Teaduse süstemaatilisus (0)

    Karl-Kristjan Smitt    Teaduse süstemaatilisus    ISESEISEV TÖÖ  Õppeaines:  TEADUSFILOSOOFIA ALUSED  Teede-ehitus teaduskond  Õpperühm: KTE 11/21  Juhendaja: Meos Holger Kiik          Tallinn 2018   


VASTUSED    1.  Autor kirjeldab antud tekstis kahte teaduse suunda. Loodusteadused ja laboriteadused. Need kaks  teaduse  suunda  erinevad  teineteisest  sellepoolest,  et  loodusteaduses  kirjeldadakse  konkreetseid  sündmusi ja protsesse, kuid laboriteadustes otsivad teadlased üldisi kirjeldusi, mis teevad üldistusi  mingis  kindlas  valdkonnas. [1] Näiteks ökoloogia on teadus  eluta-  ja eluskeskonna ning organ- ismide vahelistest suhetest. Ökoloogia on teadus, kus õpetatakse määrama organismide arvukust  ja levikut, ehk kirjeldatakse kindlaid sündmusi ja protsesse. Kui võtta vastunäiteks füüsika, mis  uurib loodust kõige üldisemas mõttes ning kus teadlased uurivad selles valdkonnas kõiki kehtivaid  seaduspärasusi.  Näiteks  astrofüüsikud  tegelevad  universumi  uurimisega,  kus  püütakse  kindlaks  teha erinevate taevakehade tihedust, temperatuuri, keemilist koostist jne.  2.    Teadusliku teooriad on spekulatiivsed selles tähenduses, et kui me ei tea, kuidas täpselt mingi asi  liigub, töötab või miks mingi keha või aine nii käitub, siis läbi spekulatiivse teooria, me saame  anda  sellele  hüpoteesile  mingi  seletuse,  mis  on  teaduslikus  mõttes  loogiline.  Näiteks  toon  planeetide liikumise, kus me ei tea, miks planeedid liiguvad, kuid Isaac Newtoni teooria kohaselt  on selleks gravitatsioonijõud. [1] See teooria sidus teisi nähtusi planeetide liikumisega, kuid samas  me ei näe ega saa katsuda otseselt gravitatsiooni, tänu millele võime pidada seda teooriat speku- latiivseks, ehk oletustele tuginevaks teooriaks. Teaduslike teooriate osaline spekulatiivsus erineb  täielikust ettekujutusest selle poolest, et nendes teooriates püütakse kasutada süstemaatilisi sele- tusi. Seletatakse ja spekuleeritakse  asjade üle,  arvestades süsteemis  vastastikmõjus olevaid  sea- dusi,  lähtudes  olemas  olevatest  teadmistest.  Täielik  ettekujutus  on  minu  jaoks  väga  ebaselge  ja  ebamäärane ning tuues see aluseks teooriale ainsaks seletamiseks, on see ka väga ebausutav.  3.    Esiteks võimaldab põhjuslike seoste kontrollimist. [1] Oletame, et revolverist lastes 30m kaugusele  veepudeli pihta, jõuab kuul sinna 1 sekundiga ning läbib veepudeli. Ehk siis ekperimendi käigus  kutsutakse esile mitmeid kordi see olukord,kus lastakse revolvrit ning vaadeldakse, kas kuul jõuab  alati 1 sekundiga pudelini ja läbib selle. 


Teiseks  võimaldavad  kontrollida  väiteid  tõestamatute  teoreetiliste  objektide  olemasolu  ja  oma- duste kohta. [1] Võttes näiteks eelmises vastuses toodud eksperimendi, siis selle otstarve kohaselt  korduvalt revolvrit lastes, eelnevalt oletades,  et  kuuli trajektoori  muudab  õhus  olev õhuniiskus,  tekitades  erinevaid  ilmastiku  seisundeid,  saame  kontrollida,  kas  õhus  olevad  veemolekulid  mõjutavad kuuli trajektoori. Saame vastuse oma väitele, kus postuleeritud teoreetiliste objektide  olemasolu mõjutas kuuli trajektoori.   Kolmandaks, saab katseliselt kontrollitud teadmisi rakendada vahetult praktikas. [1]   Ehk eelnevalt, kui teadlased alustasid katsega lasta revolvrist 30m kaugusele läbimaks veepudelit,  arvutati  teoorias  vastavalt  olemas  olevatele  andmetega  kuuli  kiirus,  lennuaeg  ning  spekuleeriti  selle üle, et see kuul läbib veepudelit. Teadlased kontrollisid oma teadmisi, mida rakendati vahetult  eksperimendis.  4.   Sarnased selle poolest, et mõlemaga on soov täiendada teaduse süstemaatilisust, saada teada uusi  teadmisi ning mõlema kasutamisel tekib edasine teaduse laienemise protsess. Mõlemad tegevused  annavad teooriatele, väidetele positiivset tagasisidet.  Erinevad  selle  poolest,  et  eksperimentide  käigus  võidakse  leida  midagi  uut,  millele  teoorias  tähelepanu ei pööratud või ei osatud mõelda. Olemas olevate teaduslike teadmiste rakendamisel  võime kiiresti jõuda uute tulemusteni, siin pean silmas uute tehnoloogiliste lahendusteni. Paremad  arvutid suudavad teha paremaid arvuteid.    Eksperimentide kasutamisel ja teaduslike teadmiste rakendamisel võib öelda, et mõlemal juhul on  teadus  süstemaatiline.  Olemas  olevate  teadmistega  luuakse  uut  tehnoloogiat  ning  läbi  eksperimentide (juhuste) jõutakse uute teadmisteni. [1]    5.    Teaduse innovatsioon, loomingutraditsioonid, teaduse süstemaatilisus.   Toore jõuga lähenemine, kus uuritakse süstemaatiliselt suurt hulka juhtumeid üksteise järel, kuni  satutakse huvitavale juhtumile. [1]  


Uuriv  eksperimenteerimine  suhteliselt  tundmatute  süsteemidega  -  võimalus  juhuse  süstemaatiliseks kasutamiseks. [1]  Hüpoteeside  kontrollimiseks  mõeldud  eksperimentide  kõrvalsaadus.  Nendes  katsetes,  kus  teadlastel on ootused selle kohta, mis peaks juhtuma, kui teaduslik oletus on heak kiidetud ning  kus  erinevaid  kõrvalkaldeid  on  lihtne  määrata,  võivad  kõrvalkalded  tekkida  teadusliku  oletuse  väärasuse tõttu. Nendel juhtudel võidakse teha juhuslike ja ootamatuid avastusi. [1]                              VIIDATUD ALLIKAD    [1]  P. Hoyningen-Huene, „Moodle,“ [Võrgumaterjal]. Available:  file:///C:/Users/Y530/Downloads/Hoyningen- Huene,%20Paul_Teaduse%20s%C3%BCstemaatilisus_kompaktne%20(2).pdf.