Künale peaks olema juurdepääs kogu ulatuses ja see peaks olema võimalik sulgu minemata, siis on lihtne emiseid sööta ja künasid puhastada. Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. 3 Toitumisõpetus ja veiste söötmine 1) Loomorganismi toitumine. Kõik elusorganismid vajavad oma elutegevuseks õhku, vett ja toitu. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Toitained on kõik söödas olevad aineid, mida loom kasutab energia saamiseks, kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks. Toitained on nii orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid jt, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on need toitaineid, mida loom ise ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast.
ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides on asendamatuid aminohappeid enamasti piisavalt. Neid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 lüsiin, metioniin+tsüstiin (S-aminohapped), treoniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott). Lüsiin ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kaalu juurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Metioniin võtab osa rasva ainevahetusest. Ta on vajalik rakkude kasvuks ja paljunemiseks. Trüptofaan võtab osa vereplasma uuendamisest, on vajalik hemoglobiini ehk verevärvniku sünteesis.
arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped,
Topispallidega ringtreening. Iga harjutust 6-10 kordust. Puhkepaus 2-4 minutit. Seeriaid 3-6. 1. Eest alt ette- alustada näo kõrguselt, käed sirgelt,liikuda alla. Pall ei tohi maad puutuda. 2. Üle pea taha-alustada näo kõrguselt käed sirgelt liikuda ülepeataha. Pall ei tohi maha kukkuda 3. Jalgade vahelt taha- alustada harjutust jalge kohalt, käed sirgelt liikudes palliga vaikselt taha. 4. Sööt rinnalt- söödad palli rinndalt 5. Sööt üle pea- haarjutust alustad tagant ja söödad palli ülepea. -Harjutused treenivad käte- , õla- ja natuke ka kõhulihaseid. Ringtreening 3-4 seeriat. 30 sek harjutust, 30 pausi. Seeriapaus 7-10 min. 1. Toenglamangus, jalad varbseinal kätekõverdused.- jalad põlvili asendis, käed ees kätekõverdused. 2. Hüpe toenglamangusse harjutus algab mast kätekõverduse asendis edasi hüpe konnakükki. 3. Pikad väljaasted
kehamass. Kasvukiirus. Söödaväärindus. Tapaküpsus. Toitumusaste. · Tapetud linnud. Tapasaagis. Liha kvaliteet. Sööda pärm. Sarnane proteiiniga võetakse kõikkidesse sööda segudesse 2-5% soodustab munevust, sisaldab B- rühma vitamiine. Lõss,vadak, kohupiim- tibudele. Hukkunud loomad liha- vajalik vet. Töötaja luba (kirjalik luba) ei tohi kasutada toorelt. Kasutatakse ka kala ja kala silo. Mineraal söödad väga tähtis eriti kalkunitele, kõige olulisem on kaltsium- teokarbid, kana muna koored, söödakriit. Kaltsiumi ja fosfori suhe söödas peab olema 3/1. kasutatakse sööda kondi jahu ja sööda fosfaati, lisaks lihakondi jahu ja kala jahu. Linnud vajavad ka naatriumi puudu olev osa kaetakse keedu soolaga 0.5% sega jõusöötades miksroelementidest olulisemd on raud, tsink, vask, mangaan, koobalt ning jood ja magneesium. Söödas segudes ühinditena jõusööda tehases
mõisteks, mis tähistab nii söötades kui organismis olevaid kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid. Pikka aega ei pööratud mäletsejaliste söötmisel söödaproteiini koostisele ja bioloogilisele väärtusele suurt tähelepanu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadmised mäletsejate seedefüsioloogiast aga niivõrd kasvanud, et on üles kerkinud vajadus ka praktika tarbeks seni kasutusel olnud proteiini hindamise süsteem üle vaadata. Proteiin söödad on piima tootmisel kõige kulukamad, sellepärast on ka tähtis teada kuidas loomad neid seedivad ja mis on kõige mõtekamad kogused loomale söötmiseks, sesda majanduslikult kõige efektiivsemalt tehes. Proteiin Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikkusisaldavaid ühendeid nimetatakse ühise nimetusega - proteiin. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valk on iga keharaku põhikomponent (taimerakud
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammast...
Sigade tiinusperiood: 115 päeva. Sigade keskmine viljakus on 10-14 põrsast perekonnas. Lammaste arv 100 tuh kandis. 4. ja 5. tiinuskuul on vajalik uttede söödaratsioonis vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu. Ühel jootmiskorral peab tall saama 50ml/kg ternespiima. Täiskasvanud sugujäära paaritumiskoormus – 50 utte. Toitumisõpetus ja veiste söötmine Loomorganismi toitumine. Õhk, vesi, toit. Söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid. Energia – süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiin Rasv 14 vitamiini 24 mineraalelementi vesi ja õhuhapnik Katabolism – keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja vabaneb energia. Metabolism – ainevahetus; ainete lagunemise ja sünteesiprotsessid kokku. Söötade ja looma keha keemiline koostis.
SÖÖDARATSIOON NR 9 Emashõberebased paaritusperioodiks (jaanuar), kehamass 8kg. Karjas 1800 looma. Söödad kogus g kalorsus seed. Prot. seed. Rasv. süsiv. lahja veiseliha 8,4 10 1,59 0,30 lehma udar 12,8 21 1,34 1,58 0,05 veise vats, lahja 12,0 10 1,52 0,33 0,05 trahhea 11,6 10 1,00 0,50 0,23
Liha on erinevate loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarbitekse toiduks (wikipedia.org). Kõigil elusorganismidel on normaalseks elutegevuseks vaja kolme faktorit õhku, vett ja toitu. Tänu neile kolmele faktorile funktsioneerib organism nii nagu peab. Need kolm faktorit mõjutavad looma kasvamist, arengut ja ka toodangut. Söötmisel on suur tähtsus looma toodangule, tervisele ja vastupidavusvõimele haigustele. Õige sööt annab loomale hea tervise. Põllumajandusloomade söödad on peamiselt taimse päritoluga. Söötades leidub mitmeid keerulise ehituse ja koostisega ühendeid, mida nimetatakse toitefaktoriteks. Looma normaalseks elutegevuseks peavad söödas leiduma energia, proteiin, rasv, vitamiinid, mineraalid ja toorkiud. Söötades leiduvad toitained lagundatakse seedimisel lihtsamateks ühenditeks ning need ühendid imenduvad verre ja lümfi, kust organism kasutab neid kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks
koguda. 7. Kuidas sai kratt endale hinge? Kratt sai hinge peale seda kui sa olid teinud vanapaganaga kokkuleppe tema raamatusse ja olid andnud talle 3 tilka oma verd. 8. Kuidas petsid inimesed vanapaganat (too erinevaid näiteid)? Nad kasutasid sõstra tilkasid vere asemel, 9. Mis oli see imevahend, mis teise inimese sind armastama paneb ja kas keegi kasutas seda võtet? Siis kui sa teed sitapiruka söödad selle oma armastusele. Seda kasutas sulane Jaan 10. Anna teosele hinnang! Millest sinu arvates teos räägib? Analüüsi teose mõtet! Minu arust oli raamat hea ning kogu aeg toimus midagi huvitavat. Minu Arvatest räägib see teos sellest, kuidas sa ei tohi minna liiga ahneks muidu võib sinuga midagi halba.
Silo: kuivsilo-hobune pelgab silolõhu 6-12kg (rohu või maisisilo) Rühvelviljad-praktikas vähe. Juurviju 30kg s.h. suguloomadele porgandit 5kg. Kaer- hobune ei saa tarbida kiiresti kokkuminevat jahu, sest mao motoorika on nõrk ja tetekkib kliisterdumine – sellest ka hobuste söötmisest tulenev haigus - tiirud e.koolikud. Melass - 1-1,5(max 3.0) suhkrupeedi lõigud, 2kg söödasuhkurut Loomsed söödad: lõss – võõrutatud varssadele 3-5kg Sool – tööhousele .25-30gr päevas, Kriit - 20-25 g, Fosfaat - 20-50g Vesi - Hobune saab palju kauem hakkama söödata kui veeta. Juba väikenegi vedelikukaotus halvendab võimekust. Hobune vajab umbes 30-40 liitrit vett päevas (3-5 liitrit 100 kg kehamassi kohta), kuid sõltuvalt koormusest, piimatoodangust ning ümbruse temperatuurist võib veevajadus olla ka kahekordne
Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. Mälutud söödamass suunatakse kiidekasse. Kiidekas sööt peenestatakse täiendavalt kiidekalehtede vastastikuse hõõrdumisega. Samuti toimub selles teatava osa lenduvate rasvhapete imendumine. Kiidekast liigub söödamass libedikku, kus algab pärisseede. 25. Veiste söötade liigitamise põhimõtted Üldisemalt jaotatakse söödad rühmadesse toitefaktorite kontsentratsiooni ja kiudaine sisalduse järgi. Söötade põhirühmad: 1) koresöödad, 2) jõusöödad; 3) mahlakad söödad. Koresöödad: koosnevad taimede vegetatiivosadest. Koresöödad kindlustavad mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning annavad organismile tarvilikku energiat. Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu)
Sööt jagatakse kolme rühma: · koresööt: rohi, hein, kuivsilo, põhk; · jõusööt: kaer, oder, suhkrupeedikuubikud; · mahlakad söödad on maiuspalad nagu õunad ja porgandid Ka soola tuleb talle anda. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
mahasõtkumist loomade liigse ringiliikumise tõtt Lambad söövad rohkem puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähem kui kitsed Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder Juurviljad on head mahlakad söödad, aga nende kasvatamine raske ja seepärast kasutamine piiratud Poegimisaegne töökorraldus Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada,
Taimede ja söötade vasesisaldus on sõltuvuses vase varudest mullas.Samuti oleneb vasesisaldus ka taime liigist ja arengufaasist, vaske sisaldavate väetiste kasutamisest jne. Vaserikkamad on üldiselt rohundid ja liblikõielised ning vasevaesemad on kõrrelised. Mida vanem on taim, seda vähem võib leida vaske sellest taimest. Vasepuuduse korral kasutatakse vaseväetiseid, eriti veel soomuldadel ning teistel kergematel muldadel.Kuna Eestis on rohkesti vasevaeseid muldi, on ka meil kasvanud söödad sageli vasevaesed. Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus. Vase funktsioonid loomorganismis: Vask on vajalik:Vere hemoglobiini sünteesiks; on vajalik organismi kaitsefunktisoonideks;kuulub mitmete ensüümide koostisesse; osaleb karvade ja sulgede pigmentatsiooni ja kreatinisatsiooni protsessides; kesknärvisüsteemi talitluseks. Vase defitsiit
otstarbekas Lõaspidamise eeliseks loetakse võimalust loomade individuaalseks kohtlemiseks Puuduseks on raskused aseme puhtana hoidmisel ning suurem inimtöökulu Kindlasti peavad lõaspidamislaudad olema korralikult soojustatud Lõaspidamislauda kõige tähtsamaks tehnoloogilisek detailiks on ase, millel loom on sunnitud veetma suurema osa elust Kogu toiming on seotud looma asemega Iga aseme juurde viiakse vajalikud söödad, joogivesi, allapanu ja muud looma eluk vajalik Aset peab perioodiliselt puhastama, kusjuures iga päev tuleb sinna lisada piisav kogus allapanu Aseme mõõtmed peavad vastama looma keha mõõtmetele Samas ei tohi ase olla ka liiga suur Liiga pikka aset on raske puhtana hoida Lõaspidamislaudas paiknevad asemes tavaliselt kahes reas Suuremates lautades ka kolmes või neljas reas Kaherealised laudad võivad olla nii ühisesöötmis- kui ka ühise
Liivia Lints KA Mag I Sisukord Sissejuhatus Sööda tüübid Sööda koostis Söödakoefitsient Söötmisreziim Söödanorm Söötmise meetodid Kokkuvõte Sissejuhatus Läbi aegade on kasutatud kalakasvatuses erinevaid söötasid Forellitiikides looduslik söödabaas praktiliselt puudub, mistõttu juurdekasv saadakse antava sööda arvelt Söödakulud võivad moodustada kasvatatud kala omahinnast kuni 60 %. Söödad on nii koostiselt kui ka suuruselt erinevad Söödatüübid (1) Toores kala Oht, et kalad saavad toorest söödakalast parasiite või haigusi. Toore räime söötmine võib põhjustada B1-vitamiini vaegust Eesti mageveekalades esineb inimest nakatava laiussi Diphyllobothrium latum plerotserkoide Söödatüübid (2) Pasta- ehk märgsööt Kogus Komponent % Valmistati läbi hakkliha-masina Värske püügikala 60 ...
Agraarajastul olid aga lapsed pere rikkus! Teadusühiskonna areng rikub toidu kvaliteeti. Näiteks võimaldavad teadussaavutused nuumata lihaloomi üha kiiremini, kasvatada üha suuremaid maasikaid ja saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Sellised saavutused aitavad kiirendada tootmise protsessi, kuid muudavad toiduainete kvaliteeti. Agraarajastul sellised probleemid puudusid, toit oli puhas ja kasvatatud neile loomupäraselt. Puudus vastav tehnoloogia, igasugused söödad ja erinevad väetised, mis kiirendavad toidu valmimis protsessi. Inimesed olid harjunud saagi ja toidu nimel vaeva nägema, ei rõhutud kiirusele ja mugavusele nagu tänapäeval kombeks. Nüüdisajal ostavad enamus inimesed oma toiduained poest, teadmata mis tingimustes need on kasvatatud. Agraarajastu isekasvatatud toit oli tänapäevasega võrreldes eelkõige puhas ja täisväärtuslik. Keskkonnasäästlikkus seisnes agraarajastul ka liikumisvahendite kasutamises. Tol ajastul
Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase Ökoloogiline e mahepõllundus Toitluskompleks Põllumajandusmaa Maaparandus Tõuaretus Taimekasvatus Söödad Loomakasvatus Sordiaretus Toiduainetööstus Söödalisandid Väetiste valmistamine Külmhooned Toiduained Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus Reklaam TEENUSED Toiduainetööstuse sisseseade Kalandus · Suurimad
Tuludest kulude lahutamisel saame teada mis on majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid, peale seda jääb alles puhastulu. Talunikel jääb lõpuks tulu, millest tuleb maha arvata sots. Maks ja üksikisiku tulumaks. 8. Püsi-ja muutuvkulud põllumajanduses, kattetulu arvutamise vajadus taime-ja loomakasvatuses. Muutuvkulu-on seotud toodangu ja selle müügiga(sõltub müüdud kaupade või teenuste hulgaga) nt. seemned, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad Põsikulu-seotud ajaga, mitte toodangu ja selle müügiga nt. kui masin teeb rohkem tööd sis tuleb teha rohkem hooldustöid ja remonti masinale 9. Maismaa osatähtsus Maailmas, ühe elaniku kohta (põllu)maad keskmisena. Maakera pinnast on kaetud 70% veega (361,1 mln ruutkm), maismaad vaid 29,2% (149,1 mln ruutkm). Eestis elumaad 3ha inimese kohta, Venemaal 11,5ha, Aussis 44,3ha, Indias ja Jaapanis 0,3ha. Põllumaad Eestis
karjamaa- või peenekõrreline hein 800-1000g. Tallede nuumamine Kiirnuum kulukas, kasutatakse vähe. 4 elukuul - 40kg ja siis realiseeritakse. Jõusööta 1kg päevas, farmides granuleeritud jõusööt, 25% rohujahu. Mõõdukas nuum - talled tapetakse 6-7 kuuselt. Põhisööt on karjamaarohi, pärast võõrutamist lisatakse 0,5kg jahu + 4-5kg rohtu või juurvilja. Lammaste söödad Peenkõrreline looduslik hein - parim puisniidul kasvanu. Uttedele 1,2 kg ja jääradele kuni 3 kg/päevas. Talus liskas lehissööt paju-, kase- või tammevihad, männioksad. Kartul 1,5-3 kg päevas - nuumlambale keedetult. Silo- 3-4 kg. Kui on kuivsilo 2-3kg, siis heina polegi vaja. Silo peab olema peenekõrreline. Kaer - pressitult või jämejahuna, max 1kg päevas. Odra- ja maisijahu - nuumikud Nisuklii - imetavad uted Mineraalsööt - 5-10g soola ,3-5g söödafosfaati
rahvastikust. 4 1.2 Kalandus Kala püüdmine on lubatud Saksamaal, kuid kala püüdmiseks on vaja kalapüüdmise luba. Kalapüüdmise loa saamiseks on vaja soovitada eksam ning võtta õpetlikke kursusi. Tavaliselt kestavad kursused kokku 30- 40 tundi ning informatsioon on avalikult üleval kalandus lehekülgedel. Kalanduseksam koosneb teemadest: Erinevad liiki kalad, kala bioloogia ja käitumine, kalandus vahendid ja nende kasutamine, erinevad söödad, erinevad veekogud ning looduskaitsealad ja piirangud. Turistid saavad taotlelda ajutist luba, kuid seda tuleks kindlasti teha enne riiki astumist kuna loa saamine on üsnagi keerukas ja ajarikas protsess. Ajutine luba võib kehtida alates üks nädal kuni üks kuu. Paljud maakonnad on loobunud lubade nõudest kuna aina rohkem on nõudlust kalapüüdmis lubade järgi. Ilma kalandus püügi loata ei tohi kala püüda.
Rasvlahustuvad vitamiinid A- , D- , E-, K-vitamiinid Vitamiin A ehk retinool Üldnimetus retinoidide rühmale, kus on vähemalt 2500 vitamiini. Kõige tähtsam esindaja karotinoidide seast on -karotiin.See on samas ka provitamiin. See metaboliseerub soole mükoosa osarakkudes mikroobse ensüümi karoteeni oksükineaasi toimel A-vitamiiniks. Beetakarotiinirikkad on rohelised taimed (porgandid). A-vitamiini taimsed söödad ei sisalda. Loomsetest söötadest on A-vitamiinirikas piim, kevadine või, munarebu (munakollane), kõik rasvased tooted. Karotinoidid ja vitamiin transporditakse organismis koos rasvadega. Samad karotinoidid annavad munale ja veiselihale kerge kollaka värvuse. Võilil sisaldab rohkesti karotinoide. A-vitamiini nimetatakse ka kasvuvitamiiniks. Selle puudusel tekib seedetrakti, hingamisorganite ja suguorganite epiteelis rakkude vahetusel häired. Vitamiin D
tallavad rohtu vähem. Lehmad eelistavad liikuda kodu suunas, seepärast viiakse nad söödarinde taha ja nihutatakse seda sujuvalt kodule lähemale. Niiske või märg ristikuädal võib põhjustada puhituse. Enne ristikukarjamaale viimist söödatakse loomadele laudas kuiva heina või põhku, karjamaale viiakse alles pärast kaste kuivamist. SÜGISENE SIIRDESÖÖTMINE Pärast karjatamisperioodi lõppu söödetakse lehmadele niikaua kui võimalik haljassöötasid. Talvised söödad ei maitse loomadele nii hästi nagu karjamaarohi ja järsu ülemineku tõttu võib tekkida isutus ja toodangu langus. Selle vältimiseks harjutatakse veiseid talviste söötadega pikkamööda. Siirdesöötmisega alustatakse siis, kui karjamaade saagikus hakkab tunduvalt vähenema. Kiiresti tuleb ära sööta juurviljapealsed (riknevad kiiresti). Kaua saab sööta söödakapsast (talub kuni -9 0C külma). Söödakapsa söötmiselt minnakse sujuvalt üle kartulile ja juurviljadele. Samal
Lamba eripärad rohusöötade tarbijana · Lambad söövad rohkem puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähem kui kitsed · Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad · Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder · Juurviljad on head mahlakad söödad, aga nende kasvatamine raske ja seepärast kasutamine piiratud Näidisratsioonid 60 kg uttedele, kg/päevas Silo Hein Teravili Varane tiinus Variant 1 4 Variant 2 1,6 Lõpptiinus Variant 1 4,5 0,35 Variant 2 1,8 0,25-0,45 Imetamine Variant 1 4,5 0,4-1,2 Variant 2 1,8 0,4-1,2 Lambalauda betoneeritud põrand ja söödalava
PÕLLUMAJANDUS ÖKONOOMIKA Ülesanne... • On uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast Jaguneb... • Taastootmisteoorikas – käsitletakse põllumajanduses kasutatavaid ressursse, tootmiskulusid, toodangu arvestamist, omahinna kalkuleerimist • Efektiivsusteooriaks – käsitletakse põllumajandusressursside efektiivsema kasutamise seaduspärasusi • Arenemisteooriaks – on kasutusel 1)haruline käsitlus(käsitletakse põllumajanduses toimuvaid objektiivseid protsesse) 2)regionaalne käsitlus(käsitletakse tootmise paigutuse ja arengutaseme ühtlustamise küsimusi) Teadus • Põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste suurendamine maailma täielikuma tunnetamise kaudu • Tekke põhjused: ühiskonna areng ja ühiskondliku tööjaotuse süvenemine • Põhiülesanded: turunõudlusele vas...
Söödavagun on programmeeritav ning sõltuvalt tehnoloogilisest lahendusest mitme punkri ning dosaatoriga, mis võimaldab sööta jaotada vastavalt vajadusele. Rippteel liikuva söödavaguni peamiseks puuduseks on tema suhteliselt kõrge hind. Täisratsiooniline segasööt (TRSS) e. polükomponentne monosööt e. miksersööt. Polükomponenentse monosööda (miksersööda) tehnoloogiat rakendatakse peamiselt vabapidamisega lautades. Söödaratsioonis olevad söödad kaalutakse, vajadusel peenestatakse (silo, hein, põhk) ja segatakse ühtlaselt. Loomadele jaotatakse söötade segu. Miksersööda valmistamise seadmed võivad olla statsionaarsed või mobiilsed. Statsionaarse miksersööda tehnoloogia korral kaalutakse ja segatakse söödad söödaköögis. Söödalavale transporditakse täisratsiooniline segasööt söödajaoturiga. Enamlevinud on mobiilne tehnoloogia. Ühe, tavaliselt traktori haakes oleva seadmega toimub nii söötade peenestamine,
põhimõttel "tühi-täis". 10. Sigade söötmine, seasöödad. Sigade söödaratsioon, toitefaktorid. Söödad: energiasöödad, valgusöödad, rohusöödad, täisratsioonilised segajõusöödad). Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis.
(sektsioone) hõivata põhimõttel "tühi-täis". 10. Sigade söötmine, seasöödad. Sigade söödaratsioon, toitefaktorid. Söödad: energiasöödad, valgusöödad, rohusöödad, täisratsioonilised segajõusöödad). Sigade pidamisel on söötmiskulud võrdlemisi suured, moodustades üle 70% kogu sea- kasvatuse kuludest. Seetõttu sõltub seakasvatuse tasuvus väga palju sellest, kui otstarbekalt seakasvataja oskab oma sigu sööta Sealiha omahind kujuneb seda väiksemaks, mida odavamad on söödad. Sigade söötmisel tuleb arvestada, et siga tarvitab söödaga saadud toitaineid elatuseks, liha ja rasva moodustamiseks, tiined emised loodete kasvatamiseks, imetavatel emistel kulub lisatoitaineid veel piima tootmiseks. Seetõttu on erinevas vanuses ja füsioloogilises seisundis sigade päevane toitainete tarve ja söödatarve väga erinevad. Elatussöödaks tarvitab siga 100 kg kehamassi kohta ligikaudu 1/3 võrra rohkem toitaineid kui veis.
paarilisega nii, et seina põrkest läheks pall paarilisele. 39. Üks paariline söödab 44. Palli söötmine teisele kord paremale, kord ülaltsööduga vastu seina. vasakule. Teine liigub juurdevõtusammudega külje 45. Paaris ülalt söötmine suunas ja söödab pallid nii,et saad söödu, söödad ühe altsööduga tagasi. Nõuda palli korra enda kohale ja siis alles söötmist keha ees. paarilisele. 46. Võrkpalli mängimine ainult altsööduga kahe 40. Mängijad liiguvad võistkonna vahel. tsoonides 2, 1 ja 3 ringi. Tsoonist 4 söödetakse pall nr 1 47. Võrkpalli mängimine
Lüpsiks kuluv aeg moodustub erinevateks lüpsifaasideks kulutatud ajavahemike summast. Kõige pikem on lüpsi põhifaas, millele kestus oleneb lehma piimatoodangust, selle sõõrdumisest ja lüpstavusest, jäädes enamasti vahemikku 27 minutit. Udara ettevalmistusele, nisakannude allapanekule, järellüpsile ja nisade hooldusele kulub kokku 1,53 minutit (joonis 96). SÖÖDAD, SEEDE, SÖÖTMINE · Söötade liigitus · Üldisemalt jaotatakse söödad rühmadesse toitefaktorite kontsentratsiooni ja kiudaine sisalduse järgi. · Selle kohaselt jagunevad veiste söödad kolme põhirühma: koresöötadeks, kontsentreeritud söötadeks e kontsentraatideks e jõusöötadeks ja mahlakateks söötadeks. · Need omakorda aga juba konkreetsemalt erinevateks söödagruppideks. Lisaks neile kasutatakse söödaratsiooni koostamisel veel mitmesuguseid söödalisandeid. · Koresööt
Töö: paar liigub söötudega edasi nii, et mängija peab söödu saama sinise ringi sisse. Harjutus 28. Joonis32. 1 spurdib ette, ilma pallita- saab söödu 4-lt 4 spurdib ette- saab palli 2-lt jne. Harjutus 29. Joonis33. ASETUS: mängijad kolonnides 4 nurgas. 2 palli vastasnurkades. TÖÖ: liikumist alustavad pallita mängijad (5 ja 6), kes liiguvad vastas-kolonni suunas. Sisu: 1. Paigal olles- saad palli vastu-liikuvalt mängijalt ja söödad vasakult tulevale mängijale. 2.Siis liigud vastaskolonni. Saad söödu paremalt ja annad otse! Seega 5 saab palli 2-lt ja annab edasi 8-le. Peale söötu 2 alustab liikumist vastaskolonni suunas. Saab söödu paremalt 8-lt ja söödab otse 3-le. Harjutus 30. Joonis34. Mõte: üks paar 1ja 2 liigub sinna sööduga platsi keskteljel ja teine paar 3ja 4 liigub äärelt tagasi. Kasutame erinevaid söödu viise. Harjutus 31. Joonis35.
Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne. Kui 3 otsa on tehtud- söödad paarilisele, kes kordab sama tööd. Harjutus 55. Joonis60. Töö- Viskaja ootab kolonnis, koonusest u 3-4 meetrit eemal ja spurdib siis j - lõikega kui eelmine viskaja on võtnud oma laua ning on valmis söötma. Koonuse juures mängija teeb pöördega 1-2 pidurduse ja läheb kahelt jalalt hüppelt viskele. Võtab oma laua ja söödab järgmisele mängijale. Peale söötmist liigub päripäeva järgmisesse kolonni. Harjutus 56. Joonis61.
edaspidiselt puuduvad võimalused võetud kohustuste muutmiseks; Eesti leppis WTOga kokku madalamad tollitariifid kui kehtivad WTO ja ELi vahel; Eesti ei tohi toetada edaspidi põllumajandussaaduste eksporti; Eesti toetused on piiritletud viie protsendiga põllumajandustoodangu koguväärtusest. Agraarstruktuuri tootmistegurid maa (mida tootmiseks kasutatakse, kas tootja omad või rendimaa); töö (kas alaline või ajutine tööjõud); kapital (varad, hooned, masinad, kari, söödad jne); juhtimine. Agraarstruktuur sõltub iga riigi või riikide liidu ajaloolistest traditsioonidest tulenevatest iseärasustest, mis sõltuvad nii looduslikest, kultuurilistest, sotsiaalsetest kui majanduslikest iseärasustest. Põllumajandus rahvamajanduse osana madala arengutasemega riigid (põllumajanduse osatähtsus SKPst üle 28%), keskmise tasemega riigid (alla 14%), üle keskmise taseme riigid (8%), kõrge tasemega riigid (2- 3%).
terved mugulad valida, seemnemugulate eelidandamine, et hakkaks intensiivne elutegevus, rohelised idulehed. Valguproteiini probleemid heintaimede kasvatamisel. Valk on proteiini kõige väärtuslikum osa, mis on iga elusa raku põhikomponent. Toorproteiin on kõigi taim- ja loomorganismis leiduvate lämmastikku sisaldavate ühendite üldnimetus. Nende ühendite koostis ei ole ühesugune. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitefaktor. Kõik taimsed söödad ei sisalda seda piisavalt. Rohkem kasvatada sobilikke taimi! Meetmed: 1. Laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda ja intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2. Kasvatada enam ida-kitsehernest 3. Laiendada kaunviljade kasvupinda 4. Rohkem rapsi ja teisi valgurikkaid kultuure I Rohusöödad Loomadele väga sobivad, saab kõike, mis vaja, Vajalik mahukus ja koredus, energia, proteiin, vitamiin ja mineraalainet. Kohastunud aastatuhandeid
Müügikulutuste hulka ei loeta vara turustamisel tekkivaid transpordi- ja muid kulutusi, kuid sellised kulutused võetakse arvesse õiglase väärtuse hindamisel (RTJ 7, 2011, §15). Selliselt leitud väärtust 14 loetakse ühtlasi põllumajandusliku toodangu soetusmaksumuseks tema edasisel kajastamisel varuna, lähtudes RTJ- ist 4 „Varud“. (Vooro, 2014, lk 29) Näiteks 300 tonni omatoodetud otra võetakse arvele D Oma söödad (omatoodetud oder) (bilanss) K Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus (kasumiaruanne) Jõusööt kantakse täies mahus kuludesse ja varudena seda enam ei kajastata. D Oma söödad kuluks (kasumiaruanne) K Oma söödad (omatoodetud oder) (bilanss) Teoreetilise analüüsi põhjal tegi autor järelduse, et bioloogilistelt varadelt põllumajandusliku toodangu saamisel ei rakendu neile enam RTJ 7 arvestuspõhimõtted vaid lähtutakse edaspidisel kajastamisel RTJ- ist 4 „Varud“.
metsade raiumine, vulkaanipursked, teadlased on uuendamine. Atmisfääri aurumine veekogudest. tõestanud, et kogu seisukoha kontrollimine. Tagajärjed: 1. Keskmine õhutemperatuuri maailmas on tohutu Uued söödad lehmade jaoks. tõustmine ning hakkab omakorda kiirgama osooniauk. energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena(infrapunakiirgusena). 2 . Merepind tõuseb (jääliustikude sulamine). 1
Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima toodab. Tänapäeva söötmisteadus uurib peamiselt söötmise mõju piimale, söötade kvaliteeti ja tehnoloogiat ning nende omadusi. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Toitained on kõik söödas olevad ained, mida loom kasutab energia saamiseks. Need võivad olla orgaanilised ained, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on toitained, mida loom ise ei suuda sünteesida ning need pärinevad söödast. Elutegevuseks on loomal kindlasti vaja energiat, proteiini, rasva, 14. vitamiini, 24. Mineraalelementi, vett ja hapniku. Toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Ainete lagunemise protsessi organismis
16. Põrsaste võõrutusviisid 17. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrutusperioodil ei tohi teha muutusi põrsaste söödaratsioonis. Oluliseks takistuseks põrsaste üleskasvatamisel on nende maonõre vähene happesus. Madala happesuse tõttu ei aktiveeru pepsinogeen, mistõttu ei toimu proteiini hüdrolüüsi maos ning mao- sooletraktis hakkavad paljunema patogeensed mikroorganismid. Võõrdepõrsaste söötmisel tuleb arvestada, et paljud söödad on suure puhverdusvõimega, mis aitab kaasa aluselise reaktsiooni tekkele maos. Tööstuslikult toodetakse hapestajaid, mida kasutatakse söödaratsioonis. Terveid põrsaid võib sööta juba võõrutamisperioodil ilma suuremate piiranguteta, kuid tuleb jälgida, et liiga suured söödakogused ei koormaks seedetrakti üle. Probleemide tekkimisel tuleb põrsaid sööta tagasihoidlikumalt. Möödalaskmised võõrutusperioodil vähendavad põrsaste jõudlust
Töö: paar liigub söötudega edasi nii, et mängija peab söödu saama sinise ringi sisse. Harjutus 28. Joonis32. 1 spurdib ette, ilma pallita- saab söödu 4-lt 4 spurdib ette- saab palli 2-lt jne. Harjutus 29. Joonis33. ASETUS: mängijad kolonnides 4 nurgas. 2 palli vastasnurkades. TÖÖ: liikumist alustavad pallita mängijad (5 ja 6), kes liiguvad vastas-kolonni suunas. Sisu: 1. Paigal olles- saad palli vastu-liikuvalt mängijalt ja söödad vasakult tulevale mängijale. 2.Siis liigud vastaskolonni. Saad söödu paremalt ja annad otse! Seega 5 saab palli 2-lt ja annab edasi 8-le. Peale söötu 2 alustab liikumist vastaskolonni suunas. Saab söödu paremalt 8-lt ja söödab otse 3-le. Harjutus 30. Joonis34. Mõte: üks paar 1ja 2 liigub sinna sööduga platsi keskteljel ja teine paar 3ja 4 liigub äärelt tagasi. Kasutame erinevaid söödu viise. Harjutus 31. Joonis35.
niitudelt, mis alustavad kasvu varakult ja need on mineraal mullal asuvad põldheina rohustud. Teises jrk alust niitmist min m olevatelt kult niitudelt. 3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem. Ka ilmastik mõjutab silo tegemist vähem kui heinategu. Heinateo eelisteks on selle lihtsus, väiksem tehnikavajadus ja veoste kaal, samuti on tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele. Silo ja heina osatähtsuse üle on palju vaieldud, kuid on selge, et heinast ei loobuta kunagi,
JUHEND KARJAMAASAAGI ARVESTAMISEKS (Põlluraamatu täitmiseks karjatatavatel aladel) Saku 2007 Karjamaade saagitase sõltub mullaviljakusest, karjamaade rajamisel külvatud seemnesegudest ning karjamaade hooldamisest, väetamisest ja kasutamisest. Karjamaasaagi määramine on vajalik karjamaade saagivõime ja karjamaadel kasutatud agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karj...
maksukorraldus võrdsustab töötasuga, millest tuleb maha arvata sots. Kindlsutusmaks ja üksikisiku tulumask Püsikulud ja Muutuvkulud ehk tegevuskuudon seotud toodangu ja selle müügiga muutuvkuud ningmuutuvad võrdeliselt toodetud seaduste, müüdud kaupade või teenuste hulgaga. Muutuvkulude hulka kuuluvad seemned, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad ja sellelt makstav sots.maks Püsikulud on seotud ajaga, mitte toodangu ja selle müügiga. Remondikulud on Kui masin teeb rohkem tööd, siis tuleb rohkem teha tehnilist hoolet osalt püsivad, osalt ja remonti seega on remondikulud osaliselt muutuvad. muutuvad kulud Kulumi arvestamine Kulum=seotushind-hind kasutaja lõpul / kasutusaeg aastates
sigimisfunktsioonidele. Jood söötades Looduses on jood hajutatult õhus, vees, mullas, elusorganismides. Sõltuvalt mulla joodisisaldusest on ka taimede joodisisaldus väga erinev ja kõigub laiades piirides. See ei ole ühesugune isegi ühe taime ulatuses. Rohkem joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Oluliselt mõjutab taimede joodisisaldust kaugus merest. Mereäärsetes piirkondades on taimed ja neist valmistatud söödad joodirikkamad. Taimede joodisisaldus sõltub veel sesoonsusest. Varakevadises rohus on joodi kõige vähem, hilissügisel kõige rohkem. Söötade joodisisaldust mõjutab nende säilitamine. Pikaajalisel säilitamisel osa kergestiseotud joodiühenditest lendub. Ka fermentatsiooniprotsessid silos võivad selle joodisisaldust mõjutada. Halvas silos on oksüdatsiooni tõttu osa joodi ilmselt vabanenud ja lendunud, mistõttu selle joodisisaldus on väiksem kui heas silos.
lamavad üksteise vastas jne). Ülemine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad looget soojakadu komforditsooni ülaosas (soojuse väljumine kiirguse, konduktsiooni ja aurumise teel, loomad paljastavad vähese karvaga alad jne). Õhuniiskus on õhus esinev veeauru hulk. Loomaruumide õhus on veeauru alati rohkem kui atmosfääri õhus. Niiskuse tekke allikad: loomade poolt tekitatav veeaur, allapanu, söödad, sõnnik, märjad piirded, välisõhuga ruumi tulev niiskus. Välisõhu suhtelise niiskuse sisaldus on suurem talvel ja enne päikesetõusu. Ruumi temp tõustes õhu suhtelise niiskuse sisaldus väheneb (kui õhk seob veeauru paremini). Suhteline niiskusesisaldus mõjutab termoregulatsiooni eriti soojuse äraandmist organismist. Komforditemp on niiskuse aurumine organismist minimaalne ja ühtlane. Kuiv õhk on nii
lamavad üksteise vastas jne). Ülemine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad looget soojakadu komforditsooni ülaosas (soojuse väljumine kiirguse, konduktsiooni ja aurumise teel, loomad paljastavad vähese karvaga alad jne). Õhuniiskus – on õhus esinev veeauru hulk. Loomaruumide õhus on veeauru alati rohkem kui atmosfääri õhus. Niiskuse tekke allikad: loomade poolt tekitatav veeaur, allapanu, söödad, sõnnik, märjad piirded, välisõhuga ruumi tulev niiskus. Välisõhu suhtelise niiskuse sisaldus on suurem talvel ja enne päikesetõusu. Ruumi temp tõustes õhu suhtelise niiskuse sisaldus väheneb (kui õhk seob veeauru paremini). Suhteline niiskusesisaldus mõjutab termoregulatsiooni eriti soojuse äraandmist organismist. Komforditemp on niiskuse aurumine organismist minimaalne ja ühtlane. Kuiv õhk on nii
Nad võivad sattuda inimorganismi hingamis- ja neeluteede või naha kaudu. Dioksiinid ja PCBd on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas ja kogunevad sööda- ja toiduahelasse. Üle 90% inimeste kokkupuutest dioksiiniga tuleneb toiduainetest, sh loomse päritoluga toiduained annavad tavaliselt kuni 80% üldisest kokkupuutest. Loomad saavad dioksiine peamiselt söötadest. Seetõttu tekitavad söödad ja mõnel juhul pinnas muret kui võimalikud dioksiiniallikad. Inimese rinnapiima ja vere hiljutiste uuringute põhjal ei näi dioksiinitase enam langevat. Elavhõbe ja selle ühendid on inimeste, ökosüsteemide ja eluslooduse jaoks väga mürgised. Elavhõbedareostust, mida esialgu peeti ägedaks ja paikseks probleemiks, käsitletakse nüüd ka globaalse, hajusa ja kroonilise probleemina. Suured doosid võivad olla inimesele surmavad, kuid isegi suhteliselt väikesed kogused võivad
Harrastustalud ( väiketalu linna ligidal; kaunis kohas) Põllumajandusliku tootmise vormid IV POSTINDUSTRIAALNE Tootmisharusisene spetsialiseerumine Agrotööstuskompleks => taludevahelise koostöö korraldamiseks Lepingufarmerlus Kõrge tootlikkus ja tehnoloogiline tase Ökoloogiline e mahepõllundus Toitluskompleks Põllumajandusmaa Maaparandus Tõuaretus Taimekasvatus Söödad Loomakasvatus Toiduainetööstus Sordiaretus Söödalisandid Väetiste valmistamine Toiduained Külmhooned Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus TEENUSED
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
