tarkvara. Kasutaja eesmärgiks on ka, et tarkvara oleks lihtsalt laiendatav ning kohandatav tema elukoha ning stiiliga. Täiendav spetsifikatsioon Kasutusmugavus Kasutajaliidese ülesehitus ja loogika peab sarnanema hetkel turul olevate mobiiltelefonde tarkvara ülesehituse ja loogikaga. See tähendab, et kasutaja, kes vahetab mobiiltelefoni marki, ei pea tegema olulisi jõupingutusi uue tarkvara ülesehitusest arusaamiseks. Telefoni põhifunktsioonid (kõne alustamine, sõnumi kirjutamise ja vaatamise alustamine, märkmiku avamine jne.) peavad olema kättesaadavad maksimaalselt kolme nupuvajutusega. Tarkvara kasutajaliides peab olema meeldiva välimusega üldtunnustatud arusaamadest lähtuvalt. Töökindlus Vigade esinemise tõenäosus tarkvara töös peab olema alla 0,1 protsendi. Tarkvara peab suutma adekvaatselt reageerida telefoni riistvaralistele vigadele, teavitades ka kasutajat ilmnenud probleemidest. Jõudlus
ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969) Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967) http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine - kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne võimekus), saatmine, kanal, vastus, müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru Erinevad mudeleid Lineaarne ühesuunaline (Shannon- Weaver’i mudel) - saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood- Schramm´i mudel) - kommunikatsioon on “ringikujuline, milles osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja) Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i mudel) - Kommunikatsioon on dünaamiline, eelnenud kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat
tõlgendada ICMP sõnumeid. Interneti kontrollsõnumiprotokoll kuulub interneti protokollikomplekti (tuntud ka kui TCP/IP) ja asetub OSI mudeli võrgukihti. 3 2.Struktuur ICMP sõnumid kapseldatakse IP paketi sisse. Sõnumite formaadid on erinevad, aga kõik ICMP sõnumid algavad väljadega tüüp, kood ja kontrollsumma. ICMP sõnumi üldformaat IP Päis Tüüp Kood Kontrollsumma Identifikaator Järjekorra number Valikulised andmed Sõnumi andmeväljade lühiseletused 1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi. 2) Tüübiväli määrab sõnumiliigi. 3) Kood täpsustab sõnumi sisu ehk määrab alamtüübi. Maksimaalne alamtüüpide arv, mis on võimalik ühele sõnumi tüübile määrata, on 256.
Erinevad suhtlemistakistused Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistakistused. · < Müra sidekanalis kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid võõrkeele mittetundmine, slängi kasutamine jne. · Suhtlejate staatusevahe, professionaalne isoleeritus. · Kultuuri- ja usulised erinevused. · Situatsioonilised tegurid kellaaeg, koht, kõrvalised isikud, teised kliendid jne. Sõnumi lähetajast tingitud suhtlemistakistused. · Sõnumi edasiandmine ilma et sõnumi vastuvõtjaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus. · Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine). · Segane, arusaamatu väljendus. Sõnumi edastamine on pikk ja ükskõikne, vastuvõtja jälgiv aktiivsus lülitub välja. Kahvatu ja ebalev jutt (püüd piirduda olulisemaga, detailide ja argumentatsiooni
Suhtlemise komponendid Suhtlemine koosneb: Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon, tajumine, mjutamine Kommunikatsioon-allikas, teabe edastaja sõnumi vastuvõta saadab sõnumi (müra, enda mõtted) Teabe vahetamine tähendab info edastamist ja vastuvõtmist. Teabekanalid sõnumi edastamiseks on: otse(müra õues, hääl lheb ära, keegi segab vahele), interneti kaudu(internet läheb ära,keegi tuleb segama ja küsib hoopis teisel teemal), telefon(saab tühjaks, levi pole, kõneaega pole,keegi räägib samal ajal, müra), kirja teel(kaob ära, satub kellegi teise kätte), meedia(kõrvalolijad,). Sõnumi edastmine on protsess, kus tuleb arvestada ka müra tekkimise võmalust. Probleeme
BOONUS: J.Fiske eristas Semiootikakoolkonda(2) ning protsessikoolkonda, James Carey Transmissioonimudelit(=protsessikoolkond 1) ja ,,Rituaalset vaadet"(3). Niklas Luhmann Süsteemiteoreetilist kommunikatsioonikäsitlust(4). Protsessikoolkonna ja semiootikakoolkonna erinevused: P's uuritakse protsessi, kus üks isik mõjutab teise käitumist/meeleolu, S's uuritakse teksti ja kultuuri(tähenduste loomist ja vahetamist) 3 lähenemisviisi kommunikatsioonile: mehhaaniline-sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale(realistlik) Sotsiaalkonstuktsionistlik-komm on interaktsioonide tulemus, mille käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi(konstruktivistlik) Süsteemne-komm on sõnumite loomine through-puti abil. Mis toimub sõnumitega kui need ringlevad inimeste seas ning neid interpreteeritakse ja reinterpreteeritakse(konstruktivistlik) Realism - me võime nimetada midagi ,,tõeliseks" ainult siis, kui see vastab meist sõltumatule ,,objektiivsele" reaalsusele.
Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shannoni ja Weaveri mudel Claude E. Shannoni ja Warren Weaveri teost ,,The Mathematical Theory of Communication" (1949) peetakse sageli üheks lähtepunktiks, millest hakkas välja kasvama kommunikatsooni uurimine. Kõnealune teooria tugineb II maailmasõja järel USA-s Belli telefonilaboris tehtud uuringutele. Shannon ja Weaver eristasid kommunikatsiooni uurimises kolme probleemide taset:
Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon. Efektiivne kommunikatsioon- kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru. MUDELID: 1. LINEAARNE ÜHESUUNALINE (Shannon-Weaver`i mudel) 2. VASTASTIKUNE SÕNUMITE TÕLGENDAMINE (Osgood-Schramm`i mudel) Ringikujuline. 3. SPIRAALIKUJULINE KOMMUNIKATSIOON (Dance`i mudel) Eelnenud kommunkatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. KOMMUNIKATSIOONI MUUTUS- MUUTUS SUHETES ja vastupidi sõltub: ● Sagedus ● Teemad
inimkond on kogunud ajaloo jooksul. Suhtlemises toimub sotsialiseerumise käigus, inimese kujunemise protsess. Suhtlemise kaudu inimene tunnetab mitte ainult teiseid inimesi, kuid ka enda. Samuti suhtlemine on inimestevahelise toime erivorm, mille jooksul teostub mitmesugusr informatsiooni vahetust (kontseptsioonide, ideede, tunnete, meeleolude, hoiakute jne.). Suhtlemise protsessi eesmärk on mitte niivõrd teabe edastus ühelt inimeselt teisele (teave nagu andmed), kuivõrd sõnumi tähenduse edastus (teave nagu tähendus). Hästi läbimõeldud kommunikatsiooni tulemuseks peaks olema informatsiooni adekvaatne arusaamine suhtlumise osalejate vahel. Info tajumise adekvaatsus sõltub olulisel määral kommunikatsiooniprotsessis kommunikatsiooni barjääride olemasolust või puudumisest, st ridadest takistustest, mis rikuvad kommunikatsiooni efektiivsust ja tulevad erinevate põhjuste kogumist. Barjääri takistamise juhul informatsioon on
5. Kuidas võiks jagada organisatsiooni kommunikatsiooni ?( kolm põhilist) Nendeks võivad olla informeeriv kommunikatsioon, motiveeriv kommunikatsioon ja tunnustus- kommunikatsioon. 6. Informatsiooni edastamise võimalused. Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated. 7. Hea uudise põhikriteeriumid. Sõnumi atraktiivsus põhineb sisust ja oleneb eelkõige sellest, kui oluliseks peab seda sihtgrupp, kellele on sõnum suunatud. 8. Millele tuleb mõelda enne sõnumi edastamist? Enne sõnumi edastamist tuleks mõelda läbi need küsimused: · Millist eesmärki soovime teema tõstatamisega saavutada? · Kellele on sõnum suunatud? · Kas teema on lisaks ettevõttele või asutusele oluline ka teiste sihtgruppide jaoks?
Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Näiteks tuleb teil teavitada partnereid telefoninumbrite muutumisest või saata kõigile sidusgruppidele infolehed projekti eesmärkide ja taotluste kohta.
Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise suhtlemise eeliseks on kohese tagasiside võimalikkus, samas aga puudusteks see, et inimene ei pruugi kuulata korralikult ja tähelepanelikult ning seega jätta märkamata kõige olulisema. Ka võib kuulaja sõnumist mitte aru saada või lihtsalt selle unustada. /9/ Selleks, et sõnum jõuaks võimalikult täpselt ja muutmatul kujul inimeseni, kellele ta oli mõeldud, on vaja pingutusi teha nii sõnumi saatjal kui ka vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja peab olema valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit. Tihtipeale aga ongi suhtlemisel kõige suuremaks taksituseks halb kuulamine. /5/ Kuulamine sisaldab suuliste sõnumite vastuvõtmist teistele inimestelt. Lisaks
Komponendid: · Kognitiivne (tunnetuslik) · Afektiivne (afektist tingitud) · Käitumuslik Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine; L. Festinger: Kognitiivne dissonants Tsentraalne ja perifeerne tee · Tsentraalne: loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu Individuaalsed erinevuse mõtlemisharjumus Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks · Perifeerne tee sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas: usaldusväärsus: turvalisus (nt sõbralikud, head), kvalifikatsioon (informeeritus, treenitus), dünaamilisus (julged, aktiivsed) sarnasus: hoiakud, moraal, taust, välimus, atraktiivsus Sõnumi vastuvõtja ja sõnumi asjakohasus, vajadus struktureerida olukorda, info töötlemise vajadus) Sõnum: tõendid, graafilised sõnumid, emotsioonide tekitamine Grupimõju. Konformsus.
Protsessi üldkuju: · Koostada protsess, mis koosneb järgmistest tegevustest (NB! Kasutada õigeid tegevuste tüüpe): 1. Avalduse sisestamine; 2. Andmete edastamine registrile; 3. Andmete töötlemine; 4. Andmete tagastamine; 5. Punktide arvutamine; 6. Tulemuste väljapanek tahvlile. · Koostada protsess, mis: 1. algab iga päev kell 14.00; 2. algab saabuva sõnumi peale; 3. algab teatud reegli või tingimuse korral; 4. algab mõnelt teiselt protsessilt saadava signaali korral; 5. võib alata ühe või mitme erineva sündmuse korral; 6. koosneb alamprotsessist ja võib lõppeda veaga; 7. koosneb kahest samaaegselt tehtavast tegevusest (millal protsess lõpeb?); 8. koosneb kahest tegevusest, millest saab teha ainult ühe tegevuse; 9
inimene teeks seda Altruism kuuletumist vajatakse väga, nt. mulle on väga vaja, et sa selle töö hästi ära teeksid, minu jaoks on väga oluline sel kevadel lõpetada kool Väärtusele (pos, neg) viitamine inimesed, kellest lugu pead hakkavad sinust paremini/halvemini mõtlema Hoiakute kujundamine Veenimine Erinevaid definitsioone: - kommunikatsiooniprotsess, mille käigus püütakse esile kutsuda soovitud mõju sõnumi vastuvõtjas - teadlik katse muuta teise inimese või grupi hoiakuid, käitumist sõnumi edastamise kaudu - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse mustri aktsepteerimine - teadlik teise inimese mentaalse seisundi mõjustamine läbi kommunikatsiooni, mille korral mõjutataval on vaba valik Hoiakud - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus
(Ta on sündinud teenindaja...!). See võib ju nii olla, sest ilmselt sünnib iga inimene maailma mingite eeldustega midagi mõnest teisest asjast paremini teha (nt paremini arvutada kui laulda või vastupidi). Aga igat oskust, sh suhtlusoskusi, saab soovi korral järjepidevalt edasi arendada. Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhtlusalased teadmised ning oskused. Ideaalses teenindussuhtluses annavad mõlemad pooled nii teenindaja kui ka klient omalt poolt parima selleks, et suhtlus hästi õnnestuks. Reaalselt see alati nii ei ole. Kes vastutab selle eest, et teenindussuhtlus õnnestuks? Vastus on ühene vastutab
Meedia on vahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on media sisu (lood, fotod, filmid), mis on meediakasvatuse puhul olulisem kui vahendid ise. Kasvatus tähistab aga tööviise ja meetodeid, kuidas kasvatada lapsi koos meediaga. 6. Mis on meediakirjaoskus? *oskus meedias orienteeruda. *meedia kaudu vajalikku teavet leida *meediasõnumit kriitiliselt lugeda, hinnata ja mõista *kasutada meediat oma sõnumi edastamiseks. Meediakirjaoskuse 4 komponenti: Juurdepääs;Analüüs; Hindamine; Sisu loomine, 7. Nimeta vähemalt 7 meediaoskust! 1).oskus kasutada meediat teadmiste omandamiseks 2).eristada ja tõlgendada erinevat media sisu 3).Käsitseda erinevaid meediaseadmeid (tehnika), kasutada meediavahendeid 4).Väljendada end erinevate meediavahendite abil 5).Hinnata ja analüüsida vastuvõetud teavet ja sisu 6).Ohjata oma tundeid, meediavajadusi- ja suhteid 7).oskus lugeda erinevaid meediatekste
Nt naised hääletavad nagu nende mehed, klubiliige nagu teised klubiliikmed, töölised nagu nende tööandja jne. 1 Selle põhjal on massimeedia mõjud jälgitavad alles järgmisel tasandil: ajaleht ja raadio suudavad mõjutada vaid arvamusliidreid, kes jälgivad meediat palju rohkem kui mitte- arvamusliidrid. Aspektid, mis teatud juhtudel soodustavad või takistavad sõnumi liikumist meedia ja auditooriumi vahel (Katz & Lazarsfeld): 1. sõnumile ligipääs, mis sõltub tehnoloogilistest, poliitilistest, majanduslikest ja vabatahtlikest faktoritest. Viimane tähendab, et inimene ei häälesta end sõnumi vastuvõtule. 2. meedia tüüp: milline on sõnumi mõju, kui see edastatakse ajalehe, raadio või televisiooni vahendusel? 3. sõnumi sisu: kõige mõjusamad psühholoogilised võtted (autoriteedile apelleerimine,
Turunduse juhtimise etapid 1) Analüüs võimalikud tegevusvariandid 2) Kavandamine eesmärgid ja saavutamise vahendid. Tegevuskava- kes, mida, millal teeb, kes vastutab. Eelarve. 3) Teostamine organiseerimine, motiveerimine 4) Kontroll saavutatu hindamine Turundussuhtlus Suhtlus aimdustele, mõtetele, faktidele, hoiakutele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel. Kommunikatsiooni 5 w-d · Who kes on sõnumi lähetaja? · What mida sõnum sisaldab? · Way millist kanalit kasutatakse? · Whom kellele on sõnum suunatud? · What milline on sõnumi mõju? Toote omaksvõtu kõver Tarbija reaktsioonimudelid AIDA A attention I interest D desire A action · Võita tarbija tähelepanu · Äratada ja hoida huvi · Tekitada ostusoov · Motiveerida tegevust Reklaami areng
Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on pärale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegseid laivõrguprotokolle, k.a. TCP/IP, X25 ja Frame Relay, kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides kasutatakse teist meetodit, nn. kanalikommutatsiooni, mille puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Sõnumikommutatsioon
Regionaalne meedia Ajaraamistik nagu päevalehtedel Hommikuti või ennelõunal Lokaalsed sõnumid esmatähtsad, vähe ruumi Ajakirjad Kuni 2 numbri ilmumistsükkel Lähtuda ilmumistsüklist, trükkimisele kuni nädal Teemade käsitlus üksikasjalikum ja teemakesksem. Uudise värskus pole kriteerium Online-meedia 20-40 minutit. Lisainfo saamisel täiendused Ööpäevaringne edastus. Parem hommikupoolik Head sõnumi võimendajad. Uudiste maht pole piiratud Raadio Lühiuudised põhinevad onlinel. Pikemad saated põhjalik eeltöö Hommik või päeva esimene pool. Oluline võimalik enne uudistesaadet. Vestlussaated lähtuvalt saatekavast Sõnumi sisule lisaks oluline väljendusoskus Televisioon Tund kuni pool päeva. Päeva esimene pool. Ülioluline võib olla pärastlõunal. Väike teemade arv. Poole sõnumi sisust moodustab pilt.
13) Robert Entman - lõi Goffmani "raami" mõistele toetude raamistamise teooria (sisaldab teatavate hoiakute esiletõstmist ning teiste apektide maha vaikimist, julgustades aud teatud tõlgendusteks. Samas ei ole tegemist pealesurutud ideoloogilise struktureerimisega). 1) Bennett (1998) sõnastas selle, et kultuuriuuringute keskmes on kultuuri ja võimu suhted; 2) Stuart Hall - tema kodeerimise-dekodeerimise mudel aitab selgitada erinevuste teket sõnumi looja mõeldud ja sõnumi vastuvõtjani jõ sõnumi tähenduse vahel. 3) Roland Barthes - lõi müüdi mudeli. Müüdid on ideoloogiliselt raamistatud sõnumid, m vajalikud, et valitsevad ideoloogiad, väärtused ja suhtumine oleksid tavapärased ning iseenesest mõistetavad. 4) M Foucault' - uurib võimu ja keele suhteid, peamiseks huviks teadmise (mitte ainult tähenduse) tootmine diskursuse Põhiseisukohad Stiimuli-reaktsiooni käsitlusviis, mis eeldab, et iga indiviid ühiskonnas saab hoolikalt
Milleks tema põimlaused, milleks Kõrboja ja milleks Vargamäe? Ma usun, et igaühel on oma tõlgendus sellest küsimusest ja oma vastus, kuid järgnev on minu arusaam Tammsaare tähtsusest, meie eludes. Esmalt olulisim, mulle on Tammsaaret vaja. Võib öelda, et Tammsaaret lugedes, avastasin endas taas tulihingelise eestlase. Tammsaare teoseid lugedes, lugesin ma ennast ühe mõttelise traditsiooni osaks. Teiselt poolt on mul Tammsaaret vaja aga tema tekstides peegelduva inimlikkuse sõnumi pärast. Tammsaare ei ole minu jaoks olnud kunagi vaid maa-, kannatuste- ja vaevadekirjanik, kellena teda tihtipeale esitatud on. Minu jaoks on ta ka kirjanik, kes on kirjutanud müstikast, rõõmust ja õnnest. Ent ennekõike on Tammsaare minu jaoks kirjanik, kes on kirjutanud armastuste tähtsusest inimeseks olemise juures. Ma ei mõtle siinkohal mehe ja naise vahelist armastust, vaid midagi, mille võtab kokku surev Mari,
B. Turvalisuse vajadused (vältida ohtu) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) Tsentraalne ja perifeerne tee • Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu – Individuaalsed erinevuse – mõtlemisharjumus – Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks • Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. “ma ei tohiks
Antud meetod on hea telefoniühenduse jaoks. 2)Sidekommutatsioon: Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Kanalikommutatsioon: Tavaliselt kasutatakse telefonide puhul. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Sõnumikommutatsioon: Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku
kõikvõimalikke ühendusi). Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks. Iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumit moodustavad paketid on kohale jõudnud, koostatakse neist uuesti esialgne sõnum. Enamik kaasaegsed laivõrguprotokolle kasutab seda tehnikat. Tavalises telefonisides on kasutasel teine meetod ehk niinimetatud kanalikommutatsioon. Viimase puhul iga sõnumi (kõne) edastamiseks tekitatakse üks kindel sidekanal ja seda kasutatakse kogu sõnumi edastamise kestel. Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada reaalajas ja kiiresti (näiteks otseülekannete puhul). Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja suurt kiirust. Mõlema meetodi eeliseid püütakse ühendada, mis on uuem ATM meetod. 4. SÕNUMIKOMMUTATSIOON
kommunikatsioonivahendite kompleksile. Integreeritud turunduskommunikatsioon on laiahaardelise kommunikatsiooniplaani loomise protsess, kasutades selleks ühendatuna mitmeid erinevaid toetusvõimalusi (sponsorlus, otseturundus, müügiedendus, suhtekorraldus), mis tõmbavad paljusid ettevõtteid eemale traditsioonilisest massimeediareklaamist, et saavutada lisaväärtust ja tarbijatele suunatava sõnumi järjepidevust. Media House´i arendusjuht Hanno Kindel möönab, et 1990. aastatel komeedina esile kerkinud integreeritud turunduskommunikatsiooni mõiste on tänapäeval varju jäänud, kuid iga turundaja kasutab neid iseenesest mõitetavalt koos. (6). Põhjused, miks integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtete kasutamine ettevõtete toetustegevuses on suurenenud, on see, et ta võimaldab luua ühtset identiteeti, kahesuunalist kommunikatsiooni ja edastada järjekindlat sõnumit
pool kogu suhtlemise protsessist, mis on vajalik isikutevahelisele mõjususele. Teine pool suhtlemise protsessist on kuulamine ja teise inimese mõistmine. Kui keegi otsustab suhelda teise inimesega,siis see tähendab,et ta teeb seda selleks, et rahuldada oma vajadust. Isik tahab midagi, tunneb vaevust, tal on millegi kohta tunded ja mõtted. Otsustades suhelda valib isik meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest -Hääletoon liiga madal , kuulamiseks -sõnumi liiga keeruliseks tegemine, emba-kumba kas sisaldab liiga palju mittevajalikke detaile või liiga palju küsimusi. - Jutust kõrvale kaldumine, oma jutu mõtte unustamine
idee. Peamised sihtgrupid: sisemised sihtgrupid (töötajad) tarbijad ja kliendid partnerid arvamusliidrid meedia Lisaks: juhatus, nõukogu, investorid, konkurendid, kohalik omavalitsus, töötajate omaksed, töötajate liidud jt Suhtekorralduse eesmärgid 4.1 informatsiooniline eesmärk - oma tegevuse adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil seisukohti puudutav eesmärk - tulemuseks on arvamuse tekkimine, seisukohtade tugevdamine või muutmine käitumuslik eesmärk - selle saavutamise käigus püütakse sihtrühmades tekitada mingeid harjumusi, püütakse suunata kellegi käitumist Suhtekorralduse funktsioonid 4.1 · aitab ennetada, analüüsida, tõlgendada avalikku arvamust ja selle arusaama
1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessi käigus edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas
mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu. Need võivad olla nii tahtlikud kui ka tahtmatud. Keel koosneb sõnadest ning iga sõna, mille me edasi anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine mittesõnaliselt ehk kehakeele kaudu. Sõnumi kohalejõudmist teistele mõjutabki kõige enam kehakeel (55%). Kehakeelest kõige enam just näoilmed. Info edasiandmist ja kohalejõudmist mõjutavad kõik liigutused, näoilmed, zestid,kehahoiak ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?
Seda on vaja selleks et kasutada iga sidekanalit võimalikult otstarbekalt. Signaali parameetrid määratakse ETSI poolt ja alati tuleb neid jälgida. Kõik analoog signaalid on iseloomustatavad kolme parameetriga - amplituudi A, faasi φ ja sagedusega ω. Kõik need parameetrid on moduleeritavad eraldi või mõningatel juhtudel korraga ja neid saab kasutada informatsiooni ülekandmiseks. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. •Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. •Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu •Sellest tulenevalt võib sellises sisesüsteemis olla suurem viide. Pakettkommutatsioon Pakettkommutatsiooniga andmeedastusprotokollide puhul jaotatakse sõnumid pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda
Rääkimise ajal peegelduvad sinu meeleolu ja suhtumist lisaks sõnadele veel sõnatud märgid. Sellist suhtlemist nim. mitteverbaalseks suhtlemiseks. 045 cm intiimne vahemaa väga lähedased inimesed 45120cm isiklik vahemaa head sõbrad 120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa . Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine
c. Olla odav tootja võrreldes oma konkurentidega. Küsimus 9 Mis on ettevõtte turundusplaan? a. Turu hõivamine ja uuele turule sisenemine. b. On oma olemuselt koondplaan ettevõtte kõigi toodete ja teenuste turundustegevuse oluliste valdkondade kohta. c. Turupositsiooni kaitsmine ja turult lahkumine. Küsimus 10 Mis ja/või kes kuulub kommunikatsiooniprotsessi? a. Saatja, sõnum ja sõnumi vastuvõtja ehk saaja b. Saatja ja sõnumi vastuvõtja ehk saaja c. Sõnum ja sõnumi vastuvõtja ehk saaja Küsimus 11 Mis on müügiedendus? a. Ettevõtte müügipersonali suhtlemine klientidega, toodete esitlused, näidiste jagamine, ise kliendi juurde minemine ja temale müümine. b. Lühiajalised klientide stimuleerimiseks tehtavad allahindlused, degusteerimised, tarbijamängud, loosimised, preemiad, kingitused, loteriid jne. c. Klientide ja koostööpartnerite meeles pidamine, osalemine messidel ja laatadel ning ka ettevõtte personali motiveerimine
Ühtlasi oletati, et tegemist on isiku jaoks kõige olulisemate inimestega, kes pakuvad tõenäoliselt kõige enam ka toetust ning kellest ilmajäämine tähendaks isikule suuremat kaotust kui see teiste ,,liikmeskonna liikmete" puhul oleks. - Läheduse alusel (vt. all): sõprus, romantilised suhted Suhtlemise olemus, dünaamika ja seda reguleerivad tegurid Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega) · kontekst (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek jne.)
· käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek)
· käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh
kus hundid olid hobuse maha murdnud, Kalevipoeg sai vihaseks ja läks huntidele kätte maksma, võttes mälestuseks kaasa hobuse naha. Ta tappis nii kuis jaksas, kõik kohad olid verest punased. Pimedas ei seletanud silm enam midagi ja Kalevipoeg jättis asja sinnapaika. Kui ta oleks edasi jahtinud, poleks meil enam metsades hunte ja karusid. Tööst ja vihast väsinud, otsis Kalevipoeg endale kohta, kus puhata, laotas hobusenaha maha ja uinus. Hommikul tõi sõjakuller kuningale sõnumi, et Viru randa olevat paadid sõudnud. Kalevipoeg käskis kulleril sõnumi viia, et Viru mehed sõtta läheksid ega kardaks raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk. Kalevipoeg teda ei teadnud, kuid lahke võõras tundis küll Kalevipoega. See oli kangelase vanaisa. Ta kuulutas, et Kalevipoja pahateod ei jää karistamata ning kadus siis äkki. Kalevipoeg uinus, kuid ärgates ei mäletanud ta rauga jutust midagi. Kuningas käskis
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine 2 Üldiselt: Suhtlemine on nagu kahesuunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit (Hamilton 1993). Suhtlemisprotsessi õnnestumiseks ei ole oluline ainult rääkija ja tema poolt saadetud sõnum, vaid samuti kuulaja ning tema oskused sõnumit vastu võtta. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Suhtlemine on koostoime ja vastastikune mõjutamine. Kui keegi ei ole sõnumit vastu võtmas või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud (Bradley 1988)
Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlusahel koosneb kaheksast osast. 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine 7. Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel 2 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust ,,vormimisest" saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk
poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega,
loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1 Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad.
Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi
kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? Michael Reddy 1979: 1. "Rahvamudel": põhineb torumetafooril ("conduit metaphor", ka "container metaphor")Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline. Torumetafoor ei arvesta, et tegelikult liiguvad inimeste vahel kas hääle- või valguslained, mis aktiveerivad protsessid vastuvõtja ajus. Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene 2. kodeerimine/dekodeerimine:Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3
mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme 1.Kommunikatisooni mõiste lähenemisviisi: Mõiste ,,kommunikatsioon tekkis 19 sajandil ning mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi silmas peeti transport sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade saatjalt vastuvõtjale; taha. sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete eesmärgiga tulemuseks
Turunduse juhtimise etapid 1) Analüüs – võimalikud tegevusvariandid 2) Kavandamine – eesmärgid ja saavutamise vahendid. Tegevuskava- kes, mida, millal teeb, kes vastutab. Eelarve. 3) Teostamine – organiseerimine, motiveerimine 4) Kontroll – saavutatu hindamine Turundussuhtlus Suhtlus – aimdustele, mõtetele, faktidele, hoiakutele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel. Kommunikatsiooni 5 w-d Who – kes on sõnumi lähetaja? What – mida sõnum sisaldab? Way – millist kanalit kasutatakse? Whom – kellele on sõnum suunatud? What – milline on sõnumi mõju? Toote omaksvõtu kõver Tarbija reaktsioonimudelid – AIDA A – attention I – interest D – desire A – action Võita tarbija tähelepanu Äratada ja hoida huvi Tekitada ostusoov Motiveerida tegevust Reklaami areng
inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 3. küsimus Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 4. küsimus Põhilised kommunikatsioonimudelid: 1."Rahvamudel": põhineb torumetafooril Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab
Toote tutvustamine toimub toote sisenemisfaasis. 23) Mis on bränd? Kuidas on seotud mõisted brändi identiteet ja brändikuvand (imago)? Bränd on väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha. Brändi identiteet on ettevõtte arusaam brändist, mida üritatakse kliendile edastada. Imago kujuneb tarbija peas ja tarbija tegelik arusaam brändist. Mõisted on seotud läbi sõnumi edastamise ja dekodeerimise. 22) Miks on brändijuhtimine tõusnud oluliseks funktsiooniks ettevõtte väärtuspakkumise turundamisel st nõudluse loomisel? Inimesed tahavad osta ettevõttelt seda, mida nad teavad ja mis neile meeldib ning olulisel kohal on seejuures usaldus. Brändi omamine muudab seega müügi lihtsamaks ja efektiivsemaks. 24) Kuidas luuakse brände "jäämäe" mudeli järgi? vt jooni 7.4 lk 204. Miks on "jäämäe" mudel adekvaatne
Kvalitatiivne riskianalüüs Nii varade väärtuse kui ka otude toime hindamisel kasutatakse väärtuste astmikke. *Vara väärtus (suur, keskmine, väike) *Vara ahvatlevus *Vara hüvituseks muundamine kergus/raskus *ründaja tehnilised võimalused *nõrkuste ärakasutatavuse määr. *ohu tegeliku realiseerimise sagedus Sümmeetriline krüptograafia *Kuidas saada lahti vajadusest genereerida pikka juhuslike bittide jada ja edastada see jada teisele osapoolele? *Lahenduseks saab olla sõnumi dekodeerimiseks vaja mineva informatsiooni koondamine võimalikult väikesesse andmekogumisse, mida võib nimetada ,,võtmeks". *Konfidentsiaalsete sõnumite edastamiseks genereerivad A ja B ühise võtme K ning lepivad kokku, kuidas toimib selle võtmega kodeerimisprotseduur Ek ja dekodeerimisprotseduur Dk. Iga lähteteksti X korral peab kehtima seos. Dk(Ek(X))=X Plokksifrid Plokksifrid on nüüdisaja krüotisüsteemide tähtsamaid komponente. Kasutatakse: juhuslike arvude generaatorites
Kvalitatiivne riskianalüüs Nii varade väärtuse kui ka otude toime hindamisel kasutatakse väärtuste astmikke. *Vara väärtus (suur, keskmine, väike) *Vara ahvatlevus *Vara hüvituseks muundamine kergus/raskus *ründaja tehnilised võimalused *nõrkuste ärakasutatavuse määr. *ohu tegeliku realiseerimise sagedus Sümmeetriline krüptograafia *Kuidas saada lahti vajadusest genereerida pikka juhuslike bittide jada ja edastada see jada teisele osapoolele? *Lahenduseks saab olla sõnumi dekodeerimiseks vaja mineva informatsiooni koondamine võimalikult väikesesse andmekogumisse, mida võib nimetada ,,võtmeks". *Konfidentsiaalsete sõnumite edastamiseks genereerivad A ja B ühise võtme K ning lepivad kokku, kuidas toimib selle võtmega kodeerimisprotseduur Ek ja dekodeerimisprotseduur Dk. Iga lähteteksti X korral peab kehtima seos. Dk(Ek(X))=X Plokksifrid Plokksifrid on nüüdisaja krüotisüsteemide tähtsamaid komponente. Kasutatakse: juhuslike arvude generaatorites
annaabi.ee 
