Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meediakasvatus alushariduses. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis roll on meedial ühiskonnas?
  • Mis on meedia eesmärk?
  • Mida tähendab meediakasvatus?
  • Mis on meediakirjaoskus?
  • Mis on meediaharidus?
  • Mis on meediakasvatuse eesmärk?
  • Mis on meediakasvatuse sisuks ?
  • Mida ta sisaldab?
  • Mis on teadmuslik meediakasvatus ja mis on vahendiline meediakasvatus?
  • Kui jah siis milles see seisneb?
  • Mis tähendab "meediasõnumi konstrueerimine "?
  • Mis tähendab "meediasõnumi dekonstrueerimine"?
  • Kuidas saad aru mõistest "uus kirjaoskus "?
  • Mis seostub nende kahe sõnaga?
  • Mis on ja mis ei ole ristmeedia?
  • Milliseid kogemusi loob ristmeedia?
  • Kuidas meediavormide liitumine meediatarbijat mõjutab?
  • Kuidas ristmeediat luuakse ja miks?
  • Mis on osaluskultuur ja kuidas see meid positiivselt mõjutab?
  • Millised on osaluskultuuri ohu kohad?
  • Millises vormis jõuavad need brändid täna meieni?
1. Mis on meedia? Meedia on trükitud ja elektroonilised sidevahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on meedia sisu (lood, fotod, filmid)
2. Mis roll on meedial ühiskonnas? Meedia edastab, vahendab infot, meelelahutust, sotsiaalne sidusus.
3. Mis on meedia eesmärk? Edastada ja vahendada infot, meelelahutust. *Avalikkuse loomine.- muudab ühiskondlikud huvid ja poliitilised otsused läbipaistvaks, võimaldades sedasi kujuneda avalikul arvamusel. *Kriitika ja kontroll.- ajakirjandusväljaanded kontrollivad kriitiliselt võimuasutuste tegevust. * Lõiming ja ühiskonnastamine- peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sellega inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. *Kultuur ja haridus - vahendab kunsti ja kultuuri. * Meelelahutus - kasut. lõõgastusesk ja vaba aja loovaks veetmiseks. ( paljudele tähtsaim).
4. Kas meedia on objektiivne? (ehk, kas meedia edastab ta tegelikku pilti maailmast, nt uudised?) Objektiivset meediat pole, sest media eesmärk on saavutada võimalikult suur auditoorium, mitte inimesi võimalikult hästi informeerida.
5. Mida tähendab meediakasvatus ? Meediakasvatus on õpetus, mille abil julgustatakse lapsi meediamaailma kriitiliselt hindama . Meedia on vahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on media sisu (lood, fotod, filmid), mis on meediakasvatuse puhul olulisem kui vahendid ise. Kasvatus tähistab aga tööviise ja meetodeid , kuidas kasvatada lapsi koos meediaga .
6. Mis on meediakirjaoskus? *oskus meedias orienteeruda. *meedia kaudu vajalikku teavet leida *meediasõnumit kriitiliselt lugeda, hinnata ja mõista *kasutada meediat oma sõnumi edastamiseks. Meediakirjaoskuse 4 komponenti: Juurdepääs;Analüüs; Hindamine; Sisu loomine,
7. Nimeta vähemalt 7 meediaoskust! 1).oskus kasutada meediat teadmiste omandamiseks 2).eristada ja tõlgendada erinevat media sisu 3).Käsitseda erinevaid meediaseadmeid (tehnika), kasutada meediavahendeid 4).Väljendada end erinevate meediavahendite abil 5).Hinnata ja analüüsida vastuvõetud teavet ja sisu 6). Ohjata oma tundeid, meediavajadusi- ja suhteid 7).oskus lugeda erinevaid meediatekste
8. Mis on meediaharidus? Tegeleb arusaamisega, kuidas meedia töötab ja kuidas vahendab infot ja meelelahutust
9. Mis on meediakasvatuse eesmärk? Em: *mõjutada laste meediakasutust ja harjutada meediaoskusi, ning mida ei tohiks segamini ajada tehnoloogia kasutamisega õppeprotsessis. *Lasteaias on meediakasvatuse ülesandeks arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. 
10. Mis on meediakasvatuse sisuks ? Mida ta sisaldab? 3 põhilist valdkonda! 1) tutvumine meediavahendite ( televiisor , arvuti, ajaleht jne) ja nende sisuga ( telesaade , reklaam, uudis jms); 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahendite abil
11. Mis on teadmuslik meediakasvatus ja mis on vahendiline meediakasvatus? Kas neil on mingi vahe? Kui jah, siis milles see seisneb?! Mis tähendab "(meedia)sõnumi konstrueerimine "? *Teadmuslik- kriitilise mõtleja kujundamine, *Vahendiline (saad aru sisust)- tehnoloogia rakendamine õppeprotsessis (oskad kasutada tehnoloogiat). (Meedia)sõnumi konstrueerimine tähendab enda poolt meediasõnumi loomine
12. Too näide! Mis tähendab "(meedia)sõnumi dekonstrueerimine"? Too näide!  (Meedia)sõnumi dekonstrueerimine tähendab meediasõnumi avamist , mis aitab mõista konkreetse sõnumi etapiviisilist meieni jõudmist. 1).Multifilmist tagasi stsenaariumini - arutlege lastega koos, kuidas vaadatud multifilmi tehti ning püüdke sealt mõningaid etappe lastega ka ise läbi teha (nt multifilmi helindamine). 2) Ajalehe artiklist tagasi sündmuse juurde - arutlege lastega, kuidas artikkel ajalehte sai ning valige protsessist välja momente, mida rollimänguna matkida (nt ajakirjaniku ja ajalehetoimetuse fotograafi töö).
13. Kuidas saad aru mõistest "uus kirjaoskus "? Liikuvate piltidega ekraanimeedia on laste puhul enimkasutatud ja kergesti mõistetav, sest see ei nõua lugemisoskust. On tehtud erinevaid uuringuid , et liikuvate piltidega (video, animatsioon ) tegutsemine parandab laste lugemismotivatsiooni ja sooritusi kirjutamises, suurendab lugemisoskust, lugude sisu mõistmist, ning mõjutab positiivselt ka kuulamis ja kõnelemisoskust. Last tuleb õpetada lugema k ant digitaalseid tekte, mille olulised osad on teksti kõrval ka helid ja fotod!
14. Mis seostub nende kahe sõnaga? ÕPETAJA – MEEDIAKASVATUS Meediakasvataja (nii õpetaja kui ka lapsevanem ) tutvustab lapsele meedianähtuseid, planeerib ja viib ellu meediakasvatust ning on teadlik meedia kasutamise ohtudest ja võimalustest.
15. Too näide, kuidas lõimiksid meediakasvatust valdkonnaga mina ja keskkond/keel ja kõne/ kunst / matemaatika *Mina ja keskkond- . Meedia abil võib tekitada looduse vastu huvi, näitlikustada objekte ja loodusnähtusi, millega tavaelus kokku puutuda ei saa. Matkad loodusesse , linnakeskkonda või muuseumisse võimaldavad tutvustada ümbritsevat elu ning meedia aitab omakorda neid süvendada lugude, illustratsioonide, filmide jms kaudu. *Keel ja kõne- Arutelu! Võrdle erinevaid meediatekste (elektroonilised ja trükitud), uurige ja lugege seal leiduvaid sõnu., * Kunst - kuulake erinevaid helisid ja muusikapalu, arutlege nende sisu üle; tutvuge meediavahendite abil erinevate kultuuridega, võrrelge neid omavahel, *Matemaatika- Erinevaid pilte või muid meediaesitlusi uurides ja tehnikat kasutades on võimalik: loendada, rühmitada, järjestada pildil olevaid asju. Materjaliks sobivad seejuures supermarketite reklaamlehed, mida on võimalik piltide kaupa lahti lõigata ning hinna, toote, värvuse vms alusel rühmitada ja järjestada
16.  Mis on ja mis ei ole ristmeedia ? Kus on piirid? Ristmeedia on lugu, mis kulgeb ja areneb üle erinevate meediaplatvormide. Näiteks ühest raamatust saab film , internetis lisanduvad filmile uued, uut sisu pakkuvad maailmad , milleks võivad olla näiteks algse loo baasil loodud arvutimängud või mobiilirakendused . Isiklik kirjavahetus ei ole meedia.
17.  Milliseid kogemusi loob ristmeedia? Iga uus osa annab uusi kogemusi nt. Matrix on film triloogia + videomängud . jms Jutustan suurt lugu, mille sees on väiksemad lood.
18. Kuidas meediavormide liitumine meediatarbijat mõjutab? Allikas, meedium, vastuvõtja , mõju
19. Kuidas ristmeediat luuakse ja miks? Too näide! Viiakse audiovisuaalne sisu üle uutele interaktiivsetele meediaplatvormidele – arvutitesse, mobiiltelefonidesse, mängukonsoolidesse, digitelevisiooni, sotsiaalmeediasse. Raamatust tehakse film, mäng, videoblogi, seriaal . ( Lotte raamat- lotte etendus)
20. Mis on osaluskultuur ja kuidas see meid positiivselt mõjutab? Too olulisemad märksõnad! Osaluskultuur: *Õppimine, *Uue loomine (rikkalikud võimalused uut luua), *Tuleviku oskused (valmistab ette),* Kodanikuks olemine (suurendab julgust ), *Osaleda aktiivselt kodaniku ühiskonnas.
21. Millised on osaluskultuuri ohu kohad? Too välja vähemalt 3 aspekti! 1).Kas kõikidel õpilastel on võrdne ligipääs meediale. 2).Meediateadlikus (õpetada märkama kuidas meediapilt kujundab maailmavaadet mõjutab) väärtushinnangud on muutunud materialistlikumaks. 3). Eetilised aspektid (mis piirini me tohime oma postitustega minna) 4). Maailmapilt meist ümbritsevast on killustatud, puudub omavaheline seos, tervik mõistmine 5).Võime tähelepanu hoida on muutunud vähem püsivaks.
22. Too 3 näidet ristmeedia kasutamisest! Millises vormis jõuavad need brändid täna meieni? Vali 3 bränditoodet ise! 1).Lotte – raamat, pesud, riided, mänguasjad, mängumaa, multikas 2).Angry birds on mäng, särgid , värviraamatud. Faceboki leht 3).Superman – koomiks, filmid, videomängud, kostüümid , riided.
Meediakasvatus alushariduses #1 Meediakasvatus alushariduses #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piretkala Õppematerjali autor
Eksami spikker

Sarnased õppematerjalid

Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues

Üldpsühholoogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues

Teadus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun