Jätkusuutlik areng (5)

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Jätkusuutlik areng
Lühireferaat
Helina Daniel
12 A
Tartu 2009
Sissejuhatus
Jätkusuutlikust arengust oleme kuulnud siit-sealt nii mõndagi. Kui küsida inimestelt, mis on jätkusuutlik areng, tuleb kindlasti palju erinevaid vastuseid. Nii palju, kui on maailmas inimesi, on ka arvamusi selle kohta, kui neilt seda küsida.
Küsisin oma sõbranna käest, mis tema arvab , et mis on jätkusuutlik areng. Tema vastas ilma pikemalt mõtlemata, et see, kui toimub pidevalt areng, mis ei peatu. Kuid kas ikka saab nii lühidalt sellele küsimusele vastata?
Selles referaadis üritangi vastust saada küsimusele, millele on nii palju erinevaid vastuseid. Mis on siis jätkusuutlik areng? Lisaks toon esile Eesti jätkusuutliku arengu strateegia ja Euroopa Liidu jätkusuutliku strateegia.
Jätkusuutliku arengu mõiste ja kasutuselevõtmise aeg
Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"). Leidub siiski ka viiteid , et esmakordselt kasutas antud mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal.
Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.
Seega on jätkusuutlik areng lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Ka Eesti Säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” katab palju erinevaid valdkondi, mille elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega.
Eesti jätkusuutlikust arengust
Kuna riigi konkurentsivõime tõstmiseks koostatud Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005-2007 elluviimise koordineerimisega tegeles Riigikantselei , otsustas valitsus 2006. aasta mais teha säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade elluviimise koordineerimise samuti Riigikantselei ülesandeks.
Säästva arengu strateegia koostamise ja elluviimise koordineerimisega tegeleb Riigikantseleis strateegiadirektor. Lisaks on strateegiadirektor nimetatud riiklikuks kontaktisikuks/koordinaatoriks säästva arengu küsimustes.
Praegu töötab strateegiadirektorina Keit Kasemets . Strateegiadirektori tegevust toetab strateegiabüroo.
Strateegiabüroo koordineerimisel koostati „Eesti aruanne“ Euroopa Liidu säästva arengu strateegia rakendamise kohta, mis on sisendiks Euroopa Komisjoni poolt 2007. aasta sügiseks kokku pandavale eduaruandele Euroopa Liidu säästva arengu strateegia rakendamisest Euroopa Liidus.
Euroopa Liidu säästva arengu strateegiast
Kliimamuutus ja puhas energia
Kuigi ELi kasvuhoonegaaside heited ajavahemikus 2000−2004 kasvasid, on viimase kolme
aasta suundumus olnud soodne ja EL püsis Kyoto protokolli raames võetud eesmärgi
saavutamisel ajakavas. Kui üleilmset kliimamuutuste poliitikat aga ei kohaldata piisavalt
kiiresti, siis ületavad üleilmsed kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastaks 1990. aasta
taset vähemalt 60 % võrra. Kuigi taastuvenergia osakaal sisemaises energia kogutarbimises
on alates 2002. aastast kiiremini kasvama hakanud, jääb see 2010. aastaks seatud eesmärgist(12 %) ikka veel kaugele.
EL on viimastel aastatel olnud kliimamuutuse vastase võitluse esirinnas. 2008. aasta
detsembris leppis ELi seadusandja kokku kliima- ja energiapaketis, milles seatakse ELile
ambitsioonikad eesmärgid. EL võttis endale ühepoolselt kohustuseks vähendada 2020. aastaks oma heitkoguste kogumahtu 1990. aasta tasemega võrreldes 20 % võrra ning tõsta seda eesmärki heitkoguste vähendamiseni 30 % võrra juhul, kui 2009. aasta detsembris sõlmitakse Kopenhaagenis ulatuslik rahvusvaheline kliimamuutusi käsitlev kokkulepe. Samuti seadis EL endale eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises 2020. aastaks 20 %-ni.
Majanduskriisi silmas pidades oli kliima- ja energiapaketi suhtes kokkuleppe saavutamine
oluline saavutus, mis võimaldab ELil märkimisväärselt panustada jõupingutustesse, mida
tehakse ulatusliku kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe saavutamiseks Kopenhaagenis. Siiski
moodustavad ELi kasvuhoonegaaside heited üksnes piiratud osa kogu maailma heidetest.
Kuigi EL on Kyoto protokollist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist
käsitlevate eesmärkide saavutamisel ajakavast kinni pidanud, on üleilmsed CO2-heited praegu 40 % suuremad kui 1990. aastal, mis on Kyoto võrdlusaastaks. Prognooside kohaselt tuleb selleks, et maailma keskmise õhutemperatuuri tõus ei ületaks 2 °C võrreldes
industriaalühiskonna eelse tasemega, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kogu
maailmas selliselt , et need oleksid 2050. aastaks alla 50 % 1990. aasta tasemest. Edu
saavutamine rahvusvahelistel kliimamuutusi käsitlevatel läbirääkimistel Kopenhaagenis on
võtmetähtsusega pikaajalise säästva tuleviku kindlustamiseks meie planeedil.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21 ” on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Strateegia koostati Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel tihedas koostöös ekspertide ja huvigruppidega ning selle heakskiitmisele eelnes põhjalik avalik arutelu. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” kiideti Riigikogu poolt heaks 2005. aasta septembris.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised:

• Eesti kultuuriruumi elujõulisus
  
• Inimese heaolu kasv
  
• Sotsiaalselt sidus ühiskond
  
• Ökoloogiline tasakaal
  

Säästva arengu rahvusliku strateegia alused tulenevad 1995. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti säästva arengu seadusest , mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused.
Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade.
Eesti Keskkonnaministeeriumi hinnang Eesti jätkusuutlikkusele
Vaatamata ohtudele ja probleemidele on meie hinnangul
jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas
praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee .
Põhjus: teadmusühiskond on ainus arengumudel,
mis põhineb ühiskonna ja riigi refleksiivsel
teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise- kui
väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid
(strateegilise kavandamise institutsionaalne
ja intellektuaalne tugi) ning kultiveerides refleksiivsust
ja kompetentsust kui ühiskonna keskset
kvaliteeti. Väikeriigi jaoks, kellel puuduvad ressursid
ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja
enesejuhtimise tarkus tegelikult ainus viis arenguks ja
eduks .
Kindlasti ei ole ka teadmusühiskond ideaalne maailm
ega unistuste riik. Samas peaks see mudel (vähemalt
teoorias ) olema teadlik ka iseenda nõrkustest ja ebakohtadest,
mis on esmaseks tingimuseks neist ülesaamiseks.
Eeldused liikumiseks teadmuspõhise ühiskonna suunas
saavad Eestis kujuneda järk-järgult. Oluliseks eelduseks on muuhulgas põlvkonnavahetus ühiskonna
võtmesektorites, teadmusühiskonda vedava uue eliidi
mõjulepääs avalikus elus, ühiskonna hoiakute ja
poliitikate kujundamisel. Eliit , kes suudab ületada
eesti kultuuri traditsioonilist suletust ja suhtlusbarjääride
jäikust, individualistlikku “töörügamise eetikat”,
umbusku ja vaenulikkust “teiste” suhtes, mis
kõik kokku vähendab oluliselt Eesti ühiskonna koostöövõimet
ja takistab sotsiaalse kapitali realiseerumist
arenguressursina. Selle ületamine saab toimuda
vaid koostöövõrgustike stimuleerimise, eriti
aga haridussüsteemi kaudu koostöötahte ja koostööoskuste
ning kommunikatiivsete ja sotsiaalsete
oskuste suurendamise teel.
Liikumine teadmusühiskonna suunas ei taandu Eesti
arvutiseerimisele, nagu infoühiskonna kontekstis toimuvate
arutelude käigus võib sageli kuulda. See on
ennekõike nihe põhimõtteliselt teistsuguse ühiskonna-
ja valitsemiskorralduse suunas, elektroonilise
suhtlusvõrgustiku areng on seda mudelit toetava infrastruktuuri
üks ( kahtlemata olulistest) komponentidest.
Kuna stsenaariumi rakendumine eeldab reforme eelkõige
hariduses ning riigivalitsemise kultuuris ja
praktikas, aga ka riigi ja (hästiarenenud) kodanikuühiskonna
püsivat partnerlust, on stsenaariumi terviklik
mõjulepääs tõenäoline järgmisel aastakümnel.
Samas saab juba täna alustada sammudega, mis
Eestit teadmusühiskonna mudelile lähendavad.
Kokkuvõte
Et riik hästi toimiks, selleks on vajalik, et arengutee oleks jätkusuutlikkust tagav. Sellest oleneb riikide heaolu. Et meil ka tulevikus hea oleks, selleks ongi meil vaja igasuguseid säästva arengu strateegiaid .
Paljud inimesed ei mõtle just väga palju sellistele teemadele. Kuid meil on kasulik selle üle juurelda ja ise ka kaasa aidata jätkusuutlikule arengule. Sest kui igaüks teeb natukene, siis koos suudame palju ja kindlasti oleme ka tulevikus õnnelikud, kuna oleme juba varem selliste asjadega arvestanud .
Selle referaadi tegemisega hakkasin minagi palju rohkem nende teemade üle mõtlema. Ja kui minu käest küsitakse, et mis on jätkusuutlik areng, oskan kindlasti vastata juba rohkema kui ühe lausega.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkusuutlik_areng
http://www.riigikantselei.ee/failid/EL_SA_aruanne2009.pdf
http://www.riigikantselei.ee/?id=72868
http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf
http://www.riigikantselei.ee/?id=72897