2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud . Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada,...
Tartu Ülikool Lühidalt arvutilingvistikast Kristiina Zadin 2010 1. Mis on arvutilingvistika 2 Sissejuhatus Arvutilingvistika on hübriidala, mis tegeleb keele ja arvutiteaduste vahepeal. Kasutaja seisukohalt mängib rolli kasutusvaldkonnast sõltuv mitmekesisus elektroonilised sõnastikud, õigekirjakontrollerid, mõistetepõhiseid sõnastikud ja infohulgad jne. Korralikud ressursid varustatud korralike kasutajaliidestega on olulised nii tavakasutajale, kes soovib korrektsel kirjutada kui ka keeleuurijale. Käesolevas referaadis on põgusalt antud ülevaade suulise kõne digitaliseerimise probleemidest, suulise ja kirjaliku keele uurimisest ja üldistest keelepõhistest lahendustest. 3 1. Mis on arvutilingvistika...
Iseloomujoonte teooriate põhieesmärgid: Avastada põhilisi viise ( dimensioone) inimeste erinevustes ning kui see on saavutatud, neid uurida Nende dimensioonide seisu uurida ja teha kindlaks et need püsiksid erinevates olukordades teatud piirides Avastada kuidas ja millest need erinevused tulenevad, näiteks geneetiliselt päritud, lapsepõlvetraumadest (Freud'i arvamus), vanematelt eeskuju võttes (Bandura arvamus) või on see hoopiski närvisüsteemi ehitusega seotud Iseloomu faktori analüüsid Esimene probleem: Liiga palju sõnu mis iseloomujooni kirjeldavad Teine: On raske tõestada et erinevate uurijate poolt uuritud omadussõnad viivad sama tulemuseni Kolmas: On raske leida kõige tähtsamat iseloomujoont isiku juures, mida mõõta Neljas: See lähenemine laseb kirjeldada vaid ühe isiku iseloomu. See ei näita mis põhjustab inimeste erinevaid iseloomusid. Näiteks valusa kurguga arsti juurde minnes pakub tema sulle diag...
a) motivatsioon väiksem ja b) L2 omandatakse läbi L1 prisma; on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid); omab vähem aega; õpib tavaliselt "ebaloomulikus" olukorras ja omab harva "ema" Arvuti ja keel: Keeletehnoloogia: õigekirja- ja grammatikakontrollijad (spellerid), skänneriprogrammid, teksti ettelugejad (ja vastupidi (näit pimedatele)), automaatrefereerijad jms Arvuti keeleteadlasele abiks: keeleressursid: korpused, sõnastikud (tesaurused). Arvuti keelt mõistma: tehisintellekt 13. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia). · Tüpoloogiline liigitus on liigitamine sõna muutuste järgi. · Morfoloogiline tüpoloogia: · isoleeriv sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe, nt. vietnami (toonikeel); üks isoleeriv keel on inglise keel on the table (table ei muutu) · aglutineeriv sõna lõppudes ja algustes palju liiteid, nt...
Õpetamise protsess, nagu me seda suudame ette kujutada arheoloogiliste leidude ja savitahvlikeste põhjal, algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, mida me nimetaksime religiooniõpetuseks, geograafiaks, matemaatikaks, keeleõpetuseks, botaanikaks ja astronoomiaks. III aastatuhande teisel poolel eKr ilmusid esimesed sõnastikud , mida on ka väljakaevamistel leitud. Need aitasid lugeda ja interpreteerida sumeri tekste. Õppekursus toimus kahe põhiprogrammi alusel. Esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale, teine kirjandusele ja loomingulise potentsiaali arendamisele. Esimene programm kujunes järk-järgult selle õpetamisprotsessi käigus, mille peaeesmärk oli sumeri kirja õpetamine. Sumeri keele leksika oli jaotatud gruppidesse,...
S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) on neuroloogiliselt erinev, oskab lugeda ja kirjutada, oskab juba üht keelt, seega motivatsioon on väiksem ja L2 omandatakse läbi L1 prisma, on silmitsi suurema varieerumisega (palju rohkem erinevaid situatsioone ja teemasid), omab vähem aega, õpib tavaliselt ebaloomulikus olukorras ja omab harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. 10...
Muinsuskaitseameti raamatukogu ülesandeks on toetada vajaliku teabe saamisel Muinsuskaitseameti töötajaid nende igapäevases töös ning kõiki inimesi, kes puutuvad kokku muinsuskaitsealaste küsimustega. Raamatukogu komplekteerimise peasuunad: kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia, eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud , leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist, kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog. Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda vastavalt valla või linna ametiasutusele...
Üks ainukestest võimalustest on luua vastukaal sellessamas keskonnas Internetis. Selleks tuleb teha eesti keele teatmematerjalid (sõnastikud, käsiraamatud jms) mugavalt kättesaadavaks igale arvutikasutajale (koolilapsele, professorile, poliitikule, ärimehele jne) ning hoolitseda selle eest, et esitatu oleks parimal võimalikul tasemel. Internetis olevad sõnastikud ja nendega seotud mitmekesised päringuvariandid loovad uued võimalused eesti keele õppimiseks ja õpetamiseks kõigil keeleõppe tasanditel: põhikoolist doktoriõppeni, nii emakeelena kui võõrkeelena." Käesolevas töös analüüsin ma noortekeelele iseloomulikku Internetis kasutatavat släng´i. Noorte keel erineb vaid vähesel määral tavalisest keelest, nendeks on ainult teatud sõnad ja väljendid. Interneti keel on seotud ka kindlate nähtustega, mõned neist on rate.ee,...
,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu Arnold Kask, Lembit Vaba, Huno Rätsep: sõnavara ja grammatika ajalugu, ühtse eesti keele kujunemine. Tiit-Rein Viitso ,,Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks" 1990. Paul Alvre: käänete, mitmusetüüpide, abisõnade jms kujunemine Kristiina Ross: piiblitõlked Heli Laanekask: kirjakeele kujunemine TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht): vana kirjakeele korpused, sõnastikud , uurimused. Murrete jm keelevariantide uurimine Sõnavara päritolu: Lembit Vaba (läti laenud), Mari Must (vene laenud), Vilja Oja (värvinimetused). Murrete foneetika ja fonoloogia (K. Pajusalu töörühm). Võru vormimoodustus (Sulev Iva). Karl Pajusalu (sotsiolingvistiline taust praegustele murdeprotsessidele), Jüri Viikberg (vähemuskeeled Eestis ja eesti keel väljaspool Eestit). Võru Instituut (konverentsid). Läänemeresoome väikekeelte rahvusvaheline projekt...
Lekseem: eri definitsioone Lekseemi on siiski küllaltki raske defineerida - võime öelda, et seda kannab sõna muutealune tüvi kõigis oma esinemiskujudes (poiss: poisi: poissi), kusjuures ei võeta seisukohta, missugune neist vormidest on põhivorm. Kui lekseem on peaaegu alati mitmetähenduslik ehk polüseemne - seda fikseerivad n-ö kirjutatud sõnastikud ehk sõnaraamatud (sõnaraamatud peaksid ära tooma kõik sõna tähendused) -, siis grammatilisel sõnal tekstis tegelikult see omadus puudub: kõneleja aktiveerib ainult ühe sõnatähenduse. Nt Mis teed teed? Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (väljendid), lekseem võib olla morfoloogiliselt ehituselt lihtne (piht), tuletatud (pihik), aga ka liitsõna (meremees) või mitmesõnaline (pihta panema). Põhimõisteid II: sõnavorm, sõne...
Wurman ütleb, et teavet saab korraldada viiel eri viisil ja iga viis on sobiv erineva info tüübi kohta. Ta kasutab akronüümi LATCH, e kirjeldada viite moodust: · Location (Asukoht) - parim meetod atlastele ja reisijuhtidele; · Alfabetical (Tähestiku järjekorras) - ettevõtete sõnastikud , telefon kataloogid jne; · Time (Aeg) - kui järjestus on oluline: juhiseid, naljavahendites, ajalugu; · Category (Kategooria) - ettevõtja Entsüklopeediad, ressursside juhendid jne, ja · Hierarchy (Hierarhia) - korraldada teavet kõige paremini halvimal suurim väiksema, kõige kallim vähem kulukas jne Loomulikult pole see süsteem täiuslik, ning tegelikuses esineb tihti mitu varianti korraga,...
- Semantiliselt ühestatud ja märgendatud korpus - Vigade korpus - Korpuste kasutajaliides(ed) Missuguste suulise keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm? - Suulise eesti keele korpus - Dialoogikorpus - Kõnepuudega inimeste kõne erikorpus - Segmenteeritud sidusa kõne korpus - Kõnetehnoloogia andmebaasid - Aktsendikorpus Missuguste elektrooniliste sõnastike ja andmebaaside arendamist näeb ette riiklik programm? - Elektroonilised sõnastikud - Eesti keele leksikaalsemantiline andmebaas - Püsiühendite andmebaas Nimetage käimasolevad projektid (vt 6.-7. aprilli konverentsi programm). PROJEKTI NIMI PROJEKTIJUHT ASUTUS Eestikeelne korpuspõhine kõnesüntees Meelis Mihkla Eesti Keele Instituut Eesti emotsionaalse kõne korpus Hille Pajupuu Eesti Keele Instituut...
· Teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti käsitletavad infokogumid: reisijuhid, kokaraamatud, käsiraamatud, juhendid, kartoteegid, andmebaasid, kaardid, atlased vms. · Õppekirjandus on õppeotstarbeline kirjandus: õpikud, töövihikud, juhendmaterjalid, näitlikud vahendid jmt. · Teatmekirjandus on süstemaatiliselt esitatud infokogumikud: sõnastikud , leksikonid, entsüklopeediad jmt. info kiireks leidmiseks. · Tarbekirjandus (utilitaarne kirjandus) on mingil praktilisel eesmärgil kasutamiseks koostatud tekstid: kataloogid, instruktsioonid, kasutusjuhendid, eeskirjad, lepingud, seadused jmt. · Kommertstekstid ehk reklaamtekstid on tarbijatele ehk turule suunatud kirjandus. · Poliitiline kirjandus on inimeste poliitilisi vaateid või seisukohti mõjutada püüdev...
Pääsuke [email protected] Praktikum 4. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Eesti keele mõisteline sõnaraamat Eesti slängi sõnaraamat Murdesõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti slängi sõnaraamat 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Väike murdesõnastik I-II Sünonüümisõnastik Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Sünonüümisõnastik (IBS) Väike murdesõnastik (EKI) 2. Kas ja mida tähendab Teie perekonnanimi (murdes, käändes, slängis) ? Minu perekonnanimi on Gross (saksa keeles Groß),...
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
Keelt õpib selline inimene, kellele see on vajalik. 2. Kuidas tagada kvalifitseeritud kahekeelseid õpetajaid? Mul on ainult üks mõte. On vaja anda võimalus omandada pedagoogilist kõrgharidust vene keeles koos eesti keele elementidega. Need, kes tahavad praegu saada õpetajaks, saavad aru, et peavad oskama eesti keelt, et tööd saada. 3. Kust võtta vajalikke materjale? Need on õpikud ja sõnastikud . Ka peab olema valik, milliseid õpikuid kasutada. Arvame, et on vaja dubleerida õpikuid. See on vajalik, et haridustase ei langeks. Õpilane peab aru saama, mida ta õpib. Et seda teha, on vajalik lisarahastamine, mis on problemaatiline. 4. Õpetajatele on vaja motivatsiooni, et töötada teises keeles. See on sama tobe, kui kaks inimest, kes räägivad vene keeles, peaksid rääkima teises keeles, sest teist võimalust neile ei anta. 5...
Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine. Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti, Esimesi kirjalikke ülestähendusi: · 13...
Mis on? Kuidas on? Missugune on? Võimaldab ära seletada võimaldab seoseid leida (klassikaline teadus) Mispärast? Mille jaoks?Võimaldab prognoosidavõimaldab uurida ja tulemuseni jõudaväldiemotsionaalseid teemasid Esialgne tutvumine kirjandusega: tutvu enne raamatu sisukorraga, enne kui hakkad selle kohta märkmeid tegema vaata, millal on tekst avaldatud ja kes on selle kirjutanud. Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud , aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust: Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede, uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana. Eriliseks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede keelatud laenamine...