Johan Laidoneri esivanematest (0)

Johan Laidoneri esivanematest
Käesoleval aasta jaanuari lõpus möödus 80 aastat Vabadussõja ühest otsustavamast lahingust, Paju lahingust. Sellest lahingust ja seal surmavalt haavata saanud legendaarsest Vabadussõja kangelasest Julius Kuperjanovist on võimalik lugeda mitmest ilukirjanduslikust ja ajaloolisest teosest. 24.veebruaril on meie vabariigi 81. sünnipäev. Oleme otsustanud ja püüame ka edaspidi ära märkida suuremaid tähtpäevi ja edaspidi pöörata rohkem tähelepanu Eesti riiklusele, rahvastikule ja rahvustundele. Järgnevad kolm lehekülge ongi koostatud sellest lähtudes.
Kõigepealt toome Teie ette Eesti Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri esivanemaid tutvustava osa tema 5o. sünnipäeva puhul 12. veebruaril 1934.a. välja antud teosest, kus mälestusi jagavad kaasaegsed ja kus esimesed 23 lehekülge on Viljandi koolinõunik Mart Raud pühendanud J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga järgnevalt avaldamegi.
1782 .a. revisjoni aktis seisab, et Viljandimaal Viiratsi vallas Kurika külas (edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega tuli leppida vakuraamatute ja teiste kaudsete ürikutega.
Vakuraamatud korraldasid orjuste ja maksude küsimusi. Neis puuduvad andmed peremehe perekonna kohta talus, on küll peremehe nimi, töövõimeliste inimeste ja peremehe alaealiste laste arv. Pärisorjuse ajal ei olnud talupoegadel perekonnanimesid ja inimesed märgiti dokumentidesse talude järgi, milles nad elasid. Kui peremehe surma tõttu läks talu teise sugukonna kätte, siis saab vakuraamatust selle kohta selgitust ainult kaudsete andmete põhjal. Vakuraamatus ei ole otse öeldud, kas uus peremees on endise poeg, vend, sugulane või päris võõras. Kuid on teada, et pärisorjuse ajal püsisid talud sugukonnas kaua ja läksid alles siis teise perekonna kätte, kui peremehel puudusid töövõimelised lapsed või kui ta oli lasteta . Niisugust rahvaste rändamist talust tallu , nagu seda näeme pärast teoorjuse ja veel rohkem raharendi ning kohtade müümise ajal, ei tulnud ette. Kui vakuraamatu andmetel peremehel oli mitu last, siis võib pidada kaunis tõenäoliseks oletust, et uus peremees on vana peremehe poeg, eriti veel siis, kui seda oletust kinnitab vanaduse vahekord vana ja uue peremehe vahel.
Tolleaegse riikliku arhiivi nõukogu liige, tuntud suguvõsade uurija, kadunud Tiido Laur viis Laidoneride sugupuu Põhjasõjani. Ta püstitas ka hüpoteesi, et Laidoneride suguvõsa on pärit Saaremaalt . Nimelt näitab ta uurimuses "Laidoneride kõrgeauline suguvõsa Lõuna-Eesti vaku - ja revisjoniraamatute valgustusel", et arvas esialgu Laidoneride esiisa Sarrema Jurri olevat tulnud Viiratsi valda Põhjasõja ajal. Riias Läti riigiarhiivis alalhoitavast Viiratsi mõisa 1713.a. vakuraamatust luges ta välja, et Kurika küla peremeeste hulgas oli "Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717 .a. kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a. kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri" peres on juba 6 liiget. Uurija oletab, et see esiisa "Laido Jüri" tõi saartelt hüüdnime " laid ". Tema talu Kurikal hakati hüüdma "Laidu" taluks 1713. ja 1717. aastate vahel. Edasi leidis aga kinnitust, et Laidu Jüri elas Viiratsis juba enne Põhjasõda. Andmed saadi rootsiaegselt Viljandi ümbruse kaardilt aastast 1683 . Sellel kaardil talu nr. 53 peremees oli "Sareme Jörgen" (Jüri rootsi keeles). Pärastistel kaartidel on sellel kohal Laidu talu.
Edasisel uurimisel aga selgus, et Sareme on hoopis Saaremäe, läheduses voolav oja läheb mööda Riiumäest ja ojal oli nimi Laiduoja. Põhjasõja ajal oja ääres olnud neljast talust jäi järele ainult Saaremäe talu ja sai uueks nimeks Laidu. Hüpotees Saaremaa päritolust langes kokku ja kindral Laidoner jääb põliseks Sakalamaa kodanikuks.
Kindral põlvneb Laidu Jüri nooremast pojast Jaagust. Kuna selleks ajaks tekkinud 2 Laidu nimelist talu oli vaja eristada, siis kirjutati noorema peremehe nime taha "noor", seega Laidunoor kirikukirjades, mis mõisakirjades moonutati. Nii saadigi Laidoner.
Hea pildi annab suguvõsa kohta järgmine redel:
1. Saaremäe ehk Laido Jüri ( sünd. 17. sajandi keskel, surn. 1717. ja 1722 .a. vahel).
2. Laido Jaak (vakuraamatus 1722 "Laido Jak" ).
3. Laido Aadu.
4. Laido Aadu Tõnis (sünd.1739) ja tema naine Ann (sünd. 1737 ), Kiisa Märdi tütar.
5. Peeter Laidoner (rev. kirjades ja vakuraamatutes "Laidoner", kirikukirjades "Laidonor" ), sünd. 1774 ja tema naine Liiso (sünd. 1789 ja surnud 31.07.1830).
6. Jaak Laidonoor (sünd. 1800.a., surn. 1847.a.). Tema naine Kadri (sünd. 19.10.1805, surn.?)
7. Hans Laidoner (sünd. 20.11.1827, surn. 14.12.1892). Tema naine Miina, vallasp. (oletame, et st vallasperekonnanimi e. neiupõlvenimi - toimetus) Tracks (sünd.12.12.1827, surn.12.06.1901).
8. Jaak Laidoner (sünd. Viiratsi Mustrikul 27.06.1854, surn. 06.05.1911) ja tema naine Mari, vallasp. Saarsen (sünd.27.10. 1851 , 1934.a. veel elas).
9. Johan Laidoner, sünd. Viiratsi Rabal 12.veebruaril 1884.a. (Kindrali sünnipäev on antud uue kalendri järgi, kõik teised kuupäevad vana kalendri järgi.)
PL nr 8, veebruar 1999.