioonid o -Hoiatav märgistus o -Nähtavad turvameetmed · Tõkestus- ja eraldusmeetmed o -Ruumiline isoleerimine o -Ajaline isoleerimine o -Loogiline isoleerimine
Kasulikud uuringu varases staadiumis Mõnikord pole eksperimendi tegemine võimalik/eetiline Laboritulemuste kinnitamine Puudused: Nõusoleku puudumine (eetilisus) Uurija kalle tulemused sõltuvad uurijast Selektiivne tähelepanu Väike sisuvaliidsus - raske hinnata sündmuste vahelisi seoseid Reaktiivsus -> madalam konstruktivaliidsus (kas käitumine peegeldab seda, mida me arvame, et see peegeldab) 30. Kuidas vaatluse puuduste mõju vähendada? Süstemaatilisus vaatluse planeerimisel: Vaadeldavate kategooriate defineerimine Kriteeriumid kategooriatele Operatsionaalne defineerimine: selgelt määratletud vaatluse tulemuste saamise ja mõõtmise protseduurid ehk operatsioonid Protokoll: määratlus, kuidas täpselt mõõtmisi teostada, et need toimiks ühtviisi Mitu vaatlejat: Mitu vaatlejat kategoriseerivad, tulemusi võrreldakse Vaatlejatevaheline reliaablus
ülesehituse ja efektiivse soorituse. mitmekülgsus- organism on tervik, treening olgu mitmekülgne, et vältida ülekoormust. 1 järk-järgulisus- koormused kasvavad järk-järgult. teadlikkus- põhjendus oskus. näitlikkus- ettenäitamine, video, sõnaline seletus. süstemaatilisus individualiseerimine- inimesed on erinevad. Sportlikule treeningule iseloomulikud printsiibid: Suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseerimine. Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus. Treeningprotsessi pidevus. Seos järk-järgulisuse ja tendentsi vahel äärmisteks koormusteks. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeningu protsessi tsüklilisus. Treeningu koormuse doseerimine:
võrdselt tähelepanu. Taktikaliste tegevuste ja oskuste arendamise eeltingimuseks on üld- ja eriala kohased teadmised. Blokeerimise arengu regulaarne uurimine annab võimaluse adekvaatselt analüüsida vastaste tegevusi ja teha õigeid otsuseid. Ühebloki õpetamise ja taktika täiustamise peamine vahend on tehniliste elementide korduv sooritamine, liikumine, harjutusvara. Treeningutel kehtivad järgmised printsiibid: mitmekülgsus, süstemaatilisus, jõukohasus, näitlikkus. Õpetamine peaks toimuma järjekorra alusel (vastuvõtu analüüs, söödud, koha- ja hüpeaja valik jne), osade kaupa ja seejärel rakendamisega mängus. Blokeerimise rakendamine ainult mängus ei luba mängijatele pöörata tähelepanu detailidele, kuna blokeerimise algoskused ei ole piisavat selged.(V. Glasnov, 2010) Õppetund koosneb kolmest osast: ettevalmistav, põhiosa ja lõpetav osa. Algul õpetakse üksikbloki, hiljem grupibloki
Uusaegne teadus: kriteeriumid, progress, ratsionaalne konsensus; traditsiooniline metafüüsika: pole kriteeriumeid, pole progressi, pole ratsionaalset konsensust. Metafüüsikat käsitletakse teadusena ja oluline on see, et milline teadus on teadmine. Kant’l on normatiivne teaduse mõiste – kriteeriumitele vastamine, et pidada teaduseks. Teaduse definitsioon Kant’i järgi (tunnuste kogum): peab vastama kolmele tingimusele – apodektiline(tõestatud, tõstatus), süstemaatilisus(teadmiste kogum üles ehitatud süstemaatilisest), objektiivsus(kätkeb endas kolme tunnust:universaalsus, paratamatus(fikseerima nähtuse paratamatuse), objekti omamine(puhtalt formaalsed teadused, mis loovad loogiliselt mittevasturääkivaid väidetesüsteeme, aga objekti omamine üheks kriteeriumiks). Teoses ei esita kõiki koos, aga ajapikku raamatus. Mõtte liigub eriti objektiivsuse tunnuse suhtes. Teadus on objektiivne
rubriikides ,,What do we mean by 'discourse analysis'?" ja ,,Instructions to authors: Pre-review your own paper first!" Lühidalt kokku võttes peab diskursusanalüüs olema detailne, süstemaatiline ja teoorial põhinev. Detailsus tähendab analüüsi teksti süvastruktuuride ja nn tavalugejale märkamatute üksikasjade (nt sõnavara aspektide) tasemel, tuues eksplitsiitselt välja, missugust ideoloogilist, poliitilist või kultuurilist funktsiooni detail diskursuses täidab. Süstemaatilisus viitab sellele, et valitud diskursuse aspekte tuleb uuritavates tekstides analüüsida järjekindlalt, selge metodoloogilise skeemi alusel. Teoorial põhinemise all peab van Dijk silmas, et analüüsi teoreetilis-metodoloogilises sissejuhatuses tuleb selgelt välja tuua, milliseid diskursuse struktuure, protsesse või strateegiaid kavatsetakse uurida seda tulenevalt varasematest analoogilistest käsitlustest (säilitamaks teoreetilist koherentsust),
saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Ülesanne: Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta; Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta; Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale. KMH olulisemad tunnused: Alternatiivide/Variantide käsitlemine; Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine; Süstemaatilisus; Dokumenteeritus; Avalikkuse osavõtt. Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja; otsustaja; ekspert; huvipooled; avalikkus. Keskkonnamõju hindamise metodoloogilised põhimõtted: Keskkonnamõju hindamise mõiste lai käsitlus; Optimaalse lahenduse otsimine; Ühismõõde; Üldsuse kaasamine; KMH protsessi reprodutseeritavus. Keskkonnaaudit: Määratlus: Süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali
keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega. Keskkonnamõju liigid: Füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik. KMH olulised tunnused: Mõiste “keskkond” lai käsitlus. Interdistsiplinaarsus. Alternatiivide käsitlemine. Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine. Süstemaatilisus, reprodutseeritavus, dokumenteeritus ja avalikkuse osavõtt. Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja, otsustaja, ekspert, huvipooled, avalikkus. Strateegiline keskkonnamõju hindamine: Strateegiline keskkonnamõju hindamine on planeeringu, riikliku arengukava või programmiga kavandatavast tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnamõju hindamine. KESKKONNAAUDIT Audit: süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast.
- järgige treeningus "raske-kerge" põhimõtet, teadlikkus, - parem olla alatreenitud kui ületreenitud. kordamine, aktiiv- Treeningule kui pedagoogilisele protsessile laienevad eelkõige üldised pedagoo- sus, järkjärgulisus, gilised printsiibid teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaati- süstemaatilisus, lisus, näitlik kus, eakohasus, individualiseerimine jt. Olles aga üldised, ei ava need näitlikkus, eakoha- sus, individualisee- printsiibid sportliku treeningu spetsiifikat. Seepärast on spordipraktikas püütud rimine jt
kujudskeem on side kehalise /füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade /nagu keel/ vahel metonüümia - pimesool tahab koju minna nägu inimese asemel ; punaepea naerab lollkalt vm mehhanismid : 1. elus elutut asendamas (looja loodu asemel ; nt loen tammsaaret) 2. konkreetne asendab abstrakset (ta on südametu, pea suus etc) tähenduste kujunemine -grammatiseerumine (arenemise suund on konrk. - abstraksemaks ee - ees - eemal) -ülekannete süstemaatilisus kognitiivsed-tunnetuslikud põhisuhted (langacker, talmy) -inklusioon -identsus -separatsioon (eristus) -assotsatsioon (seoses mingi tingimuse alusel) + aktiivstsoonid: punkt, joon, pind (välis-, üla-, ala-, sisepind) järjend sisu (sisemus) serv~äär ümbrus metakeele näide : wierzbica semantilised primitiidid (defineerimatud, jagamatud - selle primitiimide hulgaga saab kirjelda ära kogu keele) -
annaabi.ee 
