Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jätkusuutlik areng (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on jätkusuutlik areng?
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Jätkusuutlik areng
referaat
Õppeaine: Ühiskonnaõpetus
Klass: 12. C kl.
Koostaja : Reelika Huik
Juhendaja : Marika Kaasik
2010-11-21
Sisukord
  • Sissejuhatus: Mis on jätkusuutlik areng? lk 3
  • Jätkusuutlik areng maailmas ja rahvusvahelised kokkulepped lk 4
  • Eesti jätkusuutlik areng lk 5
  • Kokkuvõte lk 6
  • Kasutatud kirjandus lk 7

Mis on jätkusuutlik areng?
Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajandus on käsitusviis, mida tavaliselt määratletakse kui „ arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.”
Jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.
Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Seega on jätkusuutlik areng lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik eluvaldkonnad.
Jätkusuutlik areng maailmas
Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete.
Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust juhib alates 1992. Aastast Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) - säästva arengu komisjon .Komisjoni töökord näeb teemade kaupa ette kaheaastased tegevustsüklid ning iga-aastased istungid, kus analüüsitakse Agenda 21-s ja Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel kui  riiklikul tasandil.
1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros (Rio konverents ) heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21 määratleti ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke.
2002. aastal toimus Johannesburgis
ÜRO säästva arengu maailmakonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks.
Johannesburgi tippkohtumine seostati nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha protsessi kui Monterrey arengu rahastamise konverentsi tulemustega. Johannesburgi maailmakonverentsilt oodati konkreetseid juhiseid, kuidas saavutada Dohas ja Monterreys tehtud otsuste ning ÜRO Peaassamblee 2000 aasta istungil kokku lepitud ÜRO Millenniumi deklaratsioonis seatud eesmärkide ( Millennium Development Goals ) täitmine keskkonda säästval viisil. Peatähelepanu nende eesmärkide saavutamisel suunati globaalsele partnerlusele ja 1992. aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele.
Eesti jätkusuutlik areng
Säästva arengu aluse loob 1995. aastast kehtima hakanud säästva arengu seadus.1996. aastal loodi valdkonnaüleste teemade käsitlemiseks pikaajalise säästva arengu üksikküsimuste läbitöötamise asjatundjate komisjon, mille koosseisu ja ülesandeid muudeti 2009. aastal.
Säästva arengu pikaajalise raamdokumendina töötati välja Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 - Säästev Eesti 21, mis kiideti Riigikogus heaks 14. septembril 2005. Säästev Eesti 21 valmis Vabariigi Valitsuse kinnitatud lähteülesande alusel ning säästva arengu komisjoni egiidi all, strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad.Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. 
Säästev Eesti 21 kohaselt on Eesti pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030: 
  • Eesti kultuuriruumi elujõulisus
  • Inimese heaolu kasv
  • Sotsiaalselt sidus ühiskond
  • Ökoloogiline tasakaal

Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel.
2007. aastast üldkoordineerib strateegia elluviimist ja aruandluse koostamist Riigikantselei strateegiabüroo. Valdkondadeülese koostöö toetamiseks loodi 2008. aastal asjakohane ministeeriumitevaheline säästva arengu töörühm.
Keskkonnavaldkonna arengut suunab Säästev Eesti 21 eesmärk "ökoloogiline tasakaal" ning selle alameesmärkideks on:
  • loodusvarade kasutamine viisil ja mahus , mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu
  • saastumise vähendamine
  • loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine.
Kokkuvõte
Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik eluvaldkonnad.
Jätkusuutlik areng on üks maailma ja ka Eesti riikide põhiprioriteete. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millel on seatud ühised eesmärgid. Nende täideviimiseks on riik ise loonud komisjonid, kus arutatakse arengueesmärke ning strateegiaid ja nende täideviimisi(nt. Eesti). Säästev areng on väga mõistlik ja otstarbekas viis tagada inimestele kõrge elukvaliteet ja samas ka puhas elukekkond kõiki aspekte silmas pidades.
Kasutatud kirjandus

7
Jätkusuutlik areng #1 Jätkusuutlik areng #2 Jätkusuutlik areng #3 Jätkusuutlik areng #4 Jätkusuutlik areng #5 Jätkusuutlik areng #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reelika Huik Õppematerjali autor
Mis on jätkusuutlik areng?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Jätkusuutlik areng – mis see on
5
pdf

Jätkusuutlik areng – mis see on?

Jätkusuutlik areng ­ mis see on? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse: Rahvastiku Tööjõu Vananemise Materiaalse heaolu Elujõulisuse kaudu.

Avalik haldus
Jätkusuulik areng
20
docx

Jätkusuulik areng

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkonnakorralduse õppesuund JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU..........................................4 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS.......................................................................6 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS

Ainetöö
Jätkusuutlik areng-referaat
8
docx

Jätkusuutlik areng, referaat

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Eliis Viigimets JÄTKUSUUTLIK ARENG Lühireferaat Juhendaja: õpetaja Marika Kaasik Tartu 2012 Sisukord Jätkusuutlik areng ,,Jätkusuutlikkuse kontseptsioonile pandi alus juba 1960 -1970-ndatel aastatel, kui otsiti võimalusi ökoloogiliste probleemide lahendamiseks ning selle kaudu kvaliteetse looduskeskkonna säilitamiseks ka tulevastele põlvedele. Põlvkondadevahelise vastutuse probleem ei puuduta ainult ökoloogiat, vaid sisuliselt kõiki eluvaldkondi. Jätkusuutlikus arengus tuleb otsida tasakaalu majanduse, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade

Ühiskond
Jätkusuutlik areng
5
odt

Jätkusuutlik areng

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja

Ühiskonnaõpetus
Jätkusuutlik areng
7
docx

Jätkusuutlik areng

2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Brundtlandi komisjoni raportis on jätkusuutlikku arengut määratletud alljärgnevalt: jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 3)1983.a tähtsus säästva arengu ajaloos? 1983.a pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine-kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises persektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja ülemaailmset keskkonda. Komisjoni

Ühiskond
Säästev areng
16
doc

Säästev areng

Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete

Keskkond
Referaat-Jätkusuutlik areng
5
doc

Referaat "Jätkusuutlik areng"

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja Elerin Kruusla 12 C Tartu 2011 Sissejuhatus Järjest enam kasutatakse viimaste aastate jooksul väljendit ,,Jätkusuutlik areng" kõikvõimalikes valdkondates. See on saanud kui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Aga kui paljud tegelikult teavad ,,Jätkusuutliku arengu" täit tähendust? Selles

Ühiskonnaõpetus
Jätkusuutilk areng
10
docx

Jätkusuutilk areng

Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt.....................................................................2 Suurimad probleemid maailmas............................................................................. 3 Jätkusuutlik areng maailmas................................................................................... 4 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia...............................................................5 Eesti säästva arengu strateegia............................................................................. 6 Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse?................................................8 Kokkuvõte............................................................................

Majandus




Kommentaarid (8)

kris33 profiilipilt
kris33: Kasutatud kirjanduse leotelu on väga väikene, materjal, millele referaadis tuginetakse. Samas enne referaadi tegemist annab aimu, kuidas teemal kirjutada.
13:25 14-09-2012
Spufy profiilipilt
Spufy: vormistus hästi tehtud ,sisu poolest ka hea (Y)
09:54 12-11-2012
Veron442 profiilipilt
Veron442: Hea töö! Oli abiks.
21:53 11-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun