Teadus ja väärtushinnangud
1. Mittelstrassi „teaduslikest ratsionaalsusnõuetest“ kattus „Teaduse süstemaatilisuse“ tekstis
nimetatud omadustega teaduse kontrollitavuse kriteerium. Nimelt kirjeldas Paul Hoyningen-
Heune oma teksti kolmandas peatükis (Hoyningen-Heune, lk 3) eksperimentide rakendamist, mis
omakorda võimaldab kontrollida teaduslike teooriate või väidete õigsust ning kooskõla
faktidega. Sellest tuleneb ka teine kattuvus kahe teksti vahel ehk korratavuse kriteerium.
Kahtluse korral on teadlastel alati võimalus korrata katseid, et iseseisvalt kinnita või ümber
lükata mitmeid teaduslikke tulemusi ja järeldusi. Kolmandaks kattuvuseks on teaduse
usaldusväärsuse kriteerium, mis Mittelstrassi teksti puhul väljendub eelkõige uute teadmiste ning
eelnevalt kinnitatud teooriate vaheliste vastuolude puudumises. Hoyningen-Heune’i „Teaduse
süstemaatilisuses“ oli teaduse usaldusväärsus tihedalt seotud eelkõige eelnevalt mainitud
kontrollitavuse ning korratavuse kriteeriumitega, ehkki tema arutelu eksperimentide osas viitas
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-10-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Inane123
Õppematerjali autor
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Teadus ja väärtushinnangud 2. Teaduslikkest ratsionaalsusnõetest kattuvad näiteks korratavus ja kontrollitavus ka Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega. Iga läbi viidud eksperiment või vaatlus peab olema korratav st seda peaks olema võimalik korrata ka järgnevatel kordadel ilma, et lõpptulemus muutuks. Samuti peab paika pidama kontrollitavus, mis tähendab, et mingit protsessi peab olema võimalik kontrollida. Selle koha pealt võib öelda, et mõneti kontrollitavus
objekti (vesiniku baasil töötavat sisepõlemismootorit). 4. Teaduse mõjutamine majanduse poolt ei ole autori arvates tingimata halb. Selles pole midagi halba, kui uuringud on tugevalt orienteeritud rakendusele ning käivad majandusega käsikäes. Olukord oleks halb siis, kui uuringud ja teadmiste loomine oleks ainult orienteeritud majanduslikele eesmärkidele. Sellisel juhul ei valitse teadus meie maailma, vaid meie ühiskond ja majandus juhivad teadust ning siis ei oleks see enam objektiivne ja sõltumatu. Kuigi tänapäeval juba on suure osa inimeste jaoks teaduslikud teadmised vaid miskit meelelahutuslikku ja majanduslikku, siis autor arvab, et see ei tohiks nii olla. Meie uuringutulemused ja uued teadmised ei tohiks sõltuda näiteks aktsiabörsidest ja aktsia hindadest. See
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus
Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis,
..................................... 8 1.4 PSEUDOTEADUSTE LIIGID.................................................................................................................. 9 1.4.1 PROTOTEADUS.................................................................................................................................. 9 1.4.2 RÄMPSTEADUS............................................................................................................................... 10 1.4.3 PATOLOOGILINE TEADUS................................................................................................................ 10 1.4.4 AMATÖÖRTEADUS.......................................................................................................................... 10 1.4.5 ÄÄRETEADUS.................................................................................................................................. 11 1.4.6 PILKELIBATEADUS.................................................................
...................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus..............................................................................................................................5 Avalikkus ja edastatavus..................................................................
Jaotus on väga tinglik, sest seni tehtud teadustöid ja saadavat faktilist materjali üldistamata pole võimalik teostada uurimust. Samas on uurimistöö ekstensiivne arenemine teinud vajalikuks aeg-ajalt üldistada mitmesuguste koolkondade poolt tehtut. Selliselt pannakse maha teetähised, mis aitavad orienteeruda edasised teadustegevuses. Teaduse arengus on primaarne uute faktide sedastamine otseste uurimuste (eksperimentide) teel. Iga uurimus ei ole teadus. Teadustöö nimetust väärib üksnes see uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid. See on saavutatav eksperimendi või mõne muu teadusmeetodi sihikindla planeerimisega, metoodika täpsusega, uuringu põhjalikkusega, tõepäraste faktide küllaldase hulgaga, faktilise materjali süvaanalüüsiga. Lisaks sellele veel üks oluline tingimus: üksnes publitseeritud teadustöö mõjutab teaduse arengut. Asjakohaselt avaldatud materjal võimaldab
on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti? Tuleb näidata, et filosoofial uues rollis on täita mingi uus roll teaduses; filosoofia on siin kui teaduse teenija. Filosoofia on legitimeeritud, sest tal on roll teaduses. Teadus ise ei vaja legitiimsust, sest see on iseenesestmõistetav. Filosoofia koht on öeldud midagi: filosoofia on mingisuguse teadmisvõõralt välja mõeldud esitus, mille ajalugu on inimlike eksituste ajalugu – vaidleb selle üle; mis on filosoofia. Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid