Ernst Julius Öpik (0)

Ernst Julius Öpik
sünd.22.okt.1893 Kunda - surn.10.sep.1985 Bangor, Põhja-Iirimaa
Ta oli Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid.
Ernst Öpik saavutas oma tuntuse vanemas eas.
Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane , kes esitas oma ajast ettejõudnud
algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades.
1916. aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B(Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks tiheduse), kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust.
Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid ja täestas seda aastal 1937. Hiljem ta püüdis põhjendada ka jääaegade tekkimist.
Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli aastal 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb , nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast.
Ta tegi kindlaks Andromeeda udukogu ( meie Linnutee naabergalaktika) kauguse (450 000 parsekit [1 valgusaasta= 0,3 parsekit). See oli esimene Galaktikavälise objekti kauguse õige määramine.
Ernst Öpik on tegutsenud ka helilooja ja pianistina. 1936. aastal avaldati tema teosed Eleegiline ballaad, Kiri, Muistend I–II ja Nägemused I–II. Öpiku nime kannab ka üks väikeplaneet.