Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal (0)

1 Hindamata
Punktid

O S KU SS Õ N A D   J A   E E S T I K E E L N E  
Õ P P E K I R J A N D U S   M I N U  
E R I A L A L
Merlin-Hans Hiiekivi
E R I A L A  
S Õ N A S T I K U D   M I S   L E I D S I N .
Põllumajandusmasinate  klassifikatsioon  ja 
sõnastik : eesti, inglise, saksa ja vene keeles, 
Aimu  Reintam
Eesti Maaviljeluse Instituut, [2003]
Vene-eesti mullateaduse sõnastik / Eesti 
Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku 
Uurimise Instituut, Eesti NSV Teaduste 
Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut ; 
[toimetuskolleegium: A.  Kask ... jt.]
  1971 
Põllumajanduslikud oskussõnad. I, 
Maaviljustulundusteaduse oskussõnad : [saksa-eesti 
sõnastik]/Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi 
oskussõnade  toimkond , [1923] 
Põllumajanduslikud oskussõnad. II, Sordiarenduse 
oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/ Akadeemilise 
Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond, 
[1924] 
KA S   O L E T E   N E I D   S Õ N A S T I K K E  
VA R E M   KA S U TA N U D ?  
Ei, ma pole seni õppetöös kuigi palju 
sõnastikke pidanud kasutama ja olen vajadusel 
enamuse termineid internetist leidnud
KA S   S Õ N A S T I KU D   O N  
TÄ N A PÄ E VA S E D   VÕ I   VA N A N E N U D ?
Kuna pooled neist on peaaegu sajandivanused, siis 
on  sõnastikud  üldiselt liiga vanad.
Uusim leitud sõnastik on samas peaaegu 
tänapäevane
 
ÕPPEMATERJALID -ÕPIKUD VÕI 
ÕPPEJÕUDUDE MATERJALID? 
Õppejõudude koostatud materjalid
Õpikutest väljaprinditud lehed
Ma  eelistan  kasutada mõlemaid 
kuni ma ei pea lugema läbi  tervet  
raamatut, see võtab tunduvalt 
rohkem aega, ka indeksit ja 
sisukorda kasutades
M I L L I S T E S T  
Õ P P E M AT E R J A L I D E S T / O S KU SS
Õ N A S T I K E S T   T U N N E T E  
PU U D U S T
Ma  tunnen  enim puudust uutest sõnastikest, 
need lõhnavad paremini ja sisaldavad umbes 90 
aasta jagu uusi termineid
KUST LEIAN INFOT 
ERIALATERMINITE KOHTA?
Google
Wikipedia
Õppematerjalid
LÕPP
Tänan kuulamast

Document Outline

  • Slide 1
  • eriala sõnastikud mis leidsin.
  • Slide 3
  • Kas olete neid sõnastikke varem kasutanud?
  • Slide 5
  • Kas sõnastikud on tänapäevased või vananenud?
  • õppematerjalid-õpikud või õppejõudude materjalid?
  • Millistest õppematerjalidest/oskussõnastikest tunnete puudust
  • Kust leian infot erialaterminite kohta?
  • Lõpp
Vasakule Paremale
Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal #1 Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal #2 Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal #3 Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal #4 Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal #5 Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal #6 Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal #7 Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal #8 Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal #9 Oskussõnad ja Eestikeelne õppekirjandus minu erialal #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merlinsama Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt
62
odt

Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt

1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodi

Õigus
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

Eriala spetsiifika tõttu on paljudes maades tekkinud spetsiaalne nimetus ­ geotehnika insener. Need on tavaliselt ehitusinsenerid, kes on süvenenumalt õppinud ehitusgeoloogiat, pinnasemehhaanikat, vundamentide, allmaaehitiste ja teiste vahetult pinnasega kokkupuutuvate või pinnasest ehitatud rajatiste projekteerimise ja ehitamise eripära. Harvemini töötavad geotehnika inseneridena ehitusgeoloogiale spetsialiseerunud geoloogid, kes on ennast täiendanud ehitustehnika erialal. Real põhjustel on Eestis käesoleval ajal kujunenud teistsugune suhe geotehnikaga tegelevate spetsialistide vahel ­ ehitusgeoloogide erikaal on oluliselt suurem. Üheks põhjuseks on siin ehitusinseneride ebapiisav kompetentsus, esmajoones pinnaseuuringute valdkonnas. Kui raudbetoon-, teras- ja puitkonstruktsioonide projekteerimiseks on olemas eestikeelsed originaalõpikud, siis geotehnikat käsitlev erialane kirjandus on äärmiselt kasin ja seegi lootusetult vananenud

Pinnasemehaanika, geotehnika
Sissejuhatus eesti keele uurimisse
15
doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

6. Mihkel Veske (1843-1890) võrdlev-ajalooline keeleteadus Õppis Leipzigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor, fennougrist. 1872 väitekiri: · Käänamine läänemeresoome keeltes · n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes 1874 TÜ eesti keele lektoriks. · Teoreetilised ained, murdekogumisretked · Taotles eesti keele professuuri. 1879 ,, Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" · Esimene eestikeelne foneetikakäsitlus · Esimene tüvest lähtuv grammatikakäsitlus · Esimene diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. · Pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldetm diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eru pikkusega g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas · Käänete seas akusatiiv, instruktiiv, ni-na-ta-ga käänded.

Kategoriseerimata
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

tänu oma üleloomulikele võimetele, mis aitavad tal oma vangistajad tormist päästa. 5 nirk peab seda paralleeli ebaveenvaks (nirk 1961: 31). 6 Bornhöhe ajal olid telli lood Eestis tuntud ka Friedrich schilleri draama kujul ja mats kirseli 1876. aastal ilmunud töötluses. 7 Et saksakeelset versiooni ei ole õnnestunud leida, siis on minu võrdlusaluseks „rei- simuljete” prantsuskeelne originaal. Vt dumas 1922. abi eest võrdlemisel tänan Heete sahkaid. 485 Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 486 Osa salu poolt välja toodud kõnekaid sarnasusi puudutab üksikuid detai- le,8 kuid neist olulisemad tunduvad olevat süžeemotiivid, mille Bornhöhe on

Kategoriseerimata
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

6. Mihkel Veske. Tõi Eestisse võrdleva keeleteaduse. Esimene kõrgharidusega eesti keeleteadlane, kes valdas ka teoreetilist keeleteadust. 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" (,,Uurimusi soome keelkonna võrdlevast grammatikast"): doktoriväitekiri, noomenite käänamine läänemeresoome keeltes ja n- käänded kõigis soome-ugri keeltes 1879 ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutamise viis": esimene eesti foneetikaõpik, esimene eestikeelne keeleteaduslik uurimus, esimene sõnatüvest lähtuv grammatika. Häälikuvälte mõiste. Erinevalt teistest keeltest ei ole eesti keeles kahte (lühike ja pikk), vaid kolm pikkusastet ehk väldet (lühike, pikk ja ülipikk). G, b, d pole muud kui k, p , t esimese välte märgid. Eestis on üks k-häälik, millel on kolm pikkus, aga kaks tähte, nt tigu : tiku : tikku 7. Jakob Hurt. 1864 ,,Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi": esimene laiadele rahvahulkadele mõeldud

Eesti keel
Nimetu
16
doc

Nimetu

1715 Uus Testament Forseliuse - Hornungi ortograafias. Uuendusmeelsed (Bengt Forselius, Johann Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele. 1732 Anton Thor Helle ,,Kurtzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises

Kategoriseerimata
Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse
10
doc

Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse

vormidel. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 6 pöördkonda + ebareeglipärased verbid. 7. Mihkel Veske. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor, fennougrist. 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" Väitekiri: 1) käänamine läänemeresoome keeltes, 2) n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes. 1879 ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" Esimene: 1) eestikeelne foneetikakäsitlus, 2) tüvest lähtuv grammatikakäsitlus, 3) diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. Veske: pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas. Akusatiivi ja instruktiivi kääne, opatiivi kõneviis. Vältevahelduse teke: 2. silbi vokaali lühenemine 1. silbi pikenemine. 8. Jakob Hurt.

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse alused
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem

Õigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun