Eesti keskkonnapoliitika säästev areng Säästev areng Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aasta veebruaris, seaduse muudatus 1997. aastal. Eestis säästva arengu põhimõtete tutvustamiseks ja rakendusvõimaluste loomiseks käivitati 1997. aastal Keskkonnaministeeriumi, Majandusministeeriumi ja ÜRO Arenguprogrammi ühisprojekt Eesti 21, mille ühe osana on valminud kogumik "Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud". Raamatu eesmärgiks on avaliku arutelu käivitamine Eesti võimalike arenguteede leidmiseks 21
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna
Eksamiks: · Säästva arengu kontseptsioon - inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. · Säästva arengu vajaduse sõlmküsimus - kas meie tsivilisatsiooni saab jääda ja funktsioneerida ka tulevikus praegusel tasemel? - Eesti keskkonnastrateegia (1997) eesmärgid: Keskkonnateadlikkuse edendamine - Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - Õhukvaliteedi parandamine
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on
Eestis energeetika (põlevkivitööstus). Maailmas põllumajandus. Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise 4 peamist põhjust. Elupaikade hävimine ja killustumine; muutused maakasutuses; Invasiivsed võõrliigid; Ressursside ülekasutus (ülepüük jms); Keskkonnasaaste; Kliimamuutused. 4 klassikalist demograafilise ülemineku etappi. Millist etappi läbib praegu Eesti? I etapp - demograafiline plahvatus: Demograafiline üleminek sai alguse esmalt Euroopas, mil algas üldine ühiskonna areng. Üleminek algab väga kiiresti – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb endiselt väga kõrgeks. Sellist protsessi nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks, kuna rahvaarv kasvab plahvatuslikult. [1]. Suremuse languse põhjusteks oli arstiteaduse areng ja parem arstiabi kättesaadavus, mille seoses väheneb ka imikusuremus. Elu- ja töötingimuste paranemisega kaasneb pikem eluiga. Samuti paraneb toiduainete kättesaadavuse ja puhas joogivesi tagab haiguste leviku vähenemise
tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu, Heitetasu - saastetasu vette, õhku, pinnasesse, jäätmed. Keskkonnamaks - maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid keskkonnahoidlikumaks. Keskkonnaluba keskkonnaasutuse luba reostust põhjustada võiva tegevuse jaoks. Keskkonnaaudit - Mis tahes ettevõtmise, projekti, saaduse, kemikaali või jäätmete vastavuse
loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve.“ o Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline
Kõik kommentaarid