Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peens...
Sünapsis toimub suhteliselt aeglane erutuse levik võrreldes närvikiududega. Närviraku impulsi toimel moodustuvad sünapsis keemiliselt aktiivsed ained nn. mediaatorid, mille varal toimubki Refleks ja refleksikaar Refleksiks nimetatakse KNS-i vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. Näiteks keele maitsmisnäsade ärritusel algab süljeeritus , ereda valguse toimel silma võrkkestale silmaava aheneb jne. Retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNS-i ja sealt mööda eferentseid närve elundisse. Teed ehk neuronite ahelat, mida mööda erutus refleksi puhul levib, nimetatakse refleksikaareks. Koostanud M. Kolga 3 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS...
Sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele. Täiskasvanul eritub sülge u. 1-1,5 liitrit ööpäevas, millest 70% toodab gl. submandibularis, 5% gl. sublingualis, 25% gl. parotis, selline protsentuaalne suhe kehtib suus seedimise korral. Puhkeolekus gl. parotise süljeeritus tõuseb u.30%-ni, samas väheneb keelealuse näärme sülje sekretsioon . Sülg sisaldab: vett 99%,elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine. Nimelt lõhustab ptüaliin toidutärklise maltoosiks. Peale selle sisaldab sülg veel lima e.mutsiini, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid. Seedimine suus Suuõõnes toit peenestatakse hammastega, segatakse süljega liigutades toitu ringi keele ja...
119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
Sariin tekitab halvatust läbi hingamiselundite, naha, seedetrakti ja soolestiku; läbi naha levib mürk auru või vedeliku näol, tekitamata selle esialgset halvatust. Paralüüs sõltub sariini kontsentratsioonist õhus ja ajast, kui kaua inimene on mürgises keskkonnas olnud. Sariiniga nakatunul esineb üldjuhul suur süljeeritus , kontrollimatu higistamine, oksendamine, peapööritus, teadvuse kaotamine, järsud hood nagu tugevad krambid, paralüüs ja suure mürgituse tagajärjel surm. 1.2.3.2 Somaan Värvitu ja peaaegu lõhnatu vedelik. Kuulub närvi-paralüütiliste mürkide klassi. Paljudes toimingutes ja efektides väga sarnane sariiniga. Somaani püsivus on mõnevõrra suurem kui sariinil; inimorganismile mõjub see ligikaudu 10 korda tugevamini....
(TÜ Kliinikum,14.03.09) 2.1. KLASSIKALISE TINGITUSE OLEMUS Pavlovi avastatud klassikalise tingituse mehhanism on kõige hõlpsamini mõistetav tema katsetest. Nende algseks eesmärgiks oli uurida, kuidas seostub katseloomal (koeral) toidu tajumine süljeeritusn äärmete tegevusega. Uurimuse käigus märkas Pavlov imelikku asjaolu näljastel koertel algas süljeeritus ennem, kui neile liha keelele pandi. Piisas vaid sellest, et koerad nägid Pavlovi ruumi sisenemas. Esialgsete arusaamade kohaselt pidi liha kui kaasasündinud tingimatu ärritaja kutsuma esile tingimatu reaktsiooni süljeerituse näol. Pavlovi eksperimendid aga kinnitasid, et sama reageeringu võib esile kutsuda ka mõni neutraalne ärritaja, kui see kas eelneb või toimib samal ajal tingimatu ärritajaga. [LISA 1]...
Dementsusest tavalisem on mälu mõõdukas nõrgenemine. Kõnehäired väljenduvad enamasti kõne valjuse languses ja artikulatsioonihäiretes. Kõne muutub "pehmeks" ja tasaseks. Iseloomulik on, et haige kõne muutub vaiksemaks lause teises pooles. Samas täheldatakse ka hääle kiledust, värinat. Eriti segavad kõnehäired haige telefonivestlusi. Liigne süljeeritus tuleneb neelamisraskustest - sülg koguneb suhu ning voolab välja. Eriti tihti esineb seda häiret öösiti, lamavas asendis. Mainida tuleks veel kehakaalu vähenemist, kõhukinnisust, mis on väga sagedane sümptoom, ning järsul tõusmisel istuvast või lamavast asendist tekkivat peapööritust. Haiguse kulg Parkinsoni tõvega haiged ei ole ühesugused, haigus kulgeb erinevate kliiniliste vormidena, kusjuures kõiki haigustunnuseid ei pruugi ühel haigel välja kujuneda...
Psüühilised omadused Psüühilised Psüühilised protsessid seisundid 14 LISA 2 1 TINGITUD TINGIMATU TINGIMATU ÄRRITAJA ÄRRITAJA ÄRRITAJA kellahelin toit süljeeritus 2 TINGITUD TINGIMATU ÄRRITAJA ÄRRITAJA Kui neutraalset tingitud ärritajat (kellahelin) esitatakse enne tingimatut ärritajat (toit) küllalt sageli, äratab tingitud ärritaja loomas samu söömist ettevalmistavaid reaktsioone (süljeeritus) nagu ka tingimatu ärritaja puhul (sündmus 2): looma ajus on moodustunud uus...
TINGITUD REFLEKSID: Kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esile kutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega. TALITLUSED: Vegetiivne: Kehaline: Ahandab silmaava Laiendab silmaava Suurendab süljeeritus Vähendab süljeeritust Aeglustab hingamist Kiirendab hingamist Aeglustab südame- Kiirendab südame- tegevust tegevust Kiirendab Aeglustab seedetegevust seedetegevust NEUROLOOGIA: Arstiteaduse valdkond, mis uurib närvisüsteemi. On tihe kokkupuude sisehaigustega (nt: peaaju vereringe häired, ortopeedia). Neuron närvikoe rakuvorm Neuron TÄNAN KUULAMAST!...
Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov. Pavlov uuris koera, kellel kujunes süljerefleks. Loomal hakkas sülg jooksma vastavalt siis, kui koera toitja ruumi sisenes. Et sellist refleksi koerale selgeks õpetada, alustas ta neutraalse stiimuliga. Nimelt helistati kellukest ning vahetult peale seda toodi koerale toit ette. Koeral tekkis süljeeritus . Sama tegevust korrati ja korrastati ning peagi hakkaski loomal sülg jooksma ainuüksi kellahelina peale. Koer omandas endale uue stiimuli. Seda tähendabki klassikalise tingimise järgi õppimine uue stiimuli omandamist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on...
Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei...
Oksiidid HgO, Hg2O Kloriidid HgCl2, Hg2Cl2 (kalomel) Sulfiidid HgS (kinover) Jodiidid HgI2, Hg2I2 Bromiidid HgBr2, Hg2Br2 Fluoriidid Hg2F, Hg2F2 Amalgaam Na(Hg), HgCl2 Metüülelavhõbe [CH3Hg]+ Kasutamine Termomeetrid, baromeetrid, manomeetrid jne. Elavhõbelamp Hambaplommid Kosmeetika Füsioloogiline toime Mürgistuse sümptomid Poolestusaeg 3 aastat Nõrkus Aur on ohtikkum kui Valu neelamisel vedelik Metallimaitse suus 0,4 mg = mürgistus Süljeeritus 150-300 mg = surm Iiveldus ja oksendamine Palavik 38-40° Huvitavat Vedel elavhõbe ei ole nii mürgine, nagu elavhõbeda aur Elavhõbe on esimene ülijuht...
Toidu lõhna tundes hakkab halb. Joob palju, aga väikeste lonksude kaupa. Kõhus põletav valu. Kõht turses, gaase täis. Kõhulahtisus paha, vastiku haisuga. Peale wc-s käiku tunne nagu pärasoolest oleks kuum jutt läbi käinud (peale kakamist jääb pärakusse põletav tunne). Pärasoole ümbrus ärritunud, kipitav, eriti peale kakamist. Tavaliselt ka ahistus, pitsitustunne hinges. Colchicum - ei talu toidulõhna, eriti kalalõhna. Süljeeritus suurenenud, kõhus selline valu, et jalgu ei saa sirutada. Parem on pikali, kägaras. Võib oksendada, limane sapine okse. Kõht võib olla lahti, eritis limane. Cocculus - ka loomadele. Iiveldus ja oksendamine auto, laeva bussi jm sõidul. Toidulõhnast hakkab halb. Võib minestada. Kõige parem oleks magada küljeli. Cuprum metallicum - tugev iiveldustunne, külm, külmavärinad. Kõhus kramplikud kokkutõmbed. Oksendamine. Paremaks peale külma vee joomist. Suus võib olla metalli maitse...
Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja k...
tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused Parkinsonismihaige lihased on pidevas pinges Parkinsoni tõvega kaasneb miimikavaegus Ilmneb ka stardiraskus liigutuste alustamisel, kõnnak muutub tippivaks ja kaasliigutused vähenevad Sekundaarsed sümptomid Depressioon Unehäired Dementsus enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu nõrgenemine Kõnehäired Liigne süljeeritus , mis tuleneb neelamisraskustest Samuti ka kehakaalu vähenemine, kõhukinnisus ja järsul tõusmisel istuvast või lamavast asendist tekkiv peapööritus Haiguse kulg Parkinsoni tõvega haiged ei ole ühesugused, haigus kulgeb erinevate kliiniliste vormidena, kusjuures kõiki haigustunnuseid ei pruugi ühel haigel välja kujuneda Haigus võib kulgeda eri tempoga Parkinsoni tõbe ei diagnoosita kunagi ühe sümptomi järgi, vaid...
Et hambad säiliksid terved on tähtis pöörata sellele tähelepanu juba varajases eas, et kujuneks harjumus enda suu tervise eest hoolt kanda. Lapse tervis ja areng toimub koosmõjus perekonna ja keskkonnaga, kus laps suurema osa ajast viibib. Vanemad peaksid tekitama kodus laste suu tervise säilimiseks rutiini, kus hambaid pestakse kaks korda päevas: hommikul ja õhtul. Eeskuju on parim õpetus. Eriti oluline on pesta hambaid õhtul, sest öine süljeeritus on väiksem ja hammaste isepuhastumine toimub aeglasemalt. Kuid abiks saab olla ka lasteaed ja kasvatajad, seda nii rääkides lastele suuhügieeni tähtsusest, õigest hammaste pesust. Samuti võib lasteaeda muretseda igale lapsele oma hambahari ning küsida igalt lapselt hommikul, kas nad jõudsid kodus hambaid pesta. Kui ei, siis suunduda lastega pesuruumi ning aidata neil antud protsetuur korrektselt läbi viia. Kuidas pesta hambaid õigesti? Hoia hambaharja käes kui pliiatsit...
Aktiveeritakse aju vanim osa, mis, mis viib kõrgendatud tundlikkuse seisundisse - teravnevad nägemine, kuulmine ja teised sensoorsed protsessid, mis võimaldavad inimesel paremini tajuda keskkonda. Kuna verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, aeglustub seedimine või ka peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning võivad hakata värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb, mistõttu hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti. Stress võib mõjutada tervist ka seeläbi, et mõjutab haiguste kulgu. See tähendab, et inimene haigestub vaid siis, kui tal on mingi haiguse eelsoodumus. Niisugusel juhul pole stress küll haiguse tekitaja, kuid ta aitab kaasa selle arengule. Stress mõjutab ka inimese käitumist: inimese elustiilis suureneb tervist ohustavate tegurite osa ....
september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade...
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...