Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KOKK
Melissa Alliku
Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed
Referaat
Juhendaja : Aino Juurikas
Pärnu 2013
SISUKORD
Sisukord …………………………………………………………………………………………………….…… 2
Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………………….….. 3
Toidu raiskamine ………………………………………………………………………………………..… 4
Põllumajandus ….………………………………………………………………………………………….… 5
Säästev põllumajandus ……………………..………………………………………………………..…. 6
Säästev areng / miks säästvat tarbida? ……………………………………………………..….. 7
Ökoloogiline jalajälg …………………………………………………………………………..………… 8
Aus kaup ………………………………………………………………………………………………..………. 9
Kokkuvõte ………………………………………………………………………………………………..……10
Kasutatud materjalid ……………………………………………………..………………………………11
SISSEJUHATUS
Kas toidu raiskamine on nii suur probleem? Ja kuidas kõiki neid probleeme lahendada? Seda räägib siin referaadis.

Toidu raiskamine

Mõnedeks toiduprobleemide tekkepõhjusteks võivad olla:

• Rahvaarvu kiire kasv – ei jätku maad
  
• Põllumajanduseks ebasobiv kliima
  
• Traditsiooniline algeline tootmisviis
  
• Puudub raha toiduaineid sisse osta
  
• Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni
  

Tänapäeval on meie ümber toitu enam kui küllalt. Paljud meist võitlevad sagedase kiusatusega süüa täis kõhu peale veel ühte, teist ja kolmandat ning tuleb ette ka toidu äraviskamist. Kuid selle tagajärjel KANNATAB MAAILMAS UMBES MILJARD INIMEST NÄLGA. 
Toiduainete kättesaadavuse piiratust ja nälga põhjustavad paljud faktorid :

• Põuad
  
• Üleujutused
  
• keskkonna ülekoormamine
  
• rahvastiku kasv
  
• puudulikud põllumajandusinvesteeringud
  
• globaalse majanduse kõikumine
  
• maailma kaubandusreeglid
  
• ületarbimine, raiskamine ning liigne (liha-) nõudlus muudes paikades (peale Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ka näiteks jõukamaks muutunud Hiinas
  
• vaesus
  

Minema visatud toidu valmistamiseks on kulunud meeletutes kogustes vett.
USA-s näiteks kulutatakse igal aastal just toidu raiskamise tõttu 40 biljonit liitrit vett. Selle veega oleks võimalik ära elada 500 miljonil perel. Veevarude väärtustamine on oluline, sest aastas liigub mageveejärvedesse, -jõgedesse ja veesoontesse tagasi ainult väga väike osa sealt võetud veest.
Et inimesed saaksid nautida mugavustega elu, tuleb kulutada vähemalt 135l vett päevas.
Maailma suurimad veeraiskajad Kanada ja Uus- Meremaa kulutavad keskmiselt 700l vett päevas inimese kohta.
Põllumajandus
Kas selle joonise järgi me võime olla kindlad, et inimesed suudavad end ära majandada selle sure rahva hulga ja nii väikse põllumaaga.
Põllumajanduse surve tegurid:

• Rahvastiku kasv
  
• Tarbimisstruktuuri ja elustandardi muutus
  
• Suurenev energiavajadus
  
• Tööstuslik vajadus
  
• Kliimamuutused
  
• Nõudlus 2-kordistub 20 aastaga
  

Säästev põllumajandus
Säästev põllumajandus on põllumajandustootmine, mis kindlustab pikaajalise tootlikkuse, millega ei kaasne olulist kahjulikku keskkonnamõju ja mis tagab maaomanikele ning tööjõule teiste majandussektoritega võrreldes samaväärse elukvaliteedi .
Sinna alla kuulub maheviljelus . See põhineb tasakaalustatud toitaineringel ning kohalike taastuvate ressursside kasutamisel .
Kahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega. Nii soodustab mahetootmine ka looduslikku mitmekesisust põllumajandusmaastikus.
Maheloomakasvatuses on tähtis loomade heaolu (nt vabapidamine), sellega tagatakse nende hea tervis. Loomi söödetakse mahesöödaga. Samuti ka inimeste.
Mahepõllumajandus on keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Väiksem on toitainete kadu ja vähem tekib kasvuhoonegaase.
Kui EI rakendata aktiivseid poliitilisi abinõusid kohaliku toidainetööstuse edendamiseks, jätkub ka elusloomade ja toidukaupade kaugvedu , mida toetavad nii kaubandusbarjääride kadumine kui suurte hulgimüügikettide laienemine Ida-Euroopasse. Toiduaineid veetakse jätkuvalt üle kontinendi, millega kaasnevad negatiivsed mõjud keskkonnale, toiduohutusele ning maamajandusele.
Säästev areng
Säästev areng:

• võrdne heaolu kõigile inimestele
  
• loodusressursside piiratus
  

Miks säästvalt tarbida?
Säästva tarbimise idee tuleb sellest, et loodusressursid on piiratud ja järeltulevad inimpõlved soovivad ka mingil määral midagi tarbida. Meie kanda on vastutus tulevaste põlvede ees. Vähemalt retoorikas on. Kui me kõik ressursid kohe ära tarbime, siis pärast imeme näppu. See aga ei ole teadupoolest heaolu allikas.
Täna säästetakse Eestis peamiselt keskkonna ja tervise arvelt. Kuid kui ei saa tarbida, siis see ei ole säästmine. Kokkuhoid, et lennukiga Kanaaridele sõita, ei ole ka säästmine. Säästmine on vastutus ja vaba tahte ilming, et läheks paremini nii toidu mitte raiskamise ja ka põllumajanduses.
Ökoloogoline jalajälg
Tarbimise all mõtleme kõikvõimalikke ressursside kasutamist, alates vee joomisest ja lõpetades soojale maale puhkusereisile sõitmisest. Tihtilugu tingivad meie tarbimisharjumused märkamatult ressursside piiramatut kasutamist, ilma et me võtaksime endale vastutust kasutamise ja selle tagajärjede eest. (näitajad: toit peavari, liiklus , kaubad, teenused)
Ökoloogolise jalajäle meetodi väljatöötamisel oli kõige olulisem juhtida inimeste tähelepanu oma eluviisiede, propageeride põhjendatult säästlikku eluviisi ning läbi selle saavutada jätkusuutlik tarbimisharjumus.
Ökoloogiline jalajälg sõltub:

• tarbijate arvust
  
• keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta
  
• ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine.
  

Suurim jalajälg oli 2007. aastal Anglo-Ameerikal. Esikümnesse jäi ka Eesti.
Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF)   raporti „Elav planeet 2008“ kohaselt üheksanda koha vääriline.
Pakendjäätmed
Pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70%. (Mis koosneb poest toiduaine raskusest 70%-ti) Pakendiseaduse kohaselt peavad pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldama ja seda finantseerima pakendiettevõtjad (ettevõtted, kes pakendatud kaupa Eesti turule lasevad).
Pakendijäätmed võivad olla ohtlikud paljudele loomadele (eriti veelindudele) ja tekitab (eriti plass mass maailmale üleliigset pahna , millest on raske lahti saada.
Kokkuvõte
Toidu raiskamist on võimalik ära hoida ja põllumajandust tõhusamaks teha, et ka paljud põlvkonnad pärast meid ka ära elatud saaksid.
KASUTATUD MATERJALID:
http://koloogia.blogspot.com/2010/04/toidu-raiskamine.html
http://koloogia.blogspot.com/
http://www.docstoc.com/docs/124959128/Maailma-toidujulgeolek-ja-p%EF%BF%BDllumajanduse-probleemid
http://cmsimple.euni.ee/arendamine/?J%E4tkusuutlikkuse_m%F5iste_ja_rakendamine:J%E4tkusuutlik_majandus:S%E4%E4stev_p%F5llumajandus
http://www.roheline.ee/files/maaelu/kkj104.pdf
http://www.keskkonnaamet.ee/public/ettekanne_Keskkonnaametis_K.Kalle.pdf
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-4794/S%C3%A4%C3%A4stev-tarbimine
http://www.recestonia.ee/keskkond/oppematerjal.pdf