100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andra-Liis Junker
Õppematerjali autor
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.
esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy
IP aadress on võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6 (vt alt poolt). MAC aadress on kanali kihi aadress, mis on igal arvutil ja ruuteril on need ROM'is read-only'na olemas. See tähendab, et see püsib arvutil muutumatuna terve tema elutsükli jooksul. Koosneb see 6-st baidist ja neid väljendatakse kuueteistkümnend süsteemis. Kui adapter saadab mingi kaadri, siis lisab ta otspunkti MAC aadressi päisesse ja paneb selle teele. Iga arvuti, kes selle kätte saab, kontrollib, kas see on tema MAC või mitte. ARP (address resolution protocol) võtab sisse IP aadressi ja annab välja MAC aadressi. Seda on vaja kui saatja on juba DNS'ilt saanud teada vastuvõtja IP ning siis annab ARP vastavalt IP'le õige MAC aadressi. ARP töötab mõnes mõttes analoogselt DNS'iga, kuid oluline erinevus on see, et kui DNS annab hosti IP aadressi terve interneti võrgu piires, siis ARP suudab anda MAC aadressi ainult alamvõrgu piires
asjatundjate valim, kes kontrollib sisu juurdepääsetavust. Kultuuriüksuste veebisaitide kasutatavuse kriteeriumid on eelkõige seotud institutsiooni maine ja institutsiooni vastutusega. Kindlate sabloonide ehk mustrite kasutamisel põhinev süsteem on välja pakutud kui täiendav metoodiline lähenemisviis ja kasulik vahend heatasemeliste veebirakenduste kavandamiseks. Mustrikeel on välja kasvanud arhitektuuriuuringute valdkonnast ja seda on laiemalt rakendatud ka inimese ja arvuti vahelises suhtluses. Muster määratleb lahenduse korduva probleemi kõrvaldamiseks teatavas seoses. Muster koosneb kolmest osast: seos, probleem ja lahendus. Liigitades probleeme teatavates seostes ja lahenduste kaudu, mille abil need korduvates olukordades kõrvaldatakse, koostatakse mustrite kataloog, milles üksikud mustrid esinevad kindlas järjestuses; iga mustri juures on sellega seotud mustrid, mis on kasulikud teatavate veebiprojektidele omaste küsimuste lahendamisel
siis nüüd on üks kiiresti arenevaid trende see, et paljud inimesed vaatavad internetilehekülgi ja e- kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms
4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita
osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. Iga kiht lisab saadud andmetele päise ja edastab tulemuse madalamale kihile, vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha ehk sort of nagu ümbrikud (digging dem postal refrences) Aadressid on liidesepunktides - võrgukihi aadress on IP aadress. Päised - Transpordikihi päis: Sihtkoha SAP, järjekorra nr Võrgukihi päis: Sihtarvuti aadress IP aadress et leida üles arvuti, SAP et teada kus pordis asub rakendus. Mis juhtub andmetega? Pannakse iga kihi poolt justkui ümbrikusse, ehk lisatakse iga kihi poolt oma päis juurde, mis sihtkohas kenasti maha kraabitakse (kapseldamine). Alt üles liikumisel viskab iga kiht oma päise minema. Kiht N osutab teenust kihile N+1 ja saab mingit teenust kihilt N-1. Kihil N on ühine protokoll mõne teise N kihiga. 5. OSI mudel (hahaha ok hammustage patja, see tuleb romaan) http://i.imgur.com/sA5hK3K.png
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid