KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES
Referaat
Pärnu 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Keskkonnasäästlikkus hotellimajanduses 4
1.1. Säästev turism 4
1.2. Kulude kokkuhoid 8
2. Keskkonnasäästlikkuse kvaliteedimärgised 11
Kokkuvõte 13
Viidatud allikad 14

Sissejuhatus

Turism on igale riigile väga oluline sissetuleku allikas. Tänapäeval üritatakse kõikjal kulusid elektri- ja veekasutamise pealt kokku hoida ning vähem kulutada, ka turismis ja hotellimajanduses on see võimalik. Antud referaadi eesmärk on selgitada välja ja uurida keskkonnasäästlikkuse arendamisest, efektiivsusest ning kulude kokkuhoiust hotellimajanduses. Ning samuti tuua autorite algupäraseid analüüsi- ja mõttearendusi.
Uurimisülesanded, millele lahendusi otsitakse on alljärgnevad:

• anda ülevaade säästvast turismist;
  
• selgitada välja keskkonnasäästlikkuse olemus hotellimajanduses;
  
• leida seoseid kuidas hoida hotellimajanduses kuludelt kokku;
  
• analüüsida keskkonna sõbralikku majandamist.
  

Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate keskkonnasäästlikkuse arendamise aspektidega ning kirjeldada nende olemasolu ja kasutusviise hotellimajanduses. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul.
Materjali otsitakse keskkonnasäästlikkuse arendamise kohta peamiselt internetist ning samuti kasutatakse ka teadusandmebaasi.
Töö koosneb kahest osast, mis omakorda jaotatakse kaheks alapunktiks. Esimeses osas kirjutatakse säästvast turismist ja kuidas hoida kulusid kokku. Töö teine osa keskendub peamiselt keskkonnasõbralikele kvaliteedimärgistele.

1. Keskkonnasäästlikkus hotellimajanduses

1.1. Säästev turism

Tänapäeval tuntakse üha enam muret meid ümbritseva keskkonna- ning selle säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse vastu. Ka turismis vaadatakse selle poole ja püütakse olla keskkonna vastu rohkem lugupidavamad. Säästva arengu põhimõtteks on saavutada majanduse kasv, mis tagab kõrged elustandardid ning aitab kaitsta ja säilitada stabiilset elukeskkonda nii meile kui ka järgnevatele põlvkondadele. Kuid, mis on hotellimajandus ? Hotellimajanduseks nimetatakse erinevate teenuste osutamist majutusettevõttes. Peamised teenused, mida hotellimajandus hõlmab on toitlustus,- majutus ,- meelelahutus- ja lisateenuseid.
Ammu on piinanud meid küsimused selles kohta, kuidas ja kui palju me saame keskkonda kaitsta ja säästa. Kas keskkonnasäästlikkus saab määrata/ muuta majanduskasvu? Kas keskkonna säästlikkus ja „roheline majanduskasv“ on kooskõlas? (Ekins, P. 1999: 2)
Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna säilitamise ja kaitsmise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Säästev areng...2012)
Kuna globaalprobleemid  on tõsised ja ulatuslikud , siis riigid üksi sellega toime ei tule. Nende probleemide lahendamiseks on erinevad riigid asunud koostööle, sõlmides koostööplaane ja leppeid. Üheks tähtsamaks ülemaailmseks tegevusprogrammiks on Agenda 21, kus kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamist. Oluliseks peetakse avalikkuse kaasamist, omavalitsuste ja üksikisikute koostööd. Ka Eesti on loonud Eesti säästva arengu riiklikku strateegia „Säästev Eesti 21“, mis on mõeldud keskkonnasäästlikku arengu tagamiseks. (Säästev areng...2012)
Lisaks sellele on ka Eesti riiklikkus turismiarengukavas välja toodud säästva turismi põhimõtted ning tegevused:

• säästva arengu põhimõtete rakendamise edendamine;
  
• ökoturismitoodete loomise edendamine;
  
• keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise ja sertifitseerimise edendamine.
  

Meetme tegevuste eesmärgiks on loodusressursside otstarbekate kasutusmeetodite teadvustamine , keskkonnakvaliteedi parandamine läbi sertifitseerimise ja märgistamise ning ettevõtete jätkusuutlikkuse parandamine säästva arengu põhimõtete aktiivsemal rakendamisel. Säästva arengu põhimõtete laialdasemaks kasutuselevõtuks turismisektoris on plaanis korraldada vastavasisulisi koolitusi ja teavitusüritusi, juhtida avalikkuse tähelepanu ökoturismitoodetele ning vastavale märgistusele, toetada ettevõtjaid keskkonnasäästlike põhimõtete rakendamisel. (Eesti riiklik turismi...2012)
Säästev turism tähendab kogu turismimajanduse kohandamist vastavalt säästva arengu nõuetele. Ökoturism on säästva turismi üks osa. Ökoturismiks nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja kultuurimälestiste seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku elanikkonda. (Turism kui arenev... 2012)
Toeks on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral kasutatagu sama käterätti paar päeva, säästmaks veekogusid täiendavast pesuainekogusest. Keskkonnasäästlikkusest on kujunenud toote kvaliteedi näitaja, millega ettevõtted püüavad võita uusi kliente. (Turism kui arenev...2012)
Erinevaid võõrkeelseid allikaid sirvides leiti väga hea joonis, mis kujutab säästva turismi alaliike. Antud joonis on toodud välja alljärgnevalt:
Joonis 1. Ökoturismi suhted teiste turismialaliikidega(Allikas: Gale , T., Hill , J. 2009: 5)
Et ökoturism eksisteeriks ja sellest ka kasu oleks peaksid olema atraktsioonid võimalikult looduse lähedased; külastajad peaksid midagi saama õppida nendest; toote ja teenuse arendajad peaksid lähtuma ökolooglisest mõtteviisist ning säästvast turismist.
Ökoturismi hakati juba varasemalt uurima ja teadvustama kuid just tänapäeval on see saanud rohkem populaarsemaks . (Gale, T., Hill, J. 2009: 5-27)
Kõige kiiremini on viimasel ajal maailmas kasvanud nn. ökoreiside läbimüük. Ökoreisijad võivad olla kindlad, et külastatud piirkonna looduslik, kultuuriline ja ühiskondlik seisund nende tõttu ei halvene, vaid paraneb . Säärased reisid on tunduvalt kallimad tavareisidest, nii nagu igasuguse ökoloogiliselt puhas toodang on kallim kui tavatoodang. Kõrgema hinna sisuks on maksed turistide külastuste käigus kulunud ressursi - looduse, kultuuriväärtuste, kohaliku rahva heaolu säilitamiseks ja taastamiseks. Tavapärane turismikorraldus ei pööra sellele eriti tähelepanu. Looduslike ja kultuurilooliste vaatamisväärtuste ning kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks, nende säilimine ja toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis. Arvatakse, et neid väärtusi peaksid säilitama ja uuendama kohalikud omavalitsused ja teised ametivõimud. Ometigi võib turism kui äärmiselt dünaamiline majandusharu ammendada nimetatud väärtused ja ressursid enne, kui ametivõimud suudavad reageerida. (Turism kui arenev...2012)
Ökoreiside korraldaja võtmesõnaks on koostöö kõigi huvirühmadega, kes arendavad turismi: ametivõimud nii looduskaitse, muinsuskaitse kui ka kohaliku omavalitsuse alalt; tursmifirmad ja teised eraettevõtjad, kes toovad reisijad kohale; ühiskondlikus organisatsioonid , kes vahendavad erihuvidega reisijaid ning mitmesugused fondid ja muud finantseerijad, kes sellist reisimist toetavad ning reisisihiks olevate väärtuste säilitamiseks ja arenguks raha pakuvad. (Turism kui arenev...2012)
Ökoreisi korraldaja peab silmas pidama piirkonna taluvusvõimet. Viimast on otstarbekas vaadelda kolmest seisukohast .Turistlik taluvusvõime on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob reisikoha ainulaadsuse mulje.Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. (Turism kui arenev...2012)
Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Piirkonda mahtuvate ökoreisijate arv on piiratud kõige madalama taluvusvõimega, milleks võib olla sõltuvalt paigast või ajast ükskõik milline nimetatud kolmest taluvusvõimest. (Turism kui arenev...2012)
Nii säästev turism kui ka ökoturism on andnud suure panuse sellele, et inimesed mõtlevad üha enam kuidas hoida keskkonda ja tagada ka järgnevatele põlvkondadele meid ümbritsev keskkond sama väärtuslikuna kui ta on seda tänapäeval.

1.2. Kulude kokkuhoid

Hetkel on majandus selline, millele ei saa kunagi kindel olla. Me ei saa olla kindlad selles, et alati kõik läheb nii nagu me sooviksime. Kõrged hinnad ja madalad palgad kurvastavad meid kõiki. Üha enam otsitakse mooduseid kuidas hoida kokku, eriti hotellimajanduses.
Praeguseks on ökoturismist kuulnud enamik eestlasi, kuid vaevalt et me sellest ühtviisi
aru saame. Üks osa ökoturistidest on erudeeritud idealistlikud looduse- ja kultuurihuvilised, kes põhimõtteliselt ei osta endale autot, vaid kasutavad ühistransporti, panevad telliskivi WC loputuskasti, et veekulusid vähendada, ostavad ökopoest mahetoitu ning mõtlevad ka turistina igal sammul, kuidas keskkonnamõjusid vähendada. (Ökoturism...2012)
Ühest küljest on ökoturism mõtteviis. Teisest küljest on turism majandusharu ning ettevõtjad ja poliitikud peavad need idealistlikud põhimõtted muutma reaalseteks reegliteks ja juhtnöörideks. Majandustegevus avaldab tahes-tahtmata mõju nii loodusele kui ka kultuurile . Ökoturism on ettevõtlusvorm, mis teeb kõik selleks, et negatiivsed mõjud oleksid minimaalsed ja positiivsed mõjud maksimaalsed. (Ökoturism...2012)
Nii mõnigi idealist kahtleb selles, kas majandustegevusel võib üldse olla positiivset mõju loodusele. Eestis saab selle kohta tuua siiski selgeid näiteid, nagu pärandkoosluste hooldamine, talguturism jne. Ökoturism on maailmas kõige kiiremini kasvav turismiharu ning termin ise on väga trendikas. Seetõttu üritavad öko- liidet oma tegevustega siduda paljud, kes sellest mõtteviisist tegelikult aru ei saa. Nii näiteks on esinenud arendusprojekte, milles on planeeritud kaitsealusele väikesaarele ehitada paarisajakohaline niinimetatud ökohotell. Arendaja ei näi mõistvat, kuidas see ehitis sellisesse keskkonda ei sobi tema meelest on see hotell ju palju väiksem kui linnahotellid. (Ökoturism...2012)
Seda küll, aga looduslikku ja asustamata keskkonda on see liiga suur rajatis . See, kust kohast läheb piir, on keeruline küsimus ning sõltub suurel määral konkreetse koha kultuurilisest ja looduslikust taustast . Käsiraamat ongi mõeldud selleks, et aidata paremini mõista ökoturismi põhimõtteid nii elustiilis, looduskaitses kui ka majandustegevuses. Põhimõtete elluviimine eeldab kriteeriume ja juhiseid eri tegevusteks ning selliseid näpunäited käsiraamatus antaksegi. (Ökoturism...2012)
Kuludelt saab kokku hoida mitmel erineval viisil, peamiselt tehniliste vahendite abil. Tänapäeval kasutatakse hotellides näiteks selliseid uksekaarte, mis panevad toas lambid põlema ning kui kaardi välja võtad siis tuled kustuvad automaatselt. See on väga hea viis hoida kokku elektrit, sest just sellisel ajal kui elektrihind on tõusmas, on see hea viis hoida oma kulutsued kontrolli all. Samuti on viis, kuidas kulusid kokku hoida ka siis, kui klient registreerib end tuppa , samal ajal tõstetakse automaatselt toatemperatuuri ja kui klient lahkub toast , siis jällegi alandatakse seda, see on väga suur elektri kokkuhoid hotellides.
Lisaks on üha enam hakatud hotellides kasutama vähem keemilisi aineid ja puhastusvahendeid, mis võivad tekitada inimestele erinevaid allergiaid . Kasutatakse minimaalselt erinevaid puhastusvahendeid (näiteks aknaklaaside ja peeglite puhastamisel kasutatakse enamjaolt vett, kui need pole liialt määrdunud). Ning samuti paljudes hotellides on olemas spetsiaalsed puhastusaine doseerimiseks mõeldud aparaadid, mis mõõdavad täpse koguse ainet, sest üledoseerimise põhjused on hallid pinnad.
Nagu ka eelnevas alapeatükis räägiti selles, et hotelli vannitubadesse on jäetud sildid , et külalised kasutaksid rätikuid võimalusel kauem. Paljud hotellid on pannud ka sildid, kus on kirjas, et kui külastajad jätavad oma rätiku põrandale, siis koristajad vahetavad selle ära, kui aga rätik ripub kuskil, siis seda ei tehta . See on ka üks viis, kuidas pesumaja arved hoida väiksena ja sellega näidatakse, et hoolitakse loodusest ning oluliste ressursside säästmisest. Lisaks pesumaja väikestele arvetele, saab kokku hoida ka vee kulutusi hotellitubades, nimelt paljudes hotellides on duššidel vee voolamiseks vaja vajutada nupule, et vesi hakkaks jooksma ning teatud aja hetkel kui vett vett enam ei tule, siis tuleb uuesti vajutada nupule. Samuti ka paljudel kraanidel on liikumisanduriga vee voolamine seotud, kui liigutad käsi kraani all, siis hakkab vesi voolama ja kui ei liiguta , siis vett ei tule. Samuti kasutatakse seda süsteemi ka meeste tualettideds- pissuaaridel. Lihtne viis, kuidas hoida veekasutamise pealt kokku, mitmel erineval viisil.
Paljudes maailma hotellides võetakse aina rohkem kasutusele ka maakütet, samuti võetakse ka erinevaid süsteeme kasutusele ka Eestis.
Eesti suurima mõisahotelli Vihula mõisa järgitakse loodust säästvat mõtteviisi Vihula mõisa igas tegevuses. Kasutatakse maakütet ja päikeseenergiat, vähendatakse vee ja elektrienergia tarbimist ning palutakse ka külalistel keskkonnasõbralikult käituda ja soovitatakse neile puhkamiseks aktiivset liikumist looduses. (Puhkaeestis...2011)
Samuti kasutatakse ka taastuvenergiat- tuule- ja päikeseenergia, sest see tuleb kokkuvõttes tulusam kui lihtsalt elektrienergia.
Taani pealinnas asuvas hotellis Crowne Plaza Copenhagen Towers saavad kliendid ise majutusasutusele energiat toota. Tegemist on maailma esimese hotelliga, kuhu on paigutatud elektrit tootvad jalgrattad. Hotelli jõusaalis olevatele ratastele paigutatud iPhone'ist saavad inimesed jälgida, kui palju nad hotelli majapidamise jaoks energiat toodavad. Kliente, kes väntavad kümme vatt -tundi või rohkem, premeeritakse tasuta lõunasöögiga väärtuses ligikaudu 200 Taani krooni. Kiirusel 30 km/h peaks lõunasöögi välja teenima umbes kuue minutiga. (Turismiveeb...2010)
Üha enam otsitakse uusi ja tänapäevaseid lahendusi, kuidas kuludelt kokku hoida, sest hinnad on tõusnud. See on kasulik nii antud ettevõttele kui ka keskkonnale. Hotellimajanduses leitakse erinevaid viise kuidas hoida kokku vee ja elektri arvelt ning säästa sellega keskkonda. Eelnevalt toodud kulude kokkuhoidmise jaoks sarnaseid süsteeme on hakatud kasutama ka Eesti turismiettevõtetes.

2. Keskkonnasäästlikkuse kvaliteedimärgised

Keskkonnasõbralik elu saab alguse pisiasjadest. See ei tähenda mitte kõige igapäevaeluks vajalikuga – näiteks vee ja elektriga – koonerdamist, vaid nende tarbetust kulutamisest hoidumist. Ühtlasi tähendab see püüdlust tekitada oma eluviisiga võimalikult vähe jäätmeid ning kui vähegi võimalik, kõike taaskasutada, sest me teame, et kõik asjad ei ole ainult ühekordseks kasutamiseks, vaid pikemaaegseks.
Üha enam kogub populaarsust loodusest hoolimine ning mõistetakse, et igaüks saab aidata kaasa keskkonnasäästlikule elule. Me kõik saame selle heaks midagi teha. Tänapäeval on võetud kasutusele erinevaid meetmeid ja märgiseid, kuidas hotellimajanduses arendada keskkonnasäästlikkust.
Keskkonnasäästlikkus tähendab looduse kaitsmist. Samuti puhta mulla, vee ja õhu säilitamist tõhusa energia- ja veekasutusega ning bioloogilise mitmekesisuse kaitset.
Turismis on palju erinevaid kvaliteedimärgiseid, sellepärast, et tõsta majutusettevõtete kvaliteeditaset. Märgiseid on erinevaid, kuid kõige tähtsamad on loomulikult need, mis seotud keskkonnasõbralikkusega. Märgised annavad klientidele ja ka külastajatele aimu, et antud ettevõte on keskkonnasõbralik ja hoolib loodusest.
Alljärgnevalt on välja toodud kaks Eesti hotellides tuntud ökomärgist, neist üks on rahvusvaheline ning teine siseriiklik.
Keskkonnasõbralikud kvaliteedimärgised järgnevalt (Eesti Maaturism 2012):
Eestimaa turismitoodete ökoturismi kvaliteedimärgis EHE ( Ehtne ja huvitav Eesti) on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks.
EHE-märgi eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine turismiettevõtetele, tarbijatele ja üldsusele. Taodeldes oma tootele EHE märki, kohustub ettevõtja juhinduma ökoturismi põhimõtetest ja täitma tootele esitatavaid nõudeid.
Rahvusvaheline turismiettevõtete ökomärgis - Roheline Võti ( Green Key) kannab endas säästva turismi ideed ja on mõeldud omistamiseks turismiettevõttele.
Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast.
Keskkonnamärgised motiveerivad hotelle olema keskkonnasõbralik ja rohkem hoolivam looduse vastu. Samuti on märgis heaks eeskujuks kulude kokkuhoiuna.

Kokkuvõte

Keskkonnasäästlikkuse arendamine hotellimajanduses on väga oluline ning samuti ka kulude kokkuhoid. Hotellimajandus mõistena on kui erinevate teenuste osutamine majutusettevõttes. Ning keskkonnasäästlikkus tähendab, loodusressursside minimaalset kasutamist ja keskkonna korrashoidu. Keskkonnasäästlikkuse arendmiseks on mõeldud palju erinevaid ideid ja samuti, et hoida kulud kontrolli all mõeldakse üha enam uusi aspekte, et saada madala hinnaga kvaliteetset teenust/toodet. Sest arvestades Eesti majanduslikku seisu on toodete ja teenuste hinnad kõrged ja palgad madalad. Seepärast tuleb arendada erinevaid ideid, kuidas arendada hotellimajandus keskkonnasäästlikumaks. Kõige olulistemateks on kindlasti taastuvenergia kasutus ettevõtetes, sest see tuleb kasulikum ja keskkonnasäästlikum, kui kasutada lihtsalt elektrienergiat, hoides sedasi energiakulud väiksematena. Samuti on oluline aspekt vee kasutamine. Paljud ei mõista seda, et vett tuleks kasutada otstarbekalt, mitte lasta sel lihtsalt voolata. Sest paljud mittetõhusalt toimivad kanalisatsioonid saastavad veesüsteeme ja samuti ka põhjavett, kuigi vett on maailmas palju, ei ole see kõik joogikõlblik.
Tööd tehes sai selgeks, kui tähtis on keskkonnasäästlikkuse arendamine hotellimajanduses, sest loodust on kuritarvitatud ja selle taastamine on aga aeganõudev ja kulukas . Seetõttu on välja mõeldud palju ideid ja mõtteid, kuidas muuta hotellimajandus säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Töö sai tehtud meeskonnatööna, kus ei ilmnenud mingisuguseid probleeme ja töö eesmärk täideti.

Viidatud allikad

Eesti Maaturism. 2012. Kvaliteedimärgised [ http://www.maaturism.ee/index.php?id=ehe-ee ] 09.12.2012

Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013. Riigi Teataja I osa, 2006, nr 53, art 400. [ https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212 ] 09.12.2012

Ekins, P. 1999. Economic Growth Human Welfare and Enviromental Sustainability: The Prospects for Green Growth. London. Routledge. [ http://site.ebrary.com.ezproxy.utlib.ee/lib/tartu/docDetail.action?docID=10054192&p00=environmental+sustainability ] 09.12.2012

Gale, T., Hill, J. 2009. Ecotourism and Environmental Sustainability. – The Context of Ecotourism and Enviromental Sustainability. Suurbritannia . Ashgate Publishing Group, pp. 5-27 [ http://site.ebrary.com.ezproxy.utlib.ee/lib/tartu/docDetail.action?docID=10303020&p00=environmental+sustainability ] 09.12.2012

Puhka Eestis - Vihula Mõis sai Rohelise Võtme. 2011. [ http://www.puhkaeestis.ee/et/vihula-mois-sai-rohelise-votme ] 09.12.2012

Säästev areng. Keskkonnaministeerium,2012. [ http://www.envir.ee/2853 ] 07.12.`12

Turism kui arenev majandusharu. Turismi ja teiste majandusharude seosest. [ http://www.ecoll.ee/webfiles/DVD/mod%201/ee/turism%20kui%20majandusharu.ht m] 07.12.2012

Turismiveeb- Ökohotellis saab jalgrattaga energiat vändata. 2011. [ http://reisijuht.turismiweb.ee/et/articles/country/Taani/52/713/?okohotellis-saab-jalgrattal-energiat-vandata ] 07.12.2012

Ökoturism – Mõtteviis, majandusharu, heaolu tõstja, loodus- ja kultuuripärandi kaitse tõhustaja. Eesti Ökoturismi Ühendus. Mart Reimann . [ http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/turism/turismiteadlikkuse_ja_koolitusprogramm/6k6turism.pdf ] 07.12.2012