Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada,
R. Pääsuke [email protected] Praktikum 5. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Murdesõnastik Sünonüümisõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Tuxaatori Baas 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Sünonüümisõnastik Antonüümisõnastik 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Kõnekäänud ja fraseologismid (KM) Eesti keele seletav sõnaraamat (EKI) Faktiinfoallikad Leidke vastused järgnevatest allikatest (NB
R. Pääsuke [email protected] Praktikum 4. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Eesti keele mõisteline sõnaraamat Eesti slängi sõnaraamat Murdesõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti slängi sõnaraamat 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Väike murdesõnastik I-II Sünonüümisõnastik Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Sünonüümisõnastik (IBS) Väike murdesõnastik (EKI) 2. Kas ja mida tähendab Teie perekonnanimi (murdes, käändes, slängis) ?
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
andmebaase (Emakeele Seltsi sõnakogu). • Info liikmete ja Emakeele Seltsi toetajate kohta. Eesti Keele Instituut • Eesti Keele Instituut on teadus- ja arendusasutus. • Instituudis uuritakse eesti keelt ja tema ajalugu ja muutumist ning eesti keele sugulust tema lähikeeletega. • http://portaal.eki.ee/ Mis kasu saavad õpilased Eesti Keele instituudi koduleheküljel olevast infost? • Info keelekogude kohta (sõnaraamatud ja sõnastikud + veebipõhised sõnastikud, erinevad raamatud, korpused + saab keelealast abi arhiividest) • Info Eesti Keele Instituudi kui organisatsiooni kohta. • Mis osakonnad kuuluvad Eesti Keele Instituudi alla? • Info Eesti Keele Instituudi kohta (missioon, määrused jne.) • Infot erinevatest seadustest riiklikest programmidest. • Õpilased saavad lisada ise uusi sõnu.
,,Kle, miswärk" jututoaslängist Essee Nimi: Klass: Tallinn 2009 ,,Rahvakeele säilitamine on muutunud väga ohtlikuks, kuna suurenenud on arvutikasutus. Manitsusega ei saa peatatada ingise keele sissetungi. Üks ainukestest võimalustest on luua vastukaal sellessamas keskonnas Internetis. Selleks tuleb teha eesti keele teatmematerjalid (sõnastikud, käsiraamatud jms) mugavalt kättesaadavaks igale arvutikasutajale (koolilapsele, professorile, poliitikule, ärimehele jne) ning hoolitseda selle eest, et esitatu oleks parimal võimalikul tasemel. Internetis olevad sõnastikud ja nendega seotud mitmekesised päringuvariandid loovad uued võimalused eesti keele õppimiseks ja õpetamiseks kõigil keeleõppe tasanditel: põhikoolist doktoriõppeni, nii emakeelena kui võõrkeelena."
SÕNASTIKE KASUTAMINE JA INFO OTSIMINE 6. klass, eesti keel Eesmärk osata kasutada internetisõnastikke ning leida neist vajalikku infot. Kõige olulisemad sõnaraamatud õppetööks on ÕS - õigekeelsussõnaraamat EKSS – eesti keele seletav sõnaraamat SYS - sünonüümisõnaraamat VSL – võõrsõnade leksikon Sõnaraamatute ühisotsing kn.eki.ee (e-keelenõu) Erinevad sõnastikud https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html ÕS Näitab grammatilisi andmeid: 1. Sõna tähendust, käänamist, stiilikuuluvust, kokku- ja lahkukirjutust, tuletisi, hääldust ja muid võrde- või pöördevorme. 2. Sisaldab lühendivalimikku ja kohanimesõnastikku. Näide j`õrm <22e: jõrmi, j`õrmi> murdes segane, uimane. Palav päike võtab pea jõrmiks. Sõna, käänamine (muuttüüp, mille järgi käänata), stiilimärgend, tähendus, näitelause sõnaga. EKSS 1
Tartu Ülikool Lühidalt arvutilingvistikast Kristiina Zadin 2010 1. Mis on arvutilingvistika 2 Sissejuhatus Arvutilingvistika on hübriidala, mis tegeleb keele ja arvutiteaduste vahepeal. Kasutaja seisukohalt mängib rolli kasutusvaldkonnast sõltuv mitmekesisus elektroonilised sõnastikud, õigekirjakontrollerid, mõistetepõhiseid sõnastikud ja infohulgad jne. Korralikud ressursid varustatud korralike kasutajaliidestega on olulised nii tavakasutajale, kes soovib korrektsel kirjutada kui ka keeleuurijale. Käesolevas referaadis on põgusalt antud ülevaade suulise kõne digitaliseerimise probleemidest, suulise ja kirjaliku keele uurimisest ja üldistest keelepõhistest lahendustest. 3 1. Mis on arvutilingvistika
Miks mõnedel on hirmus raamatuid puutuda, isegi neid näha? Bibliofoobia on mõjuvatel põhjustel tunnistatud arusaamatuks ja isegi veidraks. Kuid ta on ametlikult kantud foobianimekirja. Sellel foobial on palju erinevaid liike. Mõnikord üritab haigestunud inimene vältida kontakti kõikide raamatutega (eranditeta), aga vahel puutuvad asjasse erinevad raamatutüübid. Näiteks need võivad olla ainult õpikud või lasteliteratuur, romaanid või isegi sõnastikud. Bibliofoobia alaliikide näiteid: mifofoobia hirm legendide ja mütoloogia ees, metrofoobia poeesiakartus. Tõsised probleemid on bibliofoobil siis, kui tekib vajadus midagi lugeda. Eriti sel juhul, kui on vaja midagi ette lugeda. Siis hirmu tekitab nii lugemise protsess, kui ka sunnitud tutvumine teatud raamatu sisuga. Paljud bibliofoobia all kannatavad teevad kõike, et vältida lugemist. Kuid kui inimene on
II, Sordiarenduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/ Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond, [1924] KA S O L E T E N E I D S Õ N A S T I K K E VA R E M KA S U TA N U D ? Ei, ma pole seni õppetöös kuigi palju sõnastikke pidanud kasutama ja olen vajadusel enamuse termineid internetist leidnud KA S S Õ N A S T I KU D O N TÄ N A PÄ E VA S E D V Õ I VA N A N E N U D ? Kuna pooled neist on peaaegu sajandivanused, siis on sõnastikud üldiselt liiga vanad. Uusim leitud sõnastik on samas peaaegu tänapäevane Õ P P E M AT E R J A L I D - Õ P I KU D VÕ I Õ P P E J Õ U D U D E M AT E R J A L I D ? Õppejõudude koostatud materjalid Õpikutest väljaprinditud lehed Ma eelistan kasutada mõlemaid kuni ma ei pea lugema läbi tervet raamatut, see võtab tunduvalt rohkem aega, ka indeksit ja sisukorda kasutades MILLISTEST
Tänasel päeval on raske kujutada ette elu ilma telefonide ja arvutiteta. Need muudavad meie elu igal sammul lihtsamaks ning säästavad aega. Nutitelefon on muutumas kaasaskantavaks arvutiks. Tegevuste arv, mida nutitelefoni abil teha ei saa, on väga väike. Telefonide kaamerad on võimelised tegema paremaid pilte, kui spetsiaalsed kaamerad. Koolis on nutitelefon väga hea abimees igas õppeaines. Keele tundides on kasutamiseks saadaval erineva otstarbega sõnastikud ja matemaatika tundides on telefon taskuarvuti asendajaks. Iga probleemi korral võib leida abiks mõne rakenduse, mis aitab hädast välja. Infoühiskond on toonud juurde palju uusi probleeme. Suurimaks probleemiks hetke maailmas võib lugeda meediat. Meedia teeb iga väikse asja suureks ning tavaliselt on spekulatsioonidega vägagi liialdatud. Erinevate juhtumite, näiteks õnnetuste puhul, avaldatakse teooriaid ja arvamusi, millest ei oskaks palju inimesed eales tulla. Meediat
Ilmselt on e-õpikute ja e-õppekeskkonna mõtted käinud iga õpetaja ja õpilase peast vähemalt korragi läbi. Kuna siiani pole neid mõtteid reaalses elus veel täielikult rakendatud, siis peab olema sellel ka põhjus. Kas selleks on e-õpikute ühekordne kõrge hind või õpetajate usaldamatus või hoopis midagi muud? E-õpiku põhimõte seisneb selles, et ühte seadmesse, mis ilmselt meenutaks välimuselt e-lugerit või tahvelarvutit, mahuks kõik vajaminevad õpikud, tööraamatud ja ka sõnastikud, teadmikud. Seeläbi peaks õpilased koolis kaasas kandma mitme raske õpiku asemel vaid ühte e-õpikut, mis teeks koolikoti tunduvalt kergemaks ja kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas. Nagu tänapäeva ühiskonnast näha, siis kaasab õpilasi igasugune tehniline vidin, mis teeb häält, näitab pilti ja mida saab oma sõrmega juhtuda - ehk mis oleks puutetundlik
Eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Vaikselt hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk. Hakkas levima talupoegade hulgas lugemisoskus, oluline osa oli koduõpetusel. 1630 rajati Tartus gümnaasium, 1631 Tallinnas. 1632 sai Tartu gümnist Ülikool. Luterliku õpetuse üks põhieesmärkidest oli see, et iga kristlane võis oma emakeeles ise jumalasõna lugeda. Hakati avaldama usutalituse käsiraamatuid, anti välja esimesed grammatikad, sõnastikud ja aabitsad. Esialgu lähtuti ladina ja saksa keele õigekirjast, need erinesid kõnekeelest. 17. saj lõpul kujunes välja vana kirjaviis. püsis kasutusel 19 saj lõpuni. 1686 avaldati lõuna eesti keeles uus testament ( wastne testament).
Kõik pärineb millestki ja juhtub millegi tagajärjel. Näiteks joomise tagajärjel tekivad nö. pehme keel ja arusaamatu jutt viitavad teatud faktorile. See näitab millised iseloomujooned vallanduvad millise tegevuse tagajärjel. Sõnavaraline hüpotees ja Cattell'i teooria Eelmises osas soovitati,et peaks uurima kõiki iseloomujooni ning siis need faktoritesse jagama. Kuid see võtaks ju tohutult aega. Cattell arvas, et selle asemel, et mõõta käitumist peaksime keskenduma omadustele. Sõnastikud sisaldavad kõiki omadussõnu, ka sünonüüme, kuid kui sünonüümid eemaldada saaksime väikese omadussõnade kogumi, mille abil saab kirjeldada iseloomu erinevaid külgi. Cattell töötas Allport'i ja Odbert'i sõnastiku kallal kus oli üle 4500 omadussõna.Sünonüüme eemaldades ja mõningaid olulisi sõnu lisades töötas ta välja 180 sõnalise kogumikku ning seejärel kahanes hulk vaid 42-46 sõnani.Selle sõnadehulgaga saab hakati isikuid ja iseloomusid jagama.
19. tööriistad- sätted-privaatsus- kasutab ajaloo säilitamisex.... küpsiste lubamine keelamine 25. järjehoidjad -> lisa see veebileht Järjehoidjasse-> pane nimi -> kaust valikus kliki ikoonil ^! -> uus kaust ->tipi nimi-> sobib 27. hoogle.ee valik TÄPSEM OTSING -> kuupäeva järgi (viimati värskendatud valik) ; faili vormingu järgi(faili tüüpi valik) 28. otsi wikipedia eesti ning kasuta otsilahtrit otsimisel 29. www.neti.ee info ja meedia sõnastikud kereleveeb- kirjuta otsisõna ja kliki õigel sõnastikul. 30. failide allalaadimine... 31. copy and paste 32. salvestage ning lisage sinna kuhu vaja ..ärge kopeerige!! 35. e-post elektronposti erinevad võimalused : 1. Kirjavahetus teenus- kirjade saatmine ja vastuvõtmine interneti teel (hot.ee) Postkasti teenud- kirjade haldamine ja lugemine (võimaldavad erinevad programmid nt. Outlook.)
Sõltumata töö teaduslikust tasemest peab valitud teema võimaldama õpilasel: Teema teaduslik Teema konkreetne ja kitsas Teema jõukohane Teema perspektiivikas Teema praktiline väljund Esialgne tutvumine kirjandusega: · tutvu enne raamatu sisukorraga, enne kui hakkad selle kohta märkmeid tegema · vaata, millal on tekst avaldatud ja kes on selle kirjutanud. Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega · loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud, aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: · autori tuntus ja autoriteet · allika vanus · allika usutavus · usaldusväärsus Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede,
reisijuhtide, kus võivad olla nimekirjas restoranid, muuseumid, kauplused, pargid, jne,asemel on Wurman´i reisijuhi abil võimalik saada teada oma asukoha linnaa, ja vaadata, mis on su ümber. Wurman ütleb, et teavet saab korraldada viiel eri viisil ja iga viis on sobiv erineva info tüübi kohta. Ta kasutab akronüümi LATCH, e kirjeldada viite moodust: · Location (Asukoht) - parim meetod atlastele ja reisijuhtidele; · Alfabetical (Tähestiku järjekorras) - ettevõtete sõnastikud, telefon kataloogid jne; · Time (Aeg) - kui järjestus on oluline: juhiseid, naljavahendites, ajalugu; · Category (Kategooria) - ettevõtja Entsüklopeediad, ressursside juhendid jne, ja · Hierarchy (Hierarhia) - korraldada teavet kõige paremini halvimal suurim väiksema, kõige kallim vähem kulukas jne Loomulikult pole see süsteem täiuslik, ning tegelikuses esineb tihti mitu varianti korraga,
tingimusi täitma: Vähemalt korra tuleks leida natuke aega ja oma kodune õppepaik põhjalikult üle vaadata: · paraja kõrgusega avar laud ja mugav tool; · piisav, kuid mitte pimestav valgustus; · värske õhu juurdepääs; · häirivate helide puudumine; Kõik vajalik olgu nägemise ja käeulatuses, et nende tagaotsimine ei viiks õppimise lainelt ära: · õpilaspäevik ja kalender; · kell; · kõik vajalikud õpikud; · kõik vajalikud vihikud; · sõnastikud, teatmikud jms; · vajadusel prillid (eelista prille, kontaktläätsed väsitavad ja oled niikuinii üksi...); · kirjutus- ja märkmevahendid; · kalkulaator või/ja arvuti Häirivad tegurid jäta teise tuppa: · televiisor; · mobiiltelefon; · hullata sooviv koerakutsikas; · kohustusi ja manitsusi jagavad isa-ema ja endaga kaasa kutsuvad sõbrad -- õpi neile EI ütlema · Sobiv taustmuusika ei häiri paljusid inimesi ja võib õppimisele keskendumist hoopis
Erinevalt teaduskirjandusest ei pruugi faktikirjandus järgida teaduskirjanduse vorminõudeid. · Teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti käsitletavad infokogumid: reisijuhid, kokaraamatud, käsiraamatud, juhendid, kartoteegid, andmebaasid, kaardid, atlased vms. · Õppekirjandus on õppeotstarbeline kirjandus: õpikud, töövihikud, juhendmaterjalid, näitlikud vahendid jmt. · Teatmekirjandus on süstemaatiliselt esitatud infokogumikud: sõnastikud, leksikonid, entsüklopeediad jmt. info kiireks leidmiseks. · Tarbekirjandus (utilitaarne kirjandus) on mingil praktilisel eesmärgil kasutamiseks koostatud tekstid: kataloogid, instruktsioonid, kasutusjuhendid, eeskirjad, lepingud, seadused jmt. · Kommertstekstid ehk reklaamtekstid on tarbijatele ehk turule suunatud kirjandus. · Poliitiline kirjandus on inimeste poliitilisi vaateid või seisukohti mõjutada püüdev
selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara 1848 ,,Zur Ehstnischen Declinationslehre": käänamisõpetus 5. Ferdinand Johann Wiedemann. Viimane, aga teenekaim sakslasest eesti keele uurija. 1855 ,,Ueber die neueste Behandlung der Ehstnischen Grammatik" analüüs Ahrensi grammatikale. 1864 ,,Versuch ueber den werroetnischen Dialekt" (,,Ülevaade Võru murdest") 1869 ,,Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F. J. Wiedemann": materjal varasemad sõnastikud ja sõnavarakogud, pluss enda kogutud materjal; kogus sõnu ka ilukirjandusest. Sõnaraamatust on ilmunud 3 uustrükki. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache": sissejuhatuses kriitiline ülevaade varasematest grammatikatest ja muust keeleuurimisest esimene eesti keele uurimise ajalugu. Põhines Kesk-Eesti murdel. Osad: häälikuõpetus, tuletusõpetus, vormiõpetus ja lauseõpetus. Häälikuõpetuse osas kirjeldatud eri murrete
,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu Arnold Kask, Lembit Vaba, Huno Rätsep: sõnavara ja grammatika ajalugu, ühtse eesti keele kujunemine. Tiit-Rein Viitso ,,Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks" 1990. Paul Alvre: käänete, mitmusetüüpide, abisõnade jms kujunemine Kristiina Ross: piiblitõlked Heli Laanekask: kirjakeele kujunemine TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht): vana kirjakeele korpused, sõnastikud, uurimused. Murrete jm keelevariantide uurimine Sõnavara päritolu: Lembit Vaba (läti laenud), Mari Must (vene laenud), Vilja Oja (värvinimetused). Murrete foneetika ja fonoloogia (K. Pajusalu töörühm). Võru vormimoodustus (Sulev Iva). Karl Pajusalu (sotsiolingvistiline taust praegustele murdeprotsessidele), Jüri Viikberg (vähemuskeeled Eestis ja eesti keel väljaspool Eestit). Võru Instituut (konverentsid). Läänemeresoome väikekeelte rahvusvaheline projekt
Arhiivimaterjalide andmebaas on kättesaadav ka Rahvusarhiivi andmebaasist AIS. Muinsuskaitseameti raamatukogu ülesandeks on toetada vajaliku teabe saamisel Muinsuskaitseameti töötajaid nende igapäevases töös ning kõiki inimesi, kes puutuvad kokku muinsuskaitsealaste küsimustega. Raamatukogu komplekteerimise peasuunad: kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia, eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist, kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog. Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda vastavalt valla või linna ametiasutusele
tõsiasjale: ikka leidub neis sõna „mägi” või „saar”, mis on igati kohane tähistama ümbritsevast eristuvat kõrgemat kohta. Mitte ükski kohanimedest ei viita kuidagi kõverusele. Seega võime arvata, et inimestele, kes kord Alutaguse lõunaosa asustasid, ei olnud oluline mitte kriivade kõverus, vaid tõik, et tegemist oli kõrgemate kuivade küngastega (Eesti Loodus, 2010/8) Ja just nimelt „küngas” sobitub hästi venekeelse sõnaga грива. Vene-eesti sõnastikud annavad грива vasteks sõna „lakk” – pikenenud kehakarvadest moodustis loomadel. Näiteks Vene leksikograafi Vladimir Dali vene keele seletav sõnaraamat annab pärast „lakaga” seonduva temaatika käsitlemist veel teisegi üldise tähenduse: „ümbritsevast kõrgem ja kuivem koht, mida mööda on märjal ajal hea kõndida; koht, mis üleujutuse ajal ei upu ära” (Eesti Loodus, 2010/8) Koostis ja vanus Geomorfoloogid pole kriivade ehituses ega vanuses ühel meelel
siit ära ja sellepärast õpivad nad inglise keelt. Keelt õpib selline inimene, kellele see on vajalik. 2. Kuidas tagada kvalifitseeritud kahekeelseid õpetajaid? Mul on ainult üks mõte. On vaja anda võimalus omandada pedagoogilist kõrgharidust vene keeles koos eesti keele elementidega. Need, kes tahavad praegu saada õpetajaks, saavad aru, et peavad oskama eesti keelt, et tööd saada. 3. Kust võtta vajalikke materjale? Need on õpikud ja sõnastikud. Ka peab olema valik, milliseid õpikuid kasutada. Arvame, et on vaja dubleerida õpikuid. See on vajalik, et haridustase ei langeks. Õpilane peab aru saama, mida ta õpib. Et seda teha, on vajalik lisarahastamine, mis on problemaatiline. 4. Õpetajatele on vaja motivatsiooni, et töötada teises keeles. See on sama tobe, kui kaks inimest, kes räägivad vene keeles, peaksid rääkima teises keeles, sest teist võimalust neile ei anta. 5
kirjandusteoseid, vaid ka kirjutati uusi. Õpetamise protsess, nagu me seda suudame ette kujutada arheoloogiliste leidude ja savitahvlikeste põhjal, algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, mida me nimetaksime religiooniõpetuseks, geograafiaks, matemaatikaks, keeleõpetuseks, botaanikaks ja astronoomiaks. III aastatuhande teisel poolel eKr ilmusid esimesed sõnastikud, mida on ka väljakaevamistel leitud. Need aitasid lugeda ja interpreteerida sumeri tekste. Õppekursus toimus kahe põhiprogrammi alusel. Esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale, teine kirjandusele ja loomingulise potentsiaali arendamisele. Esimene programm kujunes järk-järgult selle õpetamisprotsessi käigus, mille peaeesmärk oli sumeri kirja õpetamine. Sumeri keele leksika oli jaotatud gruppidesse,
sajandi tekstide valikkorpus; (3) 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. d. Digiteeritud väljanded: annab võimalus uurida ajalehekeelt nähes seda(pildina) Valik ajalehti aastatest 1821-1944/Valik väliseesti ajalehti alates 1944. aastast e. Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a. IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni. 21. Lingvistilised välitööd 22. Diakrooniline keeleuurimine a. Keeleteadus ehk lingvistika(keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadvus. Diakrooniline keeleuurimine arvestab ajalist arengust ja
d) vt; vt ka; vrd - Mõistelisus 3 kujul: a) Vormiliselt (= mõisteline sõnastik) b) Tehniliselt aluseks olevas andmebaasis on mõisteline ülesehitus) c) Mõtteviisiliselt koostamisel on lähtutud mõistesüsteemist, mitte sõnaloendist Keelte arv: a) Ühekeelne - Õigusleksikon - Õppesõnastikud b) 2-keelne - Eesti-vene, eesti-inglise, eesti-ladina = palju õppesõnastikke c) 3-keelne (nt eesti-inglise-vene) d) Enamakeelne (49-keelsed sõnastikud, nt 9-keelne keskonnasõnastik) Keeled kombineeritakse sõnastikus · võrdväärseteks sõnastikuosadeks, nt inglise-eesti ja eesti-inglise turismisõnastik · põhikeelseks märksõnastikuks + teiskeelsete vastete registriks (viited lk-ga, mõistenumbriga, tähe- ja mõistenumbri kombinatsiooniga või põhikeelsete vastetega) Mõistete avamine oskussõnastikes: - seletusteta oskussõnastik (teiskeelsete vastetega) - piirdeselgitused - määratlused ehk definitsioonid
Seega ei ole maailma keelte arv kindlasti selles mõttes lõplik. Lõplik pole see ka selles mõttes, et keelte arv muutub pidevalt, sest eriti väikese kõnelejaskonnaga keeled surevad ajapikku välja. On see keelte universaalide leidmisel oluline teadmine? Pigem küll, sest keelte arvu pideva muutumise tõttu on keeruline üldistada. Universaalidest ja üldistustest ei saa rääkida, kui kõigist maailma keeltest vaid kuni 10% on põhjalikult uuritud, neil on grammatika, sõnastikud jms (Evans, Levinson 2009: 432). Üle 6000 keele seast ligi 100 kohta on kirjutatud põhjalik kirjeldus, seega põhjalikku infot on teada ainult 3% kohta kõikidest maailma keeltest. Järelikult peavad inimkeelte universaalid olema pigem ettevaatlikud oma väljaütlemistega. Keelte arv muutub igal aastal, mistõttu on ka raske kõikide keelte kohta põhjalikke teadmisi koguda, et nende põhjal julgeid väiteid püstitada. Alati on parem uurida teemat, mille valim ja
Nii mõnedki selles sõnaraamatus soovitatud vormid erinevad Johannes Silveti ,,Inglise-eesti sõnaraamatus" esitatuist. Huvi pärast võrdlesin Silveti sõnaraamatut ka 1934. aastal ilmunud lühikese Oxfordi sõnaraamatu (,,The Concise Oxford Dictionary of Current English") kolmanda trükiga. NIMELT Silveti ,,Inglise-eesti sõnaraamatu" esimene trükk ilmus 1939. aastal ning autor on kirjutanud, et Oxfordi sõnastikud olid talle oma sõnaraamatu koostamisel eeskujuks. AGA Selgus, et Silveti sõnaraamatu nii esimene kui ka kolmas trükk kajastab omaaegset praktikat, nt co- operation, foetuslfetus, fox-terrier, gall-bladder, gallstone, hoar-frost, ice-cream, ice-house, jaw- bone, kiddy, window-sill. SEEGA Õigekeelsusnormid pole aga igavesed, vaid muutuvad aja jooksul. Erinevuste hulgas torkab silma,
Mis on? Kuidas on? Missugune on? Võimaldab ära seletada võimaldab seoseid leida (klassikaline teadus) Mispärast? Mille jaoks?Võimaldab prognoosidavõimaldab uurida ja tulemuseni jõudaväldiemotsionaalseid teemasid Esialgne tutvumine kirjandusega: tutvu enne raamatu sisukorraga, enne kui hakkad selle kohta märkmeid tegema vaata, millal on tekst avaldatud ja kes on selle kirjutanud. Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud, aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede, uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana. Eriliseks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede keelatud laenamine
- Semantiliselt ühestatud ja märgendatud korpus - Vigade korpus - Korpuste kasutajaliides(ed) Missuguste suulise keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Suulise eesti keele korpus - Dialoogikorpus - Kõnepuudega inimeste kõne erikorpus - Segmenteeritud sidusa kõne korpus - Kõnetehnoloogia andmebaasid - Aktsendikorpus Missuguste elektrooniliste sõnastike ja andmebaaside arendamist näeb ette riiklik programm? - Elektroonilised sõnastikud - Eesti keele leksikaalsemantiline andmebaas - Püsiühendite andmebaas Nimetage käimasolevad projektid (vt 6.-7. aprilli konverentsi programm). PROJEKTI NIMI PROJEKTIJUHT ASUTUS Eestikeelne korpuspõhine kõnesüntees Meelis Mihkla Eesti Keele Instituut Eesti emotsionaalse kõne korpus Hille Pajupuu Eesti Keele Instituut
Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juhatamine; Unit 19: naljad; Unit 20: suvi). Õppekomplekti ülevaade annab kirjeldab õpitavat ning valitud teemad vastavad uuele võõrkeelte ainekavale (vt. lisa 1). Õppekomplekti ülevaade sisaldab sõnavara, suhtlemisvormingute ja keeleteadmiste ülevaadet. Õpiku lõppu on lisatud sõnastikud (õppeühikute kaupa ja tähestikuline). Lisaks on pärast õppetükke tekstid inglise keelt kõnelevate maade (the USA ) kohta ja lisalugemispalad. Õppekomplekti materjalid arvestavad riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eemärke. Õppekomplekt toetab kõikide üldpädevuste arendamist nii lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- kui ka kirjutamisülesannete kaudu. Autorid on käsitlenud
Põhineb lauseõpetusel, lauselühendeid ja kõrvallauseid on palju. 53. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16. sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 54. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? Need tehti 17 sajandil, kuna kreeka ja ladina laenude hulk oli nii suur et emakeele kõnelejad ei saanud enam hakkama. 55. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. Näiteks: Lugdunum> Lyon, Augusta RauricaAugst (Sveits)
Aino Valmet vanema kirjakeele morfoloogia. Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. 22. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused. Tänapäeval uudne lähenemine vanadele tekstidele kogu materjali elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine. Korpused, sõnastikud, konkordantsid. Arvestada tuleb lähtematerjali raskesti kättesaadavuse ja tõlgendamise keerukusega. Uurimismeetodid: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990
Childes eesti keele korpus: 5 alakorpust, Argus, Kapanen, Kohler, Korgesaar ja Vija. Igas alakorpuses on transkriptsioonid. 6. Teada, milleks keeleteaduslikud välitööd vajalikud on. Mõista välitööde spetsiifikat ja ettetulevaid probleeme. Teada, mis on WALS ja Ethnologue, mida sealt otsida saab. Välitööd - väheuuritud keelte uurimine loomulikus keskkonnas. Välitööde eesmärk on keelekirjelduste saamine. Tavalistest keelekirjeldustest tehakse tavaliselt grammatikad või sõnastikud. Uurijad koguvad materjali otse keele põlisrääkijatelt. Enne kõneleja otsimist on oluline enda jaoks selgeks mõelda, kuidas sa talle oma tööst ja eesmärkidest räägid. Sul peaks olema huvi selle keele vastu ja kui ei ole, siis tuleks see arendada, sest see tõendab kõnelejale su huvi tema keele vastu. Kui keelt on juba uuritud, tuleks esmalt olemasolevate grammatikatega tutvuda. Uue keelega
a) motivatsioon väiksem ja b) L2 omandatakse läbi L1 prisma; on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid); omab vähem aega; õpib tavaliselt "ebaloomulikus" olukorras ja omab harva "ema" Arvuti ja keel: Keeletehnoloogia: õigekirja- ja grammatikakontrollijad (spellerid), skänneriprogrammid, teksti ettelugejad (ja vastupidi (näit pimedatele)), automaatrefereerijad jms Arvuti keeleteadlasele abiks: keeleressursid: korpused, sõnastikud (tesaurused). Arvuti keelt mõistma: tehisintellekt 13. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia). · Tüpoloogiline liigitus on liigitamine sõna muutuste järgi. · Morfoloogiline tüpoloogia: · isoleeriv sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel); üks isoleeriv keel on inglise keel on the table (table ei muutu) · aglutineeriv sõna lõppudes ja algustes palju liiteid, nt
võiksime teha sõnad tuiksoon - voolsoon - nõrgsoon jne. Lekseem: eri definitsioone Lekseemi on siiski küllaltki raske defineerida - võime öelda, et seda kannab sõna muutealune tüvi kõigis oma esinemiskujudes (poiss: poisi: poissi), kusjuures ei võeta seisukohta, missugune neist vormidest on põhivorm. Kui lekseem on peaaegu alati mitmetähenduslik ehk polüseemne - seda fikseerivad n-ö kirjutatud sõnastikud ehk sõnaraamatud (sõnaraamatud peaksid ära tooma kõik sõna tähendused) -, siis grammatilisel sõnal tekstis tegelikult see omadus puudub: kõneleja aktiveerib ainult ühe sõnatähenduse. Nt Mis teed teed? Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (väljendid), lekseem võib olla morfoloogiliselt ehituselt lihtne (piht), tuletatud (pihik), aga ka liitsõna (meremees) või mitmesõnaline (pihta panema). Põhimõisteid II: sõnavorm, sõne
21. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? Vastus: 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng). Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16. sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 22. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? Vastus: 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures. 23. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Vastus: *Isikunimevaramu: Rooma kahekomponendilise isikunime traditsioon (eesnimi+perenimi): Titus Livius. Nimevalik: Roomlaste eesnimedest: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus ja igast tähenduste värk. Nimi ja omadussõnadest, nt Felix
16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures (teaduskeele areng). 8 Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16. sajandil lõpuks uut tüüpi sõnastiku võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. 22. Millal ja miks tulid inglise keeles kasutusele raskete sõnade sõnastikud (Hard word dictionaries)? 16. saj. nii ladina sõnade selgitamiseks, kui ladina keele kaudu tulnud kreeka sõnade. - oluline teaduskeele juures. 23. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Vastus: a) isikunimed (vähemalt 2 nime; praenomen ja nomen): Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, LuciusLucia, Marcus, Titus)
· Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö esimese täispiibli (1739) verbimorfoloogia kohta. Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad · Morfofonoloogia: K. Prillop · Morfosüntaks: K. Habicht · Süntaks: P. Penjam, R. Klettenberg · Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K. Ress, V.-L. Kingisepp · Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm · Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau, H. Laanekask 22. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Suuline keel - Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre. 19. sajandil murded/murrakud tavaline suuline keel, haritud eestlastel saksa keel · 20. sajandi alguses hakkab kujunema suuline ühiskõnekeel, oluliseks mõjuriks kirjakeel · 1960
Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid), omab vähem aega, õpib tavaliselt ebaloomulikus olukorras ja omab harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. 10
Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid), omab vähem aega, õpib tavaliselt ebaloomulikus olukorras ja omab harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUR OOPA KEELKON D
tasuta kättesaadavaks. Loob veebis keelelehekülje - avaliku interneti-põhise k l ä keelevärava eesti ti keele k l õppimiseks, õ i i k propageerimiseks i i k ningi keelealase k l l nõu õ saamiseks (õigekeele kontroll, sõnastikud, keelenõuanded, andmebaasid jm). Võtab kasutusele digitaalsed Eestis avaldatud raamatute sundeksemplarid. Seab eesmärgiks alustada terviklike automaatse tõlke süsteemide loomisega eesti keele ja levinumate võõrkeelte vahel; 23)) kiirendab Eesti kultuuripärandi p ning g kohaliku tele- jja raadiotoodangu g digitaliseerimist
Allikmaterjali taaspublitseerimine: 1686. a Wastne Testament (2001), Eduard Ahrensi grammatika, artiklid + tõlge (2003), A. Thor Helle grammatika + tõlge (2006), Virginiuste Vana Testamendi tõlke osad (2003), Uue Testamendi tõlkekäsikirjade publikatsioon (2007). Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad · Morfofonoloogia: K. Prillop · Morfosüntaks: K. Habicht · Süntaks: P. Penjam, R. Klettenberg · Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K. Ress, V.-L. Kingisepp · Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm · Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau, H. Laanekask 22. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. · Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre · Kõnekeel=argikeel, vigane, halb, lohakas jne Süsteemne uurimine 1990.aastatest: · Suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks
sihtrühmaga sobivat infot. Kuna suuremast selgusest ja sisemisest kooskõlast oleks kasu igal sõnastikul, oleme järgnevas loobunud jäigast vahetegemisest üld- ja oskussõnastike vahel. Sõnastikutüübist, sihtrühmast, eesmärgist ja isegi koostaja subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt võib sõnastikel olla üsna mitmesuguseid täpsusevajadusi, aga need moodustavad pigem sujuva ülemineku kui kaks järsu piiriga klassi. Olenemata tüübist sisaldavad pea kõik ilmunud sõnastikud tar- betuid sisemisi vastuolusid ja ebajärjekindlusi, mille puhul on raske uskuda, et koostaja võiks tõepoolest soovida midagi sellist teadlikult oma sõnastikku kirjutada. Keerulisem on küsimusega, kas kasutaja saab sõnastikust endale vajaliku info või, veelgi enam, kas ta saab sealt koostaja mõeldud info. Sel teemal on põhjalikud uuringud esialgu üsna puudu, kuid sõnastike võimalikke eesmärke ja sihtrühmi on siiski võimalik loetleda.
paremaid tekste luua. · Terviklikkus- tajuja hinnang (teadmised, tekstitaju strateegiad): mõte on terviklik või lõpetamata (luuakse situatsioonimudel või mitte). Sidus tekst on vähemalt 2st lausest koosnev terviklik tekst, mille laused on omavahel sisuliselt ja vormiliselt seotud. Terviklikkus eeldab sidusust · Sidusus (teksti laused seotud sisuliselt ja vormiliselt) LK 141 - sisuline : mõtte haakumine, (seos teemaga, sõnastikud), lineaarne (paralleel- ja ahelseos) seos. - vormiline (leksikaalsed ja grammatilised vahendid): * loogilist seost väljendavad keelendid (seetõttu, peagi) *semantiline sõnakordus (asesõnad, sünonüümid) gr* tegusõna ajavormid gr* sõnajärg * ellips- ära jätmine ALAKÕNEGA LAPS VÕIB RÄÄKIDA PAREMINI, KUNA TEDA ON SPETSIIFILISELT TREENITUD, KUI TAVALAPS. TULEB ÕPETADA ERINEVAID SIDUSUSVAHENDEID JMS. Kuidas teksti luua? Tuua erinevad näited. Malle sõitis Pärnusse.
Süsteemi kasutuslugu defineerib kasutaja võimalikud tegevused süsteemiga ning süsteemi vastused. Kasutuslood koondatakse kasutuslugude mudelisse, mis väljendab kasutuslugude omavahelisi ning kasutuslugude ja tegutsejate suhteid. Projektiplaan kajastab kogu arendusprojekti läbiviimise korra, tegevused ja vastutused. Võib kaasata ka teisi dokumente (näiteks iteratsiooniplaane) vastavalt projekti iseloomule. Kõikvõimalikud asjassepuutuvad lisadokumendid sõnastikud, kasutajaliidese prototüübid jm. 6.3.2 Testispetsiifilised artefaktid Testiplaan Testiplaan defineerib testimise skoobi, testimise eesmärgid selles, meetodid, loodavad tulemid ning nende loomiseks kasutatavad sisenddokumendid. Samuti planeeritakse testimistegevuste ajagraafik ning määratakse vastutused. Testimistegevused peavad olema kooskõlas projekti üldplaaniga. Testiplaani eesmärgiks on välja tuua ja huvitatud osapooltele kättesaadavaks teha testimise korraldus
1. Passes all tests 2. No duplication 3. Expresses intent 4. Small Clean code Muutujate, meetodite ja klasside nimed peaksid väljendama seda, mida vastav element seal koodis tähendab/teeb. NIMI PEAB AITAMA MÕISTA SISU JA KONTEKSTI CORRECT ENGLISH ONLY, PLEASE! · Sõna-sõnalt tõlge ei pruugi anda õiget ingliskeelset vastet · Kasutage õiged antud valdkonna termineid, uurige valdkonna ekspertidelt, mis on õiged terminid · Grammatika ja õigekiri! · Sõnastikud, õigekirjakontrollijad, Google · Proovige, kas koodi saab lugeda nagu lauseid tekstis? Stabiilsus - ÜKS TERMIN SAMA MÕISTE JAOKS HEA FUNKTSIOON · lühike · vähe trepiastmeid /indentation/ · tegeleb ainult ühe asjaga (üks abstraktsiooni tase) · "Functions should do one thing. They should do it well. They should do it only." FUNKTSIOONI ARGUMENDID · "Less is more" mida vähem, seda parem · Ideaalne funktsioon ei võta ühtegi argumenti, Ühe ja kahe argumendiga on ka
Keeleõpe Arvutilingvistika, korpuslingvistika Õppematerjalid Jne Keeleteadus miks ja kellele Keeleteadlane on keeleolemusega tegelev uurija. Kirjeldab ja seletab Õige/ hea ja vale/ halb keel Keeleteadus ja keelekorraldus (koostab keeleteadlase põhjal reegleid. Sageli on sidemed liiga nõrgad nende kahe vahel ja siis tulevadki halvad reeglid), keelehoole Soovitused ja kirjeldused ning seletused Kust sõnad tulevad? Miks? Etümoloogia sõnastikud. Ühised jooned grammatikas jne Kuidas algas suuline keel oli muutunud rääkiva kõnega erinevaks ja oli vaja luua normid, et seda hoida. Järgmine etapp seoses piibli tõlkimisega (kõigi keelte grammatikat üritati mahutada ladina keele grammatika malli) Praegune etapp suurte võrreldavate andmekogude ja digitaalse meedia ajastus Kas uurijale tuttav või tundmatu keel? Emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelauseid ka ise luua (tugitoolilaused)
tervikuna. 38. GRAMMATILINE JA SÜSTEMAATILIS- LOOGILINE TÕLGENDAMINE Normatiivaktide grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt , määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ühel sõnal võib sageli olla mitu tähendust, mis teksti mõistmist raskendavad. Appi tuleb võtta mitte ainult vastava keele seletavad sõnaraamatud, vaid ka eri teadusharude sõnastikud, võõrsõnade ja isegi võõrkeelte sõnaraamatud, entsüklopeediad. Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs- süntaksi probleemid. Gr tõlgendamine hõlmab: Leksikaalse tõlgendamise- see haru uurib üksikute sõnade või mõnest sõnast koosnevate fraaside tähendust. Puhtgrammatilise kitsamas tähenduses- see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Individuaalsete käskude ja keeldude puhul tuleb arvestada.et sageli
annaabi.ee 
