Survegrupid, Erakonnad, Valimised (1)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

a) Kaadripartei ­ Meeste elitaarne seltskond. Võistlus parlamendikohtade pärast oli riigisisene. Ei arendatud ulatuslikku propagandat. Erakonda rahastas tema jõukas liikmeskond. b) Massipartei ­ Oluline osa liikmeist asus väljaspool parlamenti. Esmajärguliselt tähtis oli valijate poolehoiu võitmine. Hästiarenenud organisatsiooniline hierarhia. Massipartei polnud alati ise võimu juures. c) Laiahaardepartei ­ Eesmärgiks on valimised võita. Püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Lubadusi antakse kõigile sotsiaalsetele rühmadele. · Ideoloogilise platvormi järgi SURVEGRUPPIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Institutsioonilised grupid ­ Hästi väljaarenenud sisestruktuur, mis pole loodud surve avaldamiseks, kuid mida saab selleks kasutada. Nt. kirik.

Ühiskonnaõpetus

2

wps

Poliitilised ideoloogiad

Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. 1970.aastast hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte mõne klassi huve. Massipartei taktikast öeldi lahti. Populistliku partei eesmärk oli võita valimised. Selleks püütakse saada valijate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Tüüpiliseks jooneks on saanud bürokraatia ja valitsemisinstitutsioonide materdamine. 20.sajandi viimasel veerandil sai valijahäälte võitmisega sama oluliseks läbirääkimised teiste erakondadega võimu jagamise ja valitsemise põhimõtete üle. Kuna vasak- ja parempoolsus on teineteisele lähenenud, sobituvad ka erineva ideoloogilise taustaga erakonnad kergemini ühte valitsusse.

Ühiskonnaõpetus

6

rtf

Kodanikud, huvid ja demokraatia

ühiskonnaellu Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Osalusdemokraatia tähendab massiaktsioone ja kampaaniaid ning mitmesugused kodanikufoorumid, ümarlauad ja võrgustike tegevus ( USA, Skandinaavia). Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest. Vabad valimised Valimiste peamised funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse seetõttu korralisteks · vahendada võimudele kodanlike nõudmisi. · rahva usalduse indikaator · hariv funktisoon Valimisi hinnatakse selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei . Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Kodanikud ja demokraatia

Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei ja järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted

Ühiskonnaõpetus

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................

Ühiskond

6

doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

variant, kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikel on lisaks vastu- ja poolthääletamisele võimalik osaleda ka küsimuste aruteludel ja otsuste vormimisel. Siia hulka kuuluvad ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega. 2. Valimised. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi, nad on ka rahva usalduse näitajaks. Korralised valimised- valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Demokraatlike valimiste puhul valmimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil täiskasvanud kodanikel, v.a. kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel. Parlamendi- ja

Ühiskonnaõpetus

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)