Kanast kasvas tütar salme, tedremunast Linda ja varesepojast orjatüdruk. Salmele tulid kosja Kuu, Päike ja Täht. Salme sai Tähe kaasaks. Kuu ja Päike olid liiga muutliku meelega. Lindale tulid kosja Kuu, Päike, Vesi, Tuul ja Kungla kuningapoeg. Linda ei nõustu. Linda läheb Kalevile. Peeti pulmi. Salme ja Täht lahkuvad, kuid Kalevite pulmailu kestab. Lõpuks lahkuvad ka Kalev ja Linda. 2. LUGU VANA KALEVI HAIGUS JA SURM. KALEVIPOJA LAPSEPÕLV Kalevil ja Lindal oli palju kangeid poegi, kes kõik väljamaale õnne otsima rännanud. Kui Kalev suri, oli kodus veel kaks ja kolmas sündis alles pärast isa surma. Kolmas poeg oli kõige rohkem vanase Kalevisse, nii kanguselt kui tarkuselt. Isa soov oli, et riik jääks valitseda ühele pojale. Viimasel pojal oli nimeks Sohn, ehkki rahvasuus teda aina Kalevipojaks kutsutud on. Kalevipoja kohta pajatatakse sõnumeid üle terve maa.
käskides öösel vait olla. Öösel tulid koju eide kaks suurt poega ja väike mehike kartis väga. Järgmin hommik pääses ta põgenema. Kahekümnes lugu Kalevipoeg valmistub sõtta minema. Sõda toimus Ordurüütlite vastu. Ta kutsub endaga kaasa kõik eestlased ja koos minnakse sõtta. Enne minekut loeb õde Kalevipojale veel sõnad peale, kuidas ellu jääda. Sõjas langevad paljud eestlased ja Kalevipoja sõbrad. Ka Kalevipoeg ise saab haavata, aga sõnatark ravib ta terveks. Peale seda, kui kõik Kalevipoja sõbrad on langenud, läheb ta üksinda metsa ootele ja elama. Ordurüütlid üritavad mitmed korrad teda endaga mesti saada, aga see ei õnnestu. Kalevipoeg hakkab edasi minema ja jõuab Kääpa jõe äärde, kus puhkab ta mõõk. Ta hakkab sealt läbi minema ning mõõk täidab talle eelnevalt lausutud kohustuse lõigata jalad alt sellelt, kes teda ennem kandnud on. Kalevipoeg kaotab
magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha
et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha
magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha.
lõikab, paistab Saastna maaninal vana kalmistu "Porimägi". Siin arvatakse olevat Rootsi kuninga Ingvari haud. Porimägi on pikergune, laevakujuline kalm, mille keskelt kiviread põiki üle laotud. Ümber mäe on segipaisatud kivimürakad. Mäel kasvavad suured tammed ja sarapuud, aga ka põõsad, nagu sirelid, pähklipuud jne. Kalevipoja kive Aadu Kumari, 1984. a. Ilmunud ajakirjas Eesti Loodus 11/1984 Kauges minevikus, rasketel aegadel oli rahva mõtete ja soovide kandja Kalevipoeg mitmel kombel tegev ka
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu
Kõik kommentaarid