5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
192 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maidens
Õppematerjali autor
ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. 2. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse poolt antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse poolt välja töötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib läbi viia valitsuse suhtes umbusaldushääletust. 3. Täidesaatev võim e valitsus e ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendid vastu võetud seadused praktiliselt juhib riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel juhtub tõsine konflikt, võib see endaga kaasa tuua valitsuse vahetuse või isegi uued parlamendi
muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim
Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
Kasutatakse vägivalda rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Edukas üleminek diktatuurilt demokraatiasse saab toimuda vaid evolutsiooniliselt kõiki eluvaldkondi hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe.
Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. 2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja mehhanism. Valitsuste põhitüübid. Enamus- ja vähemusvalitsus
· kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv. Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel, sest demokraatia pühimõtteks on koostöö ja kooseksisteerimine.
11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse.
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid