50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
82 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
heyya
Õppematerjali autor
Paljud seletused on reduktsionistlikud. Süsteemi käitumist seletatakse läbi süsteemi osade ning nende vastasmõjust. Keskkonda, kus süsteem asub ei võeta arvesse. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus ei ole täielikult edukas, kui ta püüab teadmiste otsimesel vigadest lahti saada. Vigade kõrvaldamise teeb raskeks asjaolu, et teadus otsib seletavaid teooriaid, mis tõestamatult loevad kehtivaks ka objekte, mida ei ole võimalik vaadelda. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Teaduses selgitatakse välja teadmispretensioonide tugevad ja nõrkad kohtad. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus on ennast võimendav protsess. Olemasolevaid teadmisi kasutatakse uute teadmiste leidmiseks
see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et teadus liigitab nähtusi süstemaatiliselt. Üldistatud kirjelduste kasutamine on teaduses oluline samasuguste nähtuste ennustamiseks, kontrollimiseks ja seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2
olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teooriate loomine, eriti nende seletav, unifitseriv ja ennustav jõud. Selle teema kirjeldamiseks on hea kasutada Isaac Newtoni gravitatsioonijõu teooriat. Gravitatsioonijõud on asi või nähtus, mida ei saa vaadelda, ehk on tegemist spekulatiivse elemendiga teaduses. Teooriate kasutamisel on suurenenud teaduse ennustusjõud, millega hakati päikese- ja kuuvarjutusi ennustama. Reduktsionistlikud seletused kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada süsteemi reguleerivatest seadustest. Seda laadi seletamisel põhinevad ulatuslikud teadusvaldkonnad, näiteks tahkisefüüsika, kvantkeemia ja molekulaarbioloogia. Selline seletusviis toimib aga siis, kui süsteemi vastasmõju
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik)
· Annab mõtlemisainet, rikastab ja mitmekesistab argiteadmiste poolt loodud pilti asjades ja olukordades, annab uusi ideid oma töö arendamiseks. · Äratab huvi uute valdkondade vastu · Aitab süstemaatiliselt tungida uutesse asjadesse · Loob uusi mõisteid, mille abil sünnib uusi kujutlusi maailmast · Äratab huvi uute valdkondade vastu 4. Teaduse olemus ja erinevad mõisted. Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutmine ja säilitamine(EE). Teadus on tegevusala, mille eesmärk on uurimuslikul teel uute teadmiste saamine ja nende esmasrakendamine. Teadusele iseloomulikud jooned: · Uudsus teaduse kui tegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi,
muud kui teadus. Filosoofia on teadus. Seega saame võrrelda teiste teadustega. Aga ei saa võrrelda uusaegse teadusega. Mille alusel siis võrrelda metafüüsikat ja teisi teadusi? Uusaegne teadus: kriteeriumid, progress, ratsionaalne konsensus; traditsiooniline metafüüsika: pole kriteeriumeid, pole progressi, pole ratsionaalset konsensust. Metafüüsikat käsitletakse teadusena ja oluline on see, et milline teadus on teadmine. Kant’l on normatiivne teaduse mõiste – kriteeriumitele vastamine, et pidada teaduseks. Teaduse definitsioon Kant’i järgi (tunnuste kogum): peab vastama kolmele tingimusele – apodektiline(tõestatud, tõstatus), süstemaatilisus(teadmiste kogum üles ehitatud süstemaatilisest), objektiivsus(kätkeb endas kolme tunnust:universaalsus, paratamatus(fikseerima nähtuse paratamatuse), objekti omamine(puhtalt formaalsed teadused, mis loovad loogiliselt mittevasturääkivaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid