Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodutöö aines kütused ja määrdeained (0)

1 Hindamata
Punktid
Regina Feldman
14xxxx TT
Volkswagen (VW) Polo V 6R Polo V 1.4 16 V (2009 - )
Õlid ja vedelikud valisin aadressil www.kroon-oil.com , kus programm valis just minu auto jaoks välja kõige sobivamad õlid ja vedelikud. Kroon oil õlisid ja vedelikke saab ka Eestis osta.
Mootor CGGB , CDDA
Mootoriõli - HELAR SP 5W-30 LL-03
Helar SP 5W-30 LL-03 on sünteetiline, kütust säästev Low SAPS mootoriõli.
Õli sobib ka nendele autodele , millel on tahkete osakeste filter. Helar SP 5W-30 LL-03 sobib mõlemale mootorile, nii bensiini- kui ka diiselmootorile.
Mootorõli omadused:
- kütust säästev
- laiendatud õlivahetusintervall (tavaliselt tuleb vahetada iga läbitud 15000km järel või siis 12 kuu pärast; kuid võib ka iga 30000km/24 kuud)
- sujuv külm start
- pikema tööeaga süsteem heitgaaside järeltöötlemiseks (Low SAPS)
- suurepärane dispersioon ja detergentsus
- väga hea kulumiskindlus , korrosiooni- ja vahutamiskindlus
Toote spetsifikatsioonid:
- ACEA C3-12
- heaks kiidetud VW 504.00/507.00
- MB- heakskiit 229.51
- BMW Longlife-04
- Porce C30
Tüüpilised standardanalüüsid:
Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 0,851
Viskoossus temperatuuril -30°C, mPa.s 5950
Viskoossus temperatuuril 40°C, mm²/s 69,20
Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 12,00
Viskoossusindeks, mm²/s 171
Leekpunkt COC, °C 230
Hangumistemperatuur, °C -42
Üleüldine baasnumber, mgKOH/g 6,7
Sulfaattuhk, % 0,67
Käigukast 02T 5/1 Maht: 2,1 liitrit
Tavapärane kontroll iga 30000km/24 kuud.
Transmissioonõli - SP GEAR 1081
SP Gear 1081 on esmaklassiline, kütust säästev SAE 75W transmissioonõli. Sobib ideaalselt viimase põlvkonna autode manuaalkäigukastile.
See transmissiooniõli on spetsiaalselt väja töötatud kaasaegsetele autodele, millel on manuaalne käigukast (nagu näiteks Audi, VW, Škoda, Seat ).
Transmissioonõli omadused:
- silmapaistvad kütuse säästmise omadused tänu madalale viskoosusele
- kerge ja sujuv käiguvahetus väga madalal ja väga kõrgel tegevustemperatuuril, tänu kõrgele viskoossusindeksile
- silmapaistev oksüdatsioonikindlus, mis võimaldab õli kauem kasutada
- silmapaistev kulumise kaitse tänu EP-lisanditele
- väga hea korrosiooni- ja vahutamiskaitse
Toote spetsifikatsioonid:
API GL-4/GL-5/MT-1
Tüüpilised standardanalüüsid:
Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 0,878
Viskoossus temperatuuril 40°C, mm²/s 28,70
Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 5,19
Viskoossusindeks, mm²/s 111
Leekpunkt COC, °C 190
Hangumistemperatuur, °C -40
Üleüldine baasnumber, mgKOH/g 21
Poolautomaatne käigukast DSG 0AM (DQ200) 7/1 Maht: 1,7 liitrit
Poolautomaatse käigukasti puhul võib kasutada seda sama transmissioonõli, mida manuaalsel käigukastilgi. Tavapärane kontroll samuti iga 30000km/24 kuu järel.

Hüdrauliliselt käivitatav käigukast Maht: 1 liiter
Hüdrauliline vedelik – SP FLUID 3013
SP Fluid 3013 on eriline hüdrauliline vedelik, mis põhineb spetsialiseeritud premium baasõlil. Vedelikku kasutatakse mitmesugustes hüdraulilistes süsteemides, näiteks: roolivõimendi süsteemides, hüdro -pneumaatilises vedrustuses, amortisaatoris, ABS/ASR ja ASC süsteemides jne.
Vedeliku omadused:
- Väga kõrge viskoossusindeks (>300), mis võimaldab säilitada vedeliku voolavuse isegi äärmuslikel temperatuuridel
- Väga madal hangumistemperatuur ning toodet võib kasutada madalatel temperatuuridel
- Ei vahuta, ohutu kasutada
- Ei mõjuta tihendeid, takistab lekkimist
Toote spetsifikatsioonid:
VW TL 52146, MAN M 3289
PSA S712710, MB 345.0
Volvo STD 1273,36
DIN 51524-T3, ISO 7308
Tüüpilised standardanalüüsid:
Värvus Groen
Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 0,829
Viskoossus temperatuuril -20°C, mPa.s 230
Viskoossus temperatuuril 40°C, mm²/s 18,70
Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 6,00
Viskoossusindeks, mm²/s >300
Leekpunkt COC, °C 154
Hangumistemperatuur, °C -55
Elektrohüdrauliline roolivõimendi
Tavapärane kontroll iga 30000km/24 kuu järel.
Elektrohüdraulilise roolivõimendi puhul võib kasutada seda sama vedelikku, mida hüdrauliliselt käivitatava käigukasti puhulgi (SP FLUID 3013 ).
Hüdrauliline piduri- ja sidurivedelik (ABS-süsteem) Maht: 0-0 liitrit (minimaalse ja maksimaalse vahel)
Kontrollida iga 30000km/24 kuu järel.
Vedelik DRAULIQUID-LV DOT 4
Drauliquid-LV Super DOT 4 on premium pidurivedelik, mis on spetsiaalselt välja töötatud viimase põlvkonna autodele (autodele, millel on elektrooniline turvasüsteem). On oluline, et sõidukitel oleks hea kiire reaktsiooniaeg, isegi madalatel temperatuuridel. Sellepärast on oluline lisa manööverdamisruum keemistemperatuuridel.
Vedeliku omadused:
- Äärmiselt madal viskoossus, isegi väga külmades tingimustes
- Kõrge keemistemperatuur (mõlemad, nii kuiv kui ka märg )
- Ei mõjuta tihendit
- Annab hea korrosioonikaitse
Toote spetsifikatsioonid:
FVMSS 116 DOT 4
SAE J1703, ISO 4925
Tüüpilised standardanalüüsid:
Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 1,035
Viskoossus temperatuuril -40°C, mPa.s 855
Viskoossus temperatuuril 100°C, mm²/s 2,70
Leekpunkt PM, °C 150
Keemispunkt (tagasivool), °C 260
Märg keemistemperatuur, °C 184
Jahutussüsteem Maht: 0-0 liitrit (minimaalse ja maksimaalse vahel)
Tavapärane kontroll iga 30000km/24 kuu järel.
Jahutusvedelik COOLANT SP 13
Coolant SP 13 on esmaklassiline, Longlife jahutusvedelik külmakaitsega temperatuuril -36°C. See on spetsiaalselt projekteeritud mootoritele/radiaatoritele, mis on valmistatud kergetest metallidest (nagu näiteks alumiinium, magneesium või nende sulamid) ning vastab VW spetsifikatsioonile TL VW 774J (G13).
Coolant SP 13 on lillakat värvi ja sobib Volkswagen, Audi, Seat ja Škoda sõidukite jahutussüsteemidele.
Toote spetsifikatsioonid:
VW TL 774-J (G13)
Tüüpilised standardanalüüsid:
Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 1,088
Kristalliseerumispunkt, °C -38
Vasakule Paremale
Kodutöö aines kütused ja määrdeained #1 Kodutöö aines kütused ja määrdeained #2 Kodutöö aines kütused ja määrdeained #3 Kodutöö aines kütused ja määrdeained #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reginafeldman Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Õlid ja määrded
33
doc

Õlid ja määrded

· pikendab kasutusiga Jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi: · vedelad ­ mootoriõlid, transmissiooniõlid, hüdrosüsteemiõlid, industriaalõlid, eriõlid ( turbiini-, kompressori-, trafo- jt.), metallide lõiketöötlus- ja karastusõlid · plastsed ­ kulumisvastased, kaitsemäärded, trossimäärded, tihendusmäärded · tahked · gaasilised Vedelad määrdeained e. õlid Õlidele esitatavad nõuded: 1. peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine (ka piirhõõrdumine), mis vähendab pindade kulumist ja sööbimist 2. peavad püsima mittetöötavate detailide pinnal kaitsmaks neid korrosiooni eest 3. peavad juhtima eemale hõõrdumisel tekkiva soojuse e. jahutama 4. peavad tihendama hõõrdepindu ( näit. silinder ­ kolvirõngad) 5

Auto õpetus
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
John Deere 8R
32
pdf

John Deere 8R

8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid ­ sissejuhatus Sõit tulevikku Maaharimiseks ühest horisondist teiseni, vajate

Põllumajandus
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

tossutorust välja tulev heitgaasis olev kahjulike ainete kogus oleks väiksem kui mootorisse sissehingatavas õhus sisalduv kahjulike ainete kogus ja meil sõidaks tänavatel ringi ,,õhupuhastajad" Miks siis laitmatult töötav sisepõlemismootor üleüldsegi toodab kahjulikke saasteaineid? Bensiini- ja diiselmootorites on kasutusel väga erinevad kütused mis mõlemad sisaldavad süsinikku (C) ja vesinikku (H). Peale selle on kütustes mõningaid lisaaineid ja oktaanarvu tõstjaid. Süsinikoksiidi (CO) ühendite reageerides õhu hapnikuga tekib süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Ebatäieliku põlemuse tulemuseks on see, et heitgaasid sisaldavad vähem või rohkem kahjulikke ühendeid

Masinamehaanika
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun