Survegrupid, Erakonnad, Valimised (1)

Ühiskonna kontrolltööks kordamine
Erakonnad
Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valilmistel. Programm paneb paika erakonna põhisuuna, tegevusplaani oma eesmärkide täitmiseks. On lühi-ja pikaajalised programmid .
Põhikiri paneb paika partei struktuuri ehk ehituse.
Erakondi saab jaotada tüüpide alusel:
Struktuuri alusel saab eristada väikeparteisid, kollegiaalselt juhitavaid(esimees, peasekretär, parteivolikogu. Kõige tähtsamad otsused võetakse vastu partei üldkogul) , diktaatorlikke parteisid( ainult üks juht)
Tegevuse järgi
Ideoloogia alusel vasakpoolseteks( tähistab seda poolt, mis hõlmab sotsialismi, kommunismi . Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised)
tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism , jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale poolele.)
Parempoolsed ( seostatakse erinevate ideoloogiatega, konservatism, liberalism , nt Reformierakond )
tegevuse järgi: massipartei (tahab pidevalt kasvatada liikmete arvu), populistlik (liikmete arv pole oluline, propaganda valijatele on oluline)
Eesti erakonnad:
Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond.
Survegrupid
Survegrupid on legaalselt tegutsevad ühiskonnarühmad, mis püüavad suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel.
Liigid:
Istitutsionaalsed grupid( kirik )
Assotsiatsioonid (talupidajate keskliit , Linnade liit)
Edendamis - ja vetogrupid(Autojuhtide Liit)
Majanduslikud grupid(Õliliit, piimaliit)
sotsiaalsed edendamisgrupid( invaliit, Lastekaitse Liit)
õiguskaitse organisatsioonid ( tarbijate keskliit)
Spordi-ja kultuuriseltsid(EKJL, Suusaliit)
Kaudne surve: saab rakendada avaliku arvamuse mõjutamise teel, korraldatakse reklaamikampaaniaid millegi poolt või vastu. Selline tegutsemisviis iseloomustab eeskätt edendamis- ja vetogruppe. Mõni neist on üsna radikaalne , ning keeldib tegemast koostööd mistahes võimudega( Greenpeace) aga näiteks Eesti Lastekaitse liit, mis apelleerib küll avalikkusele, kuid teeb konsultatsioonide tasemel tööd ka valitsusega. Kaudne surve avaldub ka valimiste ajal, kui tehakse koostööd mõne erakonnaga, et oma huvid esindatud saaks. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ja võibolla ka rahalist toetust, teiselt on võimalud, et survegrupp jõuab valimisedu korral oma eesmärkideni.
Otsene surve: püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke, toetades rahaliselt nende valimiskampaaniat või osutades abi nende valdkonna edendamisel . Vastutasuks nõutakseoma grupihuvide arvestamist õigusaktide koostamisel. Selline käitumistaktika iseloomustab eelkõige (äri)rühmitusi.
Valimised:
Funktsioonid:
määrata võimu koosseis.
Valimiste kaudu saavad valijad avaldada võimudele oma nõudmisi.
Tehakse kindlaks kehtiva režiimi toetuspinna suurus.
Valimised harivad osalejaid poliitiliselt.
Reeglid:
Valimised on üldised, ühetaolised( kandideerijatele tuleb luua võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks), vabad( hääletajat ei thi valimissedeli täitmisel mõjutada), regulaarsed(iga kindlaksmääratud aja tagant)
Etapid:
ettevalmistus, valimiskampaania, valimised, tulemuste kindlakstegemine .