Looduskaitse ja säästev areng (0)

Tööleht 12. klass
Looduskaitse ja Säästev areng
1. Eesti looduskaitse aluseks on …2004…….a jõustunud looduskaitseseadus .
Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on:
looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku , taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus.
 Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks.
Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna kaitse elujõulise ning meeldiva ümbruse sälitamiseks.
SAAAB PALJU LÜHEMALT: NÄITEKS, KK peamine eesmärk on elanikkonna teadlikkuse tõstmine, aga LK on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. LK loob kaitsealasid, aga KK loob lepinguid.
3. Mida tähendab igaüheõigus ehk igameheõigus?
Iga inimene tohib vabalt looduses ringi liikuda , tohib viibida tähistamata eramaal.
4. Mida tähendab keskkonnaseire?
Keskkonnaseire on mingi territooriumi või  loodusobjekti  keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärk on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos.
5. Millistesse kategooriatesse jaotatakse liigikaitses organismid? Kirjelda igat kategooriat lühidalt. Millised loomad sinna kuuluvad? Too ka näiteid.

1. Kategooria  kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav.
Sinna kuuluvad näiteks ebapärlikarp, Must- toonekurg

2. Kategooria kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Sinna rühma kuuluvad näiteks apteegikaan ja säga
c) 3. Kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised , kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. Sinna kuuluvad näiteks atlandi tuur, hallhüljes ja sookurg .
6. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk? Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab?
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
See hõlmab linnudirektiive ja loodusdirektiive
7. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti?
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon – Konventsioon loodi 1992. Aastal Rio De Janeiros, samal aastal liitus ka Eesti. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu  jaotamine.
Ramsari konventsioon –
Nn Ramsari (1971) konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade kohta on vanim rahvusvaheline looduskaitselepe. Eesti ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20. oktoobril 1993.
Washingtoni konventsioon ehk CITES - rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITESi poolt määratud liike (nn CITESi liigid) on umbes 33 000.  See konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973. aastal ja jõustus 1975. aasta 1. juulil. Eesti liitus 1992.
Berni konventsioon - Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon. Konventsioon loodi  1979. aastal ja astus jõusse 1. juuni 1982.
Eesti liitus Berni konventsiooniga aastal 1992.
Helcom (Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon -  korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Võeti vastu 1974. Eesti liitus 1992.
Bonni konventsioon - Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis  jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone , kes liiguvad ühest riigist teise.
Eesti 2008
8. Agenda 21 ehk keskkond ja areng (Säästev areng). Selle eesmärgid on:

Keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng.
b)

a ühiskonna sotsiaalsfääri, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ja eesmärgipärane arendamine
b) tagatakse inimestele kõrge elukvaliteet
c) turvaline ja puhas elukeskkond nii täna kui tulevikus
9. „Agenda 21st “ lähtudes on Eesti 1995. aastal vastu võtnud „Säästva arengu seaduse“, mis sätestab…..

Loodusvarade kasutamise

Tasakaalustatud arengu kavandamine
„Agenda 21st“ lähtudes on Eesti 2007. aastal vastu võtnud „Eesti keskkonnastrateegia 2030“, mis tugineb 2005. aastal vastu võetud „Eesti keskkonnastrateegia 2010-le“ See on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikade, maastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele.
Selle sisu:
-tuleb rakendada meetmeid, mis vähendaks saastamist ja kahju keskkonnale;
- iga tegevuse puhul tuleb hinnata mõju keskkonnale;
- lähtutakse printsiibist „saastaja maksab“.
11. Säästev Eesti 21- mida tähendab? Millal vastu võetud?
ästev areng on ühiskonna sotsiaalsfääri, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ja eesmärgipärane arendamine, millega tagatakse inimestele kõrge elukvaliteet, turvaline ja puhas elukeskkond nii täna kui tulevikus. Säästva arengu aluse loob 1995. aastast kehtiv Säästva arengu seadus.
Säästev Eesti 21 kohaselt on Eesti pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030: 

Ökoloogiline tasakaal.

Sotsiaalselt sidus ühiskond.

Inimese heaolu kasv.

Eesti kultuuriruumi elujõulisus.