Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile. Nierodtile kuulus peale Särevere veel ümbruskonna külad: Taikse, Raukla, Mäeküla. Lisaks ostis ta veel Rikassare talu koos veskiga. 1613. aastal ostis ta Vilita ja Enniste küla, 1625. aastal Põikva küla. Lõplikult kujunes Särevere mõis välja 1627. aastaks. Hermann Nierodt (surn. 1641.a.) abielludes Gertrude Brinskiga (surn. 1642) sai juurde veel Taikse ja Mäeküla. 1641. aastal pärandas Hermann Nierodt Särevere mõisa testamendiga oma noorimale tütrele Margarethale, kes oli abielus Reinhold Johann von Uexüll-Güldenbandiga. 1672. aastal peale isa surma jagasid Reinholdi pojad omanduse. Särevere mõisa koos küladega omandas vanim poeg Johann (surn. 1713). Peale oma nooremavenna Otto (surn.
nimeks Laidu. Hüpotees Saaremaa päritolust langes kokku ja kindral Laidoner jääb põliseks Sakalamaa kodanikuks. Kindral põlvneb Laidu Jüri nooremast pojast Jaagust. Kuna selleks ajaks tekkinud 2 Laidu nimelist talu oli vaja eristada, siis kirjutati noorema peremehe nime taha "noor", seega Laidunoor kirikukirjades, mis mõisakirjades moonutati. Nii saadigi Laidoner. Hea pildi annab suguvõsa kohta järgmine redel: 1. Saaremäe ehk Laido Jüri ( sünd. 17. sajandi keskel, surn. 1717. ja 1722.a. vahel). 2. Laido Jaak (vakuraamatus 1722 "Laido Jak" ). 3. Laido Aadu. 4. Laido Aadu Tõnis (sünd.1739) ja tema naine Ann (sünd.1737), Kiisa Märdi tütar. 5. Peeter Laidoner (rev. kirjades ja vakuraamatutes "Laidoner", kirikukirjades "Laidonor" ), sünd. 1774 ja tema naine Liiso (sünd. 1789 ja surnud 31.07.1830). 6. Jaak Laidonoor (sünd. 1800.a., surn. 1847.a.). Tema naine Kadri (sünd. 19.10.1805, surn.?) 7. Hans Laidoner (sünd. 20.11.1827, surn. 14.12.1892)
Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks. Käis 1169 - 78 kahel korral Eestis. Tema katsed siin ristiusku levitada ja paavst Aleksander III üleskutsed Fulco tegevust ristiretkega toetada jäid tagajärgedeta. Fulco abiline oli Stavangeri kloostri munk eestlane Nicolaus. Meinhard (surn 1196) Augustiinlaste ordu munk, saabus 1184. aastal Väina jõe suudmealale liivlaste hulka misjonitööd tegema. 1186 asutati Meinhardi eestvõtmisel Väina jõe paremale kaldale Ükskülasse rajama kivilinnust. Vastutasuks enda ristida laskmise eest, ehitatakse linnus ka Holmi. 1186. a. nimetas paavst Urbanus III Meinhardi Liivimaa piiskopiks. Vaatamata oma 10-aastasele tegevusele Liivimaal ei suutnud Meinhard kõiki liivlasi ristiusku pöörata. Berthold (surn 1198)
Eestlaste rahvuslik ärkamine Lydia Koidula (1843 - 1886) isamaalaulik, kirjanik, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sünd. 24.12.1843 Vändra Surn. 1.08.1886 Kroonlinn 1864. aastal kolisid Lydia Koidula koos isa Johann Jannseniga Pärnust Tartusse. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks rahva eluolu edendamisel. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti
Keel ja Kirjandus KK Endine end. Joonis joon. Enne meie ajaarvamist e.m.a Sel aastal s.a Väga austatud v.a Käesoleval aastal k.a Kaptenleitnant kpt-lnt Nooremseersant n-srs Dotsendid dots-d Kihelkonnas khk-s Osakondades osk-des Kohusetäitjaks kt-ks Aastail a-il Tõlkijatele tlk-tele Soojuselektrijaamad SEJ-d Psühhoneuroloogiahaiglasse PsNH-sse Kihelkondlik khk-lik Tallinlane tln-lane Muuhulgas mh Surnud surn Riigiettevõte RE Ajutine aj Dessertlusikatäis dl Endine end. Jõgi, jagu j Juures asuv j.a Järjekorranumber jrk Jaoskond jsk Köide kd Linnajagu lj Linnaosa lo Miljard mld Insener ins Peab olema p.o Preili prl Riigikogu liige rkl Supilusikatäis sl Saatja stj Teelusikatäis tl Uue kalendri järgi ukj Vana kalendri järgi vkj Kodanik kod Kubermang kubm Pärast lõunad - pl
Ernst Julius Öpik sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Ta oli Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. 1916. aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B(Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn.
KUNI JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUNI OLNUD ILMSELT KA PÖIDE ORDULINNUSE MAJANDUSÜKSUS . ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK PEAMEES, KES EELNEVALT OLI TEENINUD TAANIS RITTMEISTRINA . OTI MÕIS AASTAL 1920. RITTMEISTRIST JA SAAREMAA MAAKOHTUNIKUST VEND BEREND WOLDEMAR VON ADERKAS (1777-1836) OLI OTI 08.02.2011. MÕISA TÄNASENI SÄILINUD KUJUL PEAHOONE EHITAJA KARL WILHELM OTTOKAR VON ADERKASI (1806-1869) ISA. NOORUSES TEENIS VIIMANE VENE TSAARIRIIGI SÕJAVÄES, JÕUDES VÄLJA IHUKAITSE LEITNANDI,
Päikeseprillide esmakasutuse kohta pärinevad andmed Hiinast, see olevat toimunud aasta 1200 paiku, võimalik, et varemgi. "Klaasideks" olid neil lamedad kvartsitükid, mis kaitsesid päikese eest, kuid ei korrigeerinud nägemist. Siit järeldub, et keskajal oli inimesel suur huvi päikese vastu ning, et vaadata päikest vaadata tuli kasutada kvartsi. Trükikunst ehk tüpograafia leiutajaks peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi (sünd. 1394.--1399. a. vahemikul Mainzis, surn. a. 1468). Tema teene inimsoole seisab selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe (tüübi), millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Esimeseks selliselt kujundatud trükiseks on nn. «Fragment vom Welt-gericht» («Katkend maailma-õigusest»). Gutenbergi peatööks aga tuleb lugeda piiblit, millele ta pühendas aastad 1450--1455 ja mida nimetatakse lehekülje ridade arvu järgi 42-realiseks piibliks
ps poolsaar pst puiestee ptk peatükk R reede RE riigiettevõte reg-nr registreerimisnumber rg-kood registrikood (registrisse kandmisel) rk, rmtk raamatukogu rkl riigikoguliige rtj raudteejaam s sekund; sajand; saar; sent SA sihtasutus s.a sel aastal saj sajand sealh, sh sealhulgas sen seenior, senior sept september skp selle kuu päeval sl, spl supilusikatäis sm seltsimees s.o see on st, s.t see tähendab stj saatja surn, srn surnud, sü säilitusüksus, säilik; söötühik sünd, snd sündinud, * t tund (rahv-vah süsteemis h); tonn; talu; tänav T teisipäev tehn tehnika; tehniline tel telefon tk tükk(i) tl teelusikatäis tlk tõlkija; tõlkinud Tln Tallinn tn tänav tr trükk Trt Tartu tv, TV televisioon u umbes ukj uue, Gregoriuse kalendri järgi UÜ usaldusühing v või; veerg; vihik, vihk; väin; vald v.a välja arvatud; väga austatud
Viimane Kärde mõisa omanik oli Viktor Alexander August von Stackelberg, (sündinud 23.04.1853 Ponewieschis, Kaunase kubermangus, praegune Panevėžys Leedus; surnud 02.02.1945 Pfortenis, Alam-Lusaatias, praeguses Poolas). Teda tunti kui Peri ja Kärde mõisnikku, Liivimaa maanõunikku, keemikut ning mitmete seltside liiget ja eestvedajat. Kärde mõis oli aga rendile antud taanlasele, kelle nimi oli Frederik Peter Welding (sünd. 25.10.1851 Viborg, Taanis; surn. 01.11.1926 Tartus). Ta elas siinses valitsejamajas koos oma naise Hanna Charlotte (Hoffmann) ja 5 lapsega.
maakonna Burehhino mõisast pärit Anna Dimitrijevea Boikovaga ( 18081892). Abielust sündis 7 last, kellest 4 kasvas täiskasvanuks: · Elise von Bellingshausen, mereväeleitnandi ja hilisema kolleegiumi assessori ja senaatori, vabahärra Paul von Gerschau (18211908) abikaasa[1] · Katharina von Bellingshausen, abiellus polkovnik Aleksejeviga, kes oli mõisnik Pihkva kubermangus · Helena von Bellingshausen, major Rokotovi (surn. 1868) ja Basenovi abikaasa · Peter von Bellingshausen (sündis 1834 Tallinnas) · Maria von Bellingshausen (1836 Tallinn1863) Sugupuu nimi=Fabian Gottlieb von Bellingshausen (17721852) isa= [[Fabian Ernst von Bellingshausen]] (17351784) isaisa= [[Hermann Reinhold von Bellingshausen]] isaisaisa=[[Hermann Friedrich von Bellingshausen]] isaisaema=[[Anna Sophia von Treyden]] isaema= [[Gertruda Sophie von Bellingshausen]](17101778) isaemaisa= [[Klaus von Bellingshausen]]
See levis Bü kaudu 10s. Karl Suure kirst 1200-1215 Maarja kirst: 1238 Nicolas de Verdun: Klostenburgi altar 1181. Kolme kuninga kirst 1181-1230. Baas: on välja kujunenud juba. St Denis karikas. Abt Suger, 1081-1151. Piiskop, poliitik, ajalookirjutaja. Louis VI ja VII ajal nende sõber. 1140 tellis peaaltarile karika. Sangadega, peen, filigraan. Võimas organisaator, tõi sinna 7 kullasseppa ja lasi teha suure risti. Hildesheimi kirik. Bernvard. Surn 1022. Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale. Suure koolkonna ja monumentaalse stiili looja. 50cm kõrge, kuld, pärlid, kalliskivid. ~1015 Sx lõunaosas. Renvi de Huv (???) 1125. Oluline õpetajana. Töötab Liege'is. Selle katedraali ustemason. 4 stseeni, all härgadena apostlid. Monumentaalse stiili labilöömise näiteks metallis. Godefroi de Clavi 12.saj 3 veerandil
Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Tagajärjed: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus jne. Loomulik juurdekasv koosneb sündimusest ja suremusest.Keskm sündimus maailmas 21 promilli. Sünd/surn in arv (jagada) rahvaarv (korda) 1000. Iive=sündimus suremus. Sündimuse põhjused: Naiste seisund ühiskonnas: arenenud riikides suurem osa naisi õpib või töötab, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused,nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.Viljakas eas naiste arv - rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta.
Hrotswitha (u. 935 u. 1001/2) Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunn, keda võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Hrotswitha oli õppinud kirjutama ladusas, peaaegu veatus ladina keeles ning ta kirjutas luulevormis legende, näidendeid ja kristlikke komöödiaid. Tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Hrotswitha Hilda (surn. 680) Whitby kloostri abtiss, kelle kakskkloostri varjus kasvas märkimisväärseid kirikujuhte. Hilda asutas ühe kloostri ja juhtis veel kahte. Tema jaoks oli klooster intellektuaalne alternatiiv, mis tähendas hariduse saamise võimalust. Praegu kannab püha Hilda nime Oxfordi ainus naiskolledz. 7 Hilda Hildegard von Bingen (1098 - 1179) - saksa nunn, abtiss, usuliste teadmiste uuendaja ja teaduslik vestleja
sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks. 1614. aastal kinnistas kuningas Gustav Adolf hea teenistuse eest sõjaväes Laupa omanikuks Claus Tsällo.1620. aastal mõis riigistati ja anti endisele omanikule rendile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastal. 1630. aastal andis kuningas Gustav Adolf Laupa koos küladega Reinhold Fabian von Fersenile, kelle perekonna valduses oli see 1696. aastani. Viimaseks omanikeks olid Otto Iwan von Taube (surn.1933). Mõis kuulus neile 1919. aastani. Praegune peahoone on valminud 1914. aastal ning on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Hoone on keskosas kahekorruseline, kõrge sokliga kiviehitis. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass, mille külgedelt tõusevad trepid. Põhjapoolse fassaadi keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühegi 20. sajandi alguse Eesti mõisahoonel. Siseplaneering on
sõdade ajal 17. sajandi algul ja reduktsiooni e. mõisate riigistamise ajal (siis oli ta nende käes rendil). EAA, f. 1674, n. 2, s. 34, l. 2 Väljavõte genealoogilistest märkmetest Wilhelm von Bocki kohta Lahmuse esimese Bockist mõisniku, 1600. aasta paiku surnud Wilhelm Bocki (15991601 kataster märgib omanikena tema pärijaid) poeg Heinrich läks Poola poolelt üle Rootsi poole, nagu suur osa saksa aadlist Lõuna Eestis pärast 1600. aastat. Heinrichi poeg Wilhelm Bock (surn. 1689) tegi sõjaväelist karjääri Rootsis, tõustes 1675. aastal ooberstiks. 1679. aastal läks ta erru ja kümme aastat hiljem kanti ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlimatriklisse (rootsi k. Bock från Lahmes). Et ta suri pärijateta, läks mõis tema vennale Anton Johannile (u 16201685). 1747. aastal arvati Lahmuse mõisaomanik Liivimaa aadlimatriklisse. EAA, f. 854, n. 3, s. 441, l. 2 Väljakirjutus Eestimaa Ülemmaakohtule saadetud 19. märtsi 1664 supliigi lisast
1920 - 1921 Tashkendi Ülikooli dotsent 1921 - 1944 naasmine kodumaale, Tartu Tähetorni astronoom-observaator 1930 - 1934 pikaaegne koostöö Harvardi observatooriumis USA-s 1944 - 1948 pagulastee algus Balti Ülikooli Eesti rektorina Saksamaal 1948 - 1981 Armagh observatoorium, Põhja-Iirimaa 1956 - 1974 teadustegevuse jagamine Marylandi Ülikooliga, USA 1981.aastast vanaduspuhkusel sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa Olles pärit paljulapselisest perekonnast, tuli tal varakult enda eest väljas olla ja tunniandmisega elatisrahale lisa teenida. Sellepärast ei saanud ta ka kohe ülikooli edasi õppima minna, vaid pidi enne ühe aasta töötama vajaliku raha kogumiseks Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud
Hiljemalt 16. saj. eraldub sellest Väike-Maarja kihelkond(algselt abikiriku ala; kabel oli ka Paasveres), hiljem osi Laiuse kihelkonnast. 19. saj. vaimuelu tõus avaldub nendel aladel tugevalt köster Villem Normanni tegevuses kiriku laiendamine, köstrikool, laulupäevad, õpikute ja vaimulike raamatute kirjutamine. Sel sajandil võiks mainida märtrina kommunistide käe läbi surmatud.vaimulik.Walther Pauckerit (surn. 6.01.1919). Kogudusse kuulub enne II Maailmasõda ca. 11-12 tuhat hinge, 2006. aasta seisuga ca. 650 hinge ja 167 tegevliiget. Koguduses toimub pühapäevakool ja leerikool. Kuigi jumalateenistuslik elu keskendub kirikukülla, on kuulutuspunktide tegevust olnud ka Rakkes, Laekveres, Veneveres ja Kärus. Elujõulised on praegu Rakke ja Veneverre kuulutuspunktid, kus toimuvad jumalateenistused kord kuus, vastavalt kuu esimesel ja kuu teisel pühapäeval.
• Kreekas kujunes alfabeetiline (häälikuline) kiri esimese aastatuhande alguses eKr. (küllaltki efektiivne kirjutamise vorm, vorme parem kirjutada) • Oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi ka võõraste rahvastega. Ilmselt pidid olema tõlgid jms. Kuid sügavam huvi muude keelte ja kultuuride vastu puudus. • Platoni “Kratyloses” on mainitud sõnade laenamise võimalust. • Keelt (logos) peeti selleks, mis eristab inimest loomast Platon (surn 349 eKr) • Vana-Kreekas oli palju filosoofilisi arutlusi selle üle, kust maailm on pärit ja mis on kõige olulisemad inimesest kõrgemal olevad mõjutajad. • Esimene meieni säilinud spetsiifiliselt keelt puudutav arutlus on Platonil (surn 349 eKr), eelkõige dialoogis Kratylos (Kratulos, Cratylos) • “Kratylose” põhiküsimus: kas keel põhineb physis (phusis)-el või nomos-el?
Hieronymus 4.saj paavsti ülesandel ning seda hakati kutsuma Vulgata'ks. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisale (katoliku kiriku õpetust arendanud teoloog). Tähtsamad Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430) Katoliiklikus kirikus on oluline koht sakramentidel rituaalsed toimingud mida võivad läbi viia ainult preestrid ning peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Sakramente käitleva õpetluse andis välja Petrus Lombardus (surn. 1160) Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Pühitsemise käigus leiva ning veini Kristuse vereks ja ihuks muutumist nim transubstatsiooniõpetuseks. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu polnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus aina tõusis. 4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. §11 Vana Vene Riik
Sakramendid (7 –ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus, abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine)) on rituaalsed toimingud, mida võib 1 läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikule edasi andma Jumala armu. Sakramentide õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus (surn. 1160). Need, kes pole eluajal osa saanud jumalikust armust lähevad pärast surma puhastustulle (purgatooriumi). Keskne koht sakramentidest kuulub ristimisele ja armulauale – need säilisid ka protsetantslikus e. reformitud kirikus. Athanasios – võitles ariaanlastega , populariseeris munkluse ideaale Ambrosius – kehtestas koguduse iseseisvuse põhimõtted, rõhutas, et kirik on keisrist kõrgem Augustinuselt pärineb kaks teost, mida loetakse inimajaloo kõige tähtsamate hulka
(Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon) Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju REFORMATSIOON - Usupuhastusliikumine 16. sajandi Euroopas. Sai alguse 1517.a. Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) eestvõttel. Martin Luther (1483-1546) 1483 - sünd. Eislebenis 1505 - mungana Erfurtis 1512 teoloogiadoktor Wittenbergis 1517 - 95 teesi 1534 - saksa k. piiblitõlge 1546 - surn. Eislebenis Reformatsiooni põhiseisukoht: Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas SELLEKS OLI TARVIS: Emakeelset jumalateenistust. Emakeelset piiblit. Lugemisoskust. Piiblitõlked: M. Lutheri piiblitõlked saksa keelde: 1522 Uus Testament 1534 kogu Piibel Muud piiblitõlked: 1466 saksa keelde 1477 prantsuse keelde 1525 inglise keelde 1541 rootsi
uuringute põhjal). Kanti ilmselt kandetoolil. Suri 1584.a. Ka süüfilist kahtlustatud. Palju elavhõbedat kehas, aga elavhõbe süüfilise raviks tol ajal. Samas leitud, et pea kõigis tsaaripere liikmete on mürke sees. Ivanil oli palju naisi. Ka liignaisi. Probleem tema järglaste seaduspärasuse juures, et õigeusu kiriku õigus lubab max 3 abikaasat. Kõik ta abielud polnud laulatatud, palju kokkuelamisi. 4nda abielu jaoks palus eraldi loa anda, anti. I abikaasa Anastassia (surn 1560), noorena suri. Kahtlustati mürgitamist ta puhul. See surm vapustas tsaari väga. II abikaasa Maria Temjukova (?, 1569 surn), ka mürgituse kahtlustus. III abikaasa Marta, 15 päeva abielu kestis. IV abikaasa Anna Kusovskaja (pruudivaliku kaudu), alla poole aasta abielu (tsaaril sai temast kopp ette, kloostrisse). Liignaised, pole selge kas toimus kiriklik abielu. Vassilissa ja Anna .. saadeti kloostritesse. Maria Nagajeva (ab 1580, suri 1611). Lapsi vaid esimese ja viimase abikaasaga
Logroño provints) - 145 glossi; Glosas silenses (10. saj. teine pool) Silos (Vana-Kastiilias) – 369 glossi harğa – muwaššaha 11. saj. algusest.- viimane stroof araabiakeelses poeemis pandi kirja hisp keeles, araabia tähestikuga. Cantar de Mio Cid (12. saj. lõpp – 13. saj. algus) Bivari frantsiskaani klooster (küla Burgose lähedal) - 4000 assonantsis värssi, avaldati 1779 poeemid, religioossed draamad, hagiograafilised luuletused, “antiikromaanid”. Gonzalo de Berceo (surn. u. 1250), preester San Milláni kloostris (Vida de San Millán, Vida de San Domingo de Silos). esimene teos, kelle autor on kindlalt teada. Fueros de la Novenera (enne 1253. a., võib-olla 12. saj.) fuero = “koodeks; privileeg” kastiilia keel- kuningakoja keel) Fernando III käsul tõlgiti 1241. a. kastiilia keelde Forum Judicum (Fuero Juzgo – seaduskogu, mis koostati läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil). Alfonso Tark (valits
Dekreedi Proloogis käsitles Ivo v. Chartres' kanoonilise õiguse allikate kasutamise ja interpreteerimise põhimõtteid, Pannormia oli katse anda süstemaatiline ülevaade kogu kanoonilisest õigusest. Teos juhatas sisse teaduse kanoonilisest õigusest, mistõttu on Ivo v. Chartres' kõrvuti Gratianusega nimetatud kanonistika rajajaks. 3.2. Gratianus ja Decretum Gratiani 1140.a. Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust (surn. enne 1179). Ta kuulus väidetavalt kamalduslaste mungaordusse ning oli teoloogiamagister Bologna St.Felixi kloostris, usaldusväärsemate andmete kohaselt õpetas ta kanoonilist õigust Bologna ülikoolis. On väidetud, et alles pärast Gratianust sai kanooniline õigus õiguseks selle tänapäevases tähenduses. Bologna ülikoolis õpetav Gratianus süstematiseeris eraviisiliselt kanoonilise õiguse kuni 1139.a. kirikukogu otsusteni
mehaaniliselt Palladio ehitistelt laenatud vorme järele aimavad ja neile ohvriks toovad praktilised nõuded. Kuni tüütuseni esineb ikka üks ja sama ehitistüüp: kõrge rusteeritud alumise korra peal bel-étage suurte akendega; selle peal poolkord (mezzanino); fassaad jaotatud kolme ossa, keskmise neist moodustab viiluga portikus. Inglise 18. sajandi palladiaanlastest on tähtsamad: C. Campbell, Vitruvius Britannicus'e autor (surn. 1729), W. Kent (1685-1748), J. Wood (1704-1754), W. Chambers (1726-1796), R. Morris (1700-?) ja mõned teised. Klassitsismi vaibumise põhjuseks olid kõige pealt vist puhtpraktilised asjaolud. Juba algusest saadik (Palladio'st peale) kandis klassitsism teatud kunstlikkuse märki küljes, ehitusesteetika oli pea kogu aeg ülekaalus ehitustehnika üle. Oma arengu viimases faasis (antikiseeriv, helleniseeriv klassitsism) muutub klassitsistlik
ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen, siis olen ma igatahes enda kahtlusest ja enda kahtlevast minast teadlik; kahtluse suhtes ei saa ma enam kahelda. Ma kahtlen, et ma kahtlen - see kahtlus tühistaks iseennast. Kahtlus on mõtlemine; mis maksab kahtluse kohta, see maksab üldse mõtlemise kohta. Kui ma mõtlen, siis olen ma oma mõtlemisest vahetult teadlik. Nii jõuab Descartes oma kuulsale lausele: ,,Mõtlen - järelikult olen" (cogito ergo surn). See lause pole mitte järeldus, mis oleks tuletatud süllogistlikul teel, vaid see on meie teadvuse enda intuitiivne tunnetus. Kuidas võime nii kaheldamatu täiskindlusega veendunud olla enda teadvuse eksistentsist? Seepärast, et me seda eksistentsi eeskujulikul viisil selgesti ja distinktselt tunnetame. Selgesti ja distinktselt on, nii võiksime öelda, üks ese siis tunnetatud, kui ta meile end ise vahetult nii esitab nagu ta on.
Käesolevas töös kasutab autor seadustiku nii saksa-, vene- kui ka teatud osade puhul inglisekeelset tõlget. 5 1.4 Autor CCC autoriks oli Johann Freiherr von Schwarzenberg (edaspidi JFS). JFS sündis 24. detsembril, 1463. aastal kuulsa Frangi suguvõsa esindajana ja suri 20. oktoobril, 1528. aastal Nürnbergis. JFS abikaasa oli krahvinna Kunigunde von Rieneck (surn. 1502). JFS harituse tase oli tavapärane e. sama mis tolle aja ülikute puhul omandada võis. JFS ei omanud algselt juriidilist haridust. Ta polnud õppinud isegi ladina keelt, kuid ta lasi endale tõlkida nii Cicero kui ka teiste tuntud ladina õpetlaste töid. Tõlkest saadud lihtsakoelise Saksa keele muutis ta aga ,,elegantseks". Sellise tegevusega oli ta oma aja teenäitaja tekitades uusi saksakeelseid sõnu ja mõnel juhul lausa ,,oma" keele
See, kui kasvatajaks on pooleldi 21 Publius Cornelius Scipio (u 235-183 eKr) sõdis 211-206 eKr prokonsulina Hispaanias (206 eKr tõusis sõjavägi tema vastu üles); võitis 202 eKr Zama lahingus Hannibali ja kogu II Puunia sõja. Vastased süüdistasid teda selles, et erakorralisi volitusi kasutades olevat ta ohustanud vabariiklikku korda. Machiavelli tugineb Titus Liviuse Ajaloole (XXVIII). 22 Quintus Fabius Maximus Verrucosus, hüüdnimi Cunctator (Viivitaja), viiekordne konsul (surn. 203 eKr). 23 Originaalis: Quomodo fides a principibus sit servanda. 24 St., mõistukõnes, allegooriliselt [coppertamente]. 25 Cheiron oli kreeka mütoloogias tark ja hea kentaur, kes õpetas paljudele kreeka kangelastele ravikunsti, jahipidamist, ratsutamist, relvade valmistamist ja muusikat. 9 Machiavelli Valitseja
(tänap. Logroño provints) - 145 glossi; Glosas silenses (10. saj. teine pool) Silos (Vana-Kastiilias) 369 glossi harða muwassaha 11. saj. algusest.- viimane stroof araabiakeelses poeemis pandi kirja hisp keeles, araabia tähestikuga. Cantar de Mio Cid (12. saj. lõpp 13. saj. algus) Bivari frantsiskaani klooster (küla Burgose lähedal) - 4000 assonantsis värssi, avaldati 1779 poeemid, religioossed draamad, hagiograafilised luuletused, "antiikromaanid". Gonzalo de Berceo (surn. u. 1250), preester San Milláni kloostris (Vida de San Millán, Vida de San Domingo de Silos). esimene teos, kelle autor on kindlalt teada. Fueros de la Novenera (enne 1253. a., võib-olla 12. saj.) fuero = "koodeks; privileeg" Portugali keel- esimesed tekstid teistest rom keeltest tunduvalt hiljem 1192 akt Sanchiz'ite perekonna valduste jagamise kohta- notariaalsed dokumendid 1193 Elvira Sanchiz'i (Vairão kloostri abtiss) testament 13. 14. saj
See, kui kasvatajaks on pooleldi 21 Publius Cornelius Scipio (u 235-183 eKr) sõdis 211-206 eKr prokonsulina Hispaanias (206 eKr tõusis sõjavägi tema vastu üles); võitis 202 eKr Zama lahingus Hannibali ja kogu II Puunia sõja. Vastased süüdistasid teda selles, et erakorralisi volitusi kasutades olevat ta ohustanud vabariiklikku korda. Machiavelli tugineb Titus Liviuse Ajaloole (XXVIII). 22 Quintus Fabius Maximus Verrucosus, hüüdnimi Cunctator (Viivitaja), viiekordne konsul (surn. 203 eKr). 23 Originaalis: Quomodo fides a principibus sit servanda. 24 St., mõistukõnes, allegooriliselt [coppertamente]. 25 Cheiron oli kreeka mütoloogias tark ja hea kentaur, kes õpetas paljudele kreeka kangelastele ravikunsti, jahipidamist, ratsutamist, relvade valmistamist ja muusikat. 10 Machiavelli Valitseja
eksperimentide tegemises ja saadud admetest järelduste tuletamises. Põhiolemuselt on see induktiivne meetod. Bacon ei kujundanud omaenda süsteemi, vaid tegi ettepaneku luua asutus, mis töötaks välja uusi süsteeme. Selleks sai Londoni Kuninglik Ühing (1662). Descartes uskus puhta intuitsiooni sähvatusse, arvas selge mõistusega saavat avastada kõike, mis eales tunnetatav on. Eksperiment oli tema meelest ainult deduktiivse mõtlemise abinõu. Oma algdeduktsioonist cogito, ergo surn järeldas ta, et peab eksisteerima täiuslik olend. Bacon ja Descartes andsid eksperimentaalteadusele haritud ringkondade silmis raamatu- tarkusega võrdse tähenduse. Teaduslikud huvid tehnikas Pikka aega arvati et filosoofia abil on võimalik kõike täiustada. Sageli osutusid uue filosoofia huvid seotuks kaubanduse ja tööstuse vajadustega. Laevandus ootas astronoomia arendamist, keeruliseks osutus pikkuskraadi määramine
· Failasufid uskusid, et ratsionalism kujutab endast · Johannes Scotus Eriugena religiooni kõige edasijõudnumat versiooni. u. 810 - 877 · Jumal ei olnud nende jaoks müsteerium, vaid · Karl Kiilaspea kutsus ta oma õukonda. mõistus ise. · Yakub al-Kindi (surn. 870) Esimene Koraani · Ta õpetas, et igasugune inimlik tung teadmiste mõistuspärane tõlgendaja. järele lähtub usust ilmutusse. 5 · Abu Nasr al-Farabi (surn. 980) "Voorusliku linna · Eelnevast tulenevad kaks järeldust:
Interjöörides kasutati antiigist pärinevaid detaile uues ühenduses. Stiilile on omane peen tagasihoidlik värvikasutus ja lame stukkornament; eriti tuntud on adamstiilis toolid oma ažuurse seljatoega. Hepplewhite'i stiil, elegantne 18. saj. II poole varaklassitsistlik mööblistiil, mis on lähedane adamstiilile ja Chippendale'i stiilile (rokokoo-elemendid), kuid on neist ratsionaalsem ja lihtsam; sai nime inglise mööblikunstniku George Hepplewhite'i (surn. 1786). Stiili peamisteks esemeteks olid kodanlaste kodudes kasutatavad mööbliesemed (sohvad, kummutid jm.). Laiemalt sai H.s. tuntuks Hepplewhite'i postuumselt avaldatud raamatu "The Cabinet-Maker and Upholsterer's Guide" ilmumise järel 1788. Sheratoni stiil, Pompeji stiilidest mõjutatud inglise 18. saj lõpu klassitsistlik mööblistiil, lähedane Hepplewhite'i stiilile. Sai nime inglise mööblikunstniku Thomas Sheratoni (1751-1806) järgi. Stiili
I MS – 14-16 mln, II MS – 50 mln, Gulagis – 30-35 mln (R. Medvedev), 20 mln (R. Conquest). See tähendab aga, et iga 38 inimene on surnud poliitilistel põhjustel. See on Danzingeri järgi 90-ndate alguses. Viimase kümne aasta jooksul on samas toimunud mitmed sündmused – endine Jugoslaavia, Tšetšeenia, Aafrikas Sudaan, Iraak, Afganistan jt. Politoloogia kõrgaeg oli II maailmasõja järgne periood u 1945-65. Tuntumad politoloogid: Hannah Arend (surn 1975), Francis Fukuyama, Zbigniew Brzezinski, Samuel Huntington, George F. Kennan (surn 2005), Juan Linz, Immanuel Wallerstein, Brian Barry, Robert Putman, Jean Blondel, Arend Lijphart, Robert Dahl, Rein Taagepera (2008 Skytte). Skytte auhind on üks olulisemaid (võrreldakse Nobeli auhinnaga), alates 1995 ning Dahlist. Poliitilise käitumise mõjutajad On 4 tüüpi tegureid mis inimese poliitilist käitumist mõjutavad: 1. Keskkond 1.1
mustal kangal hiiglasuur hõbe-rist. Kirik oli tühi. Ainult taamal, kooritoolidel, võis ebamääraselt näha mõne preestri pead, ja sel silmapilgul, mil uks avanes, kostis kirikust pühalikult tõsine, vali, ühetooniline laul, mis hooti hukkamõisteni pea peale paiskas pahaendeliste salmide katkeid: 1 9 7 «. . . Non timebo millia populi circumdantls me; ex-surge, Domine; salvum me fac, Deus!» «. . . Salvum me fac, Deus, quoniam intraverunt aquae usque ad animam meam.» «. . . fnfixus surn in limo profundi; et non est substan-tia.» 22 Samal ajal alustas üks teine hääl koorist eraldi, peaaltari astmelt, raskemeelset ofertooriumi: «Qui verbum meum audit, et credit ei qui misit me, habet vitam aeternam et in judicium non uenit; sed tran-sit a morte in vitam.» 23 See laul, mida mõned raugad kaugel pimeduses laulsid selle ilusa, noorus- ja eluküllase olendi puhul, keda kevade soe õhk paitas ja keda päike oma kiirtega üle ujutas, oli surmamissa. Rahvas kuulas hardalt.
Selle kaks peamist põhjust olid õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus. Kindlasti oli praktilisel retseptsioonil ka poliitiline taust, mis peitus absolutismis. Varajane retseptsioon (Barbarossa katse retsepteerida Corpus iuris civilis) jäi edutuks. Nn. pearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid, kes Itaalia ülikoolides olid õppinud rooma õigust tema kommentaaride kaudu. Nende stuudiumi põhiliseks allikaks oli algul Francesco Accursio (surn. 1263) glossa magna või ordinaria, hiljem postglossaatorite Bartoluse (surn. 1357) ja Balduse (surn. 1400) tööd. Bartolus ja Baldus on ühtlasi dogmaatilise jurisprudentsi rajajad. Saksamaal asuti peale õpingute lõpetamist tööle valitsusametnikena, kohtunikena ja mujal. Koolitatud ja haritud juristidena oskasid nad omandatu praktilises tegevuses ellu viia. Nii juhindus Saksamaal 1495.a. loodud Riigikohus oma tegevuses juba nn. ühtsest õigusest, s.t. rooma õigusest ja kanoonilisest
umbes 150 vitraazakent. Reims´i katedraal (koor ja transept 1212-41, pikihoone ehitus kuni 13.sajandi lõpuni) on kolmelööviline basiilika, millel on viielööviline kooriosa, kooriümbriskäik ja kabelipärg ning kaks kiivrita läänetorni. Hoonet kaunistab hulk vitraaze (osa neist on loodud 20.sajandil M. Chagalli poolt).Erilist tähelepanu pälvib läänefassaad, mida kaunistavad gooti plastika meistriteosed. Reims´i katedraali ehitusmeistritest oli tuntuim Jean d´Orbain (surn. 1231), kes andis põhikavatise ning jõudis valmis ehitada kooriosa. Prantsusmaa suurima basiilika Amiens´I katedraali pikihoone on 143 m, transept aga 65 m pikk, kesklöövi kõrgus on 42,5 m. Erinevalt teistest gooti kirikutest alustati Amiens´I katedraali ehitamist 13.sajandi 20-aastatel pikihoonest (tavaliselt ehitati kõigepealt valmis kooriosa, siis transept ning kõige lõpuks alles pikihoone), lõplikult valmis kirik 15.sajandi alguses
Tragöödia näitleja pidi olema pikk ja sihvakas, Moliere aga polnud selline. Mõtiskleb lavalt lahkumisest, tahtis aind kirjutada. Hakkab kirja panema oma ainsat komöödiat - ,,Õpetatud naised" 4 aastat kirjutas seda. Louis XIV pani tähele, et Moliere tervis käib kiiresti alla, vb selle tõttu annab 1669. aastal talle loa mängida taas Tartuffe'i. Samas on tugevasti muutunud ka olukord. Eriti just kuninga ümber. Selleks ajaks oli surnud kuninga ema (surn 1666), kes oli olnud suur jesuiitide eestkostja, ema oli Louisile tohutuks autoriteediks. Kui ema sureb, siis Louis omandab esmakordselt absoluutse iseseisvuse, saab võimu juurde. Peale seda sõjalised ja diplomaatilised võidud, kuningas oma hiilguse tipul. Tundes oma võimu saadab ta laiali Püha Sakramendi ühinga jesuiitide organisatsioon. Selles uues situatsioonis võib kuningas lubada Tartuffe'i, ei pea kellelegi vastu tulema. Keegi ei julge enam selle pihta midagi öelda
Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem, kuid oma pähikust tavaliselt pikem. Põisikud kujult munajad, 3,5-4,5 mm pikad rohekad või kollakad, hiljem pruunistuvad. Emakasuudmeid 3. Õitseb mais, juunis; viljub juunis, juulis. VÕNK-KASTEVARS Nime: Deschampsia flexuosa päritolu uurides, saame teada, et taime perekonnanimi tuleneb prantsuse loodusteadlase Des- Longchampsi (surn. 1849) või Deschamps´i nimest, flexuosa aga tähendab ladina keeles siia-sinna kaardunud. Eesti keeles kasutatakse ka paralleelset nime - võnkvars. Kõrreline. Kasvukoht: liik on karakteerne kuivemates kuusikutes, männikutes ja segametsades; kasvab ka puisniitudel, raiesmikel ja puisraba kuivadel servaaladel. Hõremurusalt kasvav, lühikese risoomiga, rohkete tõusvate kõrtega kuni 80 cm kõrgune mitmeaastane taim. Lehed pehmed, niitjad
Paradoksaalsena langes Itaalia kõrgrenessanssi ajastu just Itaalia sõdade perioodile: Leonardo da Vinci (14421519) maalis Milanos 149597 ,,Püha õhtusöömaaja" ja 150306 Firenzes ,,Mona Lisa". Michelangelol (14751564) valmis 1504 Firenzes tema kuulus ,,Taavet" ning 1512 lõpetas ta Roomas Sixtuse kabeli laemaali. Raffael (14831520) tegutses arhitekti ja alates 1515. aastast töödejuhatajana Rooma Peetri kiriku ehitusel, maalides samal ajal ka ,,Sixtuse Madonna". Tizianil (surn. 1576) valmisid Veneetsias oma esimesed kuulsad tööd. Alles sajandi teisel veerandil tabas Itaaliat ja tema kultuuri langus ning otsekui selle sümbolina maalis Michelangelo 153641 Sixtuse kabeli idaseinale ,,Viimse kohtupäeva". Türgi oht. Itaalia sõjad jätkusid veel kolm aastakümmet. Lisapingeid tekitas jõudu koguv reformatsioon ning türklaste edasitung Euroopas: 1529. aastal piirasid Türgi väed juba Viini. Kolm
üldse. Kogemused Lätis olid näidanud, et avalik vägivald, sh ka juutide suhtes, häälestas elanikke uue võimu vastu. Sandbergeri seisukohtadega leppis ka tema otsene ülemus operatiivgrupi ülem Stahlecker. Juristi haridusega Sandberger, kes Jupo ja SD ülemana oli vastutav korra ja stabiilsuse eest, eelistas kasutada meetodeid, mis vähemalt näiliselt jätsid läbiviidavatest repressioonidest seadusliku mulje. See tähendas 1 Lepik, Roland-Ottomar. Sünd 1910 Tallinnas, surn. 1942/43 Lõpetas 1928 Treffneri Gümnaasiumi. Õppis 1928-35 Tartu ülikoolis õigusteadust, ei lõpetanud. Alates 1937 Isamaaliidu ametnik Tartus. Tallinn-Nõmme Prefektuuri Poliitilise Politsei juht alates 1.9.1941. Üle viidud Poliitilise Politsei Inspektuuri alates 27.9.1941. Politsei ja Omakaitse Valitsuse Poliitilise Politsei Inspektor alates 28.10.1941. Tagandati ja arreteeriti ametialaste kuritegude tõttu 8.12.1941. Hiljem hukati Saksa võimude korraldusel. 32
(1485-1520), Giulio Romano, Antonio da Sangallo jr (1483-1546) Villa Medici, Fiesole Michelozzo de Bartolomeo (1396-1472) Villa Sandolfi Raffael Prantsusmaa Amboise' lossi aed (Charles VIII ajal) Pacello da Mercogliano (surn. 1534) Blois' lossi aed (Louis XII ajal) Pacello da Mercogliano Gailloni lossi aed, Rouen (16. saj) Pacello & Piero da Mercogliano Vallery lossi aed Charleval' lossi aed (16. saj keskel) Jacques-Androuet du Cerceau (1510-1584)
................... Dunajevski E K.-Ü. .POSVCMSHE" TRÜKK 181 LISA 9. RAHVAPEO KAVA 182 LISA 10. HENRY AMBELI KIRI 183 184 185 LISA 11. YAM’i ARTIKLID 186 187 188 189 LISA 12. ELULOOLISI ANDMEID Kurt “Kunna” Strobel (sünd 8.04.1904 Tallinnas – surn 20.11.1982 Warradale’is Austraalias), The Murphy Band’i asutaja ja eesti džässi algaastate silmapaistvaim trummi- mängija, oli pärit eesti-saksa segaperest (isa Friedrich Christian Strobel oli sakslane, ema Olga Allas eestlanna) 2 . Oma kiindumuse muusikasse saigi Kurt kodust, viiulimängu hakkas ta isalt õppima 6-aastaselt, kuid see pill ei huvitanud teda. Pisut paremini edenesid klaveritunnid Eva Raudkats-Noormaa ja Ülo Topmani juures
annaabi.ee 
