Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe
Isiklikud/usulised tõekspidamised (nt laps piirab isiklikku vabadust või on abielu eesmärk) Riiklik poliitika (nt sotsiaalsed garantiid lastega peredele või raskused lapsepuhkuselt tööturule naasmisel) Majanduslik olukord (nt toimetulekut tagav sissetulek või ebastabiilne majanduslik olukord) Väärtused ja normid ühiskonnas (nt emade- ja isadepäeva tähistamine või lastega tegeleva mehe alavääristamine) 6.2. Rasedus ja viljastumine Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. (Teiste imetajate puhul räägitakse raseduse asemel tiinusest.) Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Sisu: · Sünnituse lähenemine Limakorgi eemaldumine Regulaarsed emaka kokkutõmbed Mida sünnitusmajja kaasa võtta · Sünnitus algab Lootevee puhkemine Sünnitusperioodid Avanemisperioodid Väljutusperioodid Päramiste ehk platsentaarperiood Tugiisik sünnitusel · Sünnitusevalu ja selle leevendamine Valuvaigistid Petidiin Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia Naerugaas koos hapnikuga Üldnarkoos
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?....................................................................4 Raseduse kulg..................................................................................................... 5 Sünnitus............................................................................................................ 10
KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5
sünnituseks olulisi lihaseid , eesmärgiga kontrollida nende lõõgastumist. Oluline on õige, kontrollitud hingamine. Ka seda saab õppida eelnevalt, nii et see sünnitusel toimiks automaatselt. Tähtsaimad eeldused aktiivsünnituse võimalikuks saamisel on naise tugev tahe, lõõgastunud keha ning avatud meel. Selleks omakorda on vajalik põhjalik ettevalmistus ja hea informeeritus oma raseduse ning sünnitusel toimuva kohta. On kuulda olnud ka mõtteavaldusi, et "Aga mulle aktiiv = loomulik sünnitus ei sobi!" Vaevalt on kedagi, kellele sobiks ebaloomulik! Läbi aastatuhandete on lapsed alati teadnud, kuidas sündida. Vaid nende emad kipuvad unustama, kuidas ise sünnitada! Mõistes, kuidas sünnitusmehhanism töötab, saab naine teha enda jaoks parimaid otsuseid. Sinna hulka kuulub ka äratundmine, kui vajalikuks osutub kõrvaline ehk meditsiiniline sünnitusabi. Nii võib ka epiduraaliga sünnitus või keisrilõige olla aktiivne, kui see on naisele mõistetavate protsesside tulem.
Lapseootus ja sünd Mis on rasedus? Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Inimese rasedus kestab keskeltläbi 280 päeva, kuid see võib siia-sinna varieeruda. Mis on raseduse tunnused? Raseduse esmatunnusteks on menstruatsiooni ärajäämine, iiveldustunne ja tundlikud rinnad. Pidev urineerimine, sest emakas jõudsasti kosuv tita avaldab juba praegu põiele survet. Kõhukinnisus. Raseduse ajal toodetud lisahormoonid lõdvestavad seedeelundkonda ja seega võib esineda kõhukinnisust. Iiveldus ja oksendamine. Hommikust iiveldust võib tunda juba õige pea, võimalik, et juba nädal pärast rasestumist. Positiivne rasedustest. Uriinil põhinev test annab täpse vastuse 10-14 päeva pärast viljastumist. Rasedust saab määrata ka vereproovi abil. Meeles tuleb pidada,
Autor: Mardo Kööp Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Olen Mardo Kööp ja teen referaadi teemal ,,ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK". Tänapäeval on enamik rasedustest planeeritud ja lapsed sünnivad oodatuna.Lapse sünnitamisele eelneb sageli õppimine ja tööalane karjäär. Selle keti viimastele lülidele - rasedusele ja sünnitusele pannakse suuri lootusi. Rasedus võib naise psühhikas põhjustada vastukäivaid tundeid. Naine kohaneb ja küpseb emarolli täitmiseks kogu raseduse aja. Loote liigutuste tundmine 18.-20. nädalal tugevdab naisel tunnet, et loode on eriline olevus, ja just sellest alates muutub loode ema tunnetes tulevaseks lapseks, kellega kooselu on mõtetes valdav. Tänapäeval käivad isad sageli rasedaga koos ultraheliuuringul, kus ka nemad näevad loodet ja tema liikumist emakas.
PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................
Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4
vagiinale võib olla ebaühtlane, mistõttu on suurem oht rebestusele. 2.Külililamang Järgmine mugav asend on külililamang. Ema toetub küünarvarrele ja teise käega hoiab ülemist jalga üleval, põlv on kõverdatud. Puhkamisel laseb ema jala alla ja keerab ennast selililamangusse. See asend on hea naistele, kellel on seljavalud. Kuna pressimine ei toimu gravitatsiooni suunas, väldib see asend lapse liiga kiiret väljumist. See on vajalik, et lahkliha saaks loomulikumalt venituda, et ei tekiks rebestust. Asendi negatiivne pool on see, et sünnitus võib kesta kauem, kui laps ei välju piisavalt kiiresti. Seda sellepärast, et gravitatsioon ei aita kaasa. 3.Käed ja põlved Paljud naised peavad seda asendit mugavaks, aga mõndade ämmaemandate jaoks on see võõras. Mõned naised vaistlikud võtavad sisse sellise asendi ja leiavad, et see on nende jaoks täiuslik. Selle asendi puhul on raske liikuda surumise asendist lõõgastumise asendisse
Keisrilõige on kirurgiline operatsioon, mille korral laps ei sünni tupe kaudu, vaid operatiivsel teel kõhu eesseina ja emakasse tehtud lõike kaudu. Keisrilõige on tõsine, mitmesuguste ohtudega seotud vahelesegamine, mida võetakse ette vaid juhul, kui tavalise sünnitusega seotud oht on suurem lõikusega seotud ohust. Keisrilõike puhul riskib naine oma tervise ja eluga 12 korda rohkem kui loomulikul sünnitusel. Keisrilõike tagajärjel surnud naiste protsent on alla ühe 2500 keisrilõike kohta,
Kuidas toimitakse aborteeritud beebide surnukehadega?................................... 13 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Selle referaadi teema valimine oli lihtne, kuna ma tahan minna õppima arstindust ning üks valiku võimalustest on ämmaemand. Selle pärast ka selline valik. Teiseks see teema on huvitav ja seda teemat tuleks rohkem noortele rääkida, kuna tegelikult on teadmatus abordi teemal suur. Paljud ei tea ka seda millised võimalusi on üldse abordi tegemiseks. Kõik teavad, et laste tegemine on lihtne, aga nende eest hoolitsemine ja nende kandmine 9 kuud on raske, kui laps on oodatud siis tasub ka vaev 9 kuu jooksul ära. 3 1
mida iganes ta ei otsusta. Sünnitus. Sünnitus on ime. Selleks valmistumine algab juba eostumise hetkest ja kestab 9 pikka kuud. See aeg elus on murrangulise tähtsusega. Õppida harjuma muutustega kehas ja mõtetes, mis valmistavad sind ette lapse sünniks. Üsna loomulik on soov tuua laps ilmale parimates võimalikes tingimustes see on ürgne instinkt. Kuid mis on parim? http://www.youtube.com/watch?v=wE_wR57EKck Sünnituse valud. Enamike naiste jaoks on sünnitus väga valus. Naiste valulävi ja tunnetuslävi on erinevad seega kuuled mitmeid erinevaid kirjeldusi. Üheks parimaks viisiks leevendamaks kokkutõmmetega kaasnevaid esimesi valusid on liikumine ja sobiva asendi valik. Kui sa seisad, liigud ja vahetad asendeid, annavad organismi enda poolt toodetud valuvaigistid ( endorfiinid) maksimumtulemuse. Käi kodus ringi, kuula muusikat, mängi mõnda mängu, korrasta imiku
...........lk. 3.Loote ja emavaheline side.........................................................lk. 4.Poiss või tüdruk.........................................................................lk. 5.Raseduse kestvus........................................................................lk. 6.Sünnituse aega kalkuleerimine....................................................lk. 7.Lapse areng..................................................................................lk. 8.Lapse asend emakas.....................................................................lk. Sissejuhatus Rasedus on protsess, mille käigus naine kannab oma kehas üht või mitut elusat järglast. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks
Essee Iga sünnitus on kordumatu, imeline ja indivuaalne elukogemus naise elus. Naiste loomuses, mis on geneetiliselt salvestunud ürgse instinktina, on tuua ilmale järglasi, ning seda parimates võimalikes tingimustes. Naise keha ning peagi sündiv laps teavad, mismoodi nad peavad tegema koostööd, et sünnitus saaks toimida. Nad täiendavad teineteist ning nendevahelisel koostoimimisel saab sünnitus toimuda naturaalsel moel. Selleks tasub vältida liigset sekkumist sünnitusprotsessi. Iga naine tunneb ise, mis on tema jaoks see kõige mugavam ning meeldivam keskkond, kus ta soovib sünnitada. See võib olla kodu, haigla, terass, või muu koht. Lisaks keskkonnale tunneb naine mis viisil ja missuguses asendis tal on kõige mugavam sünnitada. See kõik on kodeeritud geenidesse ning keha ise tunnetab ning tajub, mis on talle kõige parem. Kuid selle
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda
loode(embrüo ehk kobarloode). Embrügeneesi areng Embrüoblastist arenevad lootelehed: 1) ektoderm 2) entoderm 3) mesoderm Trofoblast Trofoblastis arenevad lootekestad: 1) vesikest ehk amnion 2) kusekott ehk allantois 3) kõldkest ehk koorion Koorioni ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Organismide viljastumine Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist. Mittesugulisel paljunemisel eraldub loomast mingi osa, mis kasvab iseseisvaks organismiks. Näiteks ainuõõssed polüübid ja käsnad paljunevad mittesuguliselt, s.o pungumise teel. Tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad siiski ka suguliselt. Sugulisel sigimisel saadakse järglasi kahe isendi suguakkude tuumade ühinemisel e
................................................. 8 3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND..................................................................9 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng..................................................................9 3.2.Sünnieelsed riskid....................................................................................... 10 3.2.1 Downi sündroom................................................................................... 10 3.2. Sünnitus..................................................................................................... 11 3.2.1. Avanemisperiood.................................................................................. 11 3.2.2. Väljutusperiood.................................................................................... 11 3.2.3. Platsenta väljutamine...........................................................................12 3.3. Enneaegus......................................
,,Loote areng" Kristiine Salumäe 10.R Jüri Gümnaasium Jüri 2012 Järjekord Sissejuhatus..................................lk3 Implantatsioonieelne faas.................lk4 Implantatsioon Emakaväline rasedus Pärast munajuhast väljumist Rakkude pooldumine munajuhas Rakkude diferentseerumine................................lk5 Platsentavereringe Rasedus 5. nädalal..........................lk6 Rasedus 10. nädalal........................ lk7 Rasedus 15. nädalal........................ lk8 Rasedus 20. nädalal........................ lk9 Rasedus 25. nädalal........................ lk10 Rasedus 30
või taastada raseduseelne vorm. Inimesed, kellel ei ole lapsi, ei pruugi mõista, kui keeruline võib olla taas elurütmiga harjumine ning sinna sisse veel trennimise mahutamine. Arvatakse, et on väga kerge ning et aja jooksul taastub loomulikul teel varasem keha. Vähestel õnnelikel säärane algsesse vormi saamine toimibki ent enamus peaksid ilmselt veidi vaeva nägema. Muutused värske ema kehas ning abinõud. Raseduse ajal suureneb koos beebi kasvamisega ka emakas märkimisväärselt ja pärast sünnitust muutub emakas jälle väiksemaks, kuid mitte päris nii väikseks kui see oli enne rasedust. Peale sünnitust kaalub emakas sama palju, kui see kaalus umbes 16. rasedusnädalal. Emaka kokkutõmmetele aitab kõige paremini kaasa imetamine. Lapse imetamine paneb naise keha oksüdotsiini tootma, mis aitab omakorda emakalihastel kokku tõmmata. Mõnikord soovitavad mõned sünnitusmajad hoida peale sünnitust mõnel korral päevas kõhu peal jääkotti.
Algavad teismeeas ning lõppevad 45-55aastaselt. Esimene päev on menstruatsiooni alguspäev. See on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima. Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk viljastumine võib toimuda ka 5 päeva peale vahekorda). 14 päeva pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast - tomub ovulatsioon. Pärast vabanemist o munarakk u 12h viljastusvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasajras munarakku ümbritsenud abirakud kollaskeha, mis hakka eritama kollaskehahormooni.
On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle referaadi eesmärk on anda infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata. 3 Mis on abort? Sõna "abort" tuleneb ladinakeelsest sonast aboriri, mis tähendab ärakaotamist, kadumist. Abort on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus. Iseenesliku aborti nimetatakse spontaanseks, tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks. Spontaanse abordi ehk nurisünnituse puhul on tegemist raseduse katkemisega mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel. Veel võivad iseeneslikku abordi põhjusteks olla ema ja loote vererühmade sobimatus, mittetäisväärtuslik toitumine, mürgised kemikaalid või loote arengut takistavad ravimid, suguelundite haigused ning mitmed füüsilised ja psüühilised
Seega loetakse tagantjärgi rasedaks juba enne seda, kui tegelik viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. 5. nädal Ultrahelis on loode nähtav. Hakkab moodustuma loote selgroog ning ajul on moodustunud kaks sagarat (elundi suuremal või vähemal määral eristatav osa). 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi. Loote pikkus on 5 millimeetrit. 7. nädal
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite
· Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida! 3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 78 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a) lihaskiht, mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ). · Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku,toidu jm. vajalikuga 4
Viljastatud munarakk hakkab kohe jagunema ja liigub samal ajal piki munajuha emaka suunas. Kuigi viljastumine toimus alles viimase nädala jooksul, räägitakse siiski kolmandast rasedusnädalast, sest arvestust peetakse viimase menstruatsiooni järgi. [1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30] Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusnädal Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need võivad väljenduda erineva tugevusega. Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest võib märku anda väsimus ja unisus
... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV............................................................................................... 7 Alkohol......................................................................................... 8 Suitsetamine.................................................................................. 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini
manustamine, mis asendatakse tilgutitega. Seejärel alustatakse uuesti aegamööda söömist [9, lk 256]. VEREHAIGUSED Aneemia Aneemia tekib, kui vere punaliblede ja hemoglobiini tase väheneb alla normi piiri. Hemoglobiini üks tähtsamaid koostisosi on raud ja selle ülesanne on transportida hapnikku organismis [5]. 3 Eriti tuntavalt avaldub raua mitteküllaldane sisaldus organismi intensiivsete koormuste perioodil, näiteks on selleks rasedus. Viimastel aastatel on rasedatel väga sageli täheldatud aneemiat (peaaegu igal teisel naisel) ja arstid peavad lisaks pidevale oma patsientide seisundi jälgimisele tegelema intensiivselt aneemia raviga, mõnikord 2-3 korda raseduse jooksul [5]. Mingil raseduse etapil on paljudel naistek aneemia, kuid kergemas vormis ei põhjusta see probleeme. Aga kui aneemia tekib pärilike hemoglobiinihäirete tagajärjel, võib see olla ohtlik emale ja lapsele. Kõige tavalisem raseduseneemia on lahjendus
· Menstruatsiooni esilekutsumine Väga varane väljaimemise teel tehtav abort, mida tehakse sageli enne, kui rasedustest on positiivne. · Väljaimemine Esmalt halvab abordiarst emakakaela. Siis paigutab ta emakasse noataolise otsaga õõnsa plastiktoru. Toru ühendatakse võimsa pumbaga, mille imamisvõimsus on 29 korda suurem kui tolmuimejal. See protseduur rebib beebi keha tükkideks ning voolik hakkab jõnksuma, kui beebi tükid sellest läbi imetakse. Siis lõigatakse platsenta emaka siseseinalt lahti ning selle jäänused imetakse pudelisse. · Laiendamine ja väljakraapimine See pole tänapäeval enam tavaline ning seda kasutatakse raseduse esimese 10 nädala jooksul. See sarnaneb väljaimemisprotsessile, välja arvatud see, et abordiarst sisestab emakasse kaapenoa - silmusekujulise terasnoa. Seejärel lõikab ta platsenta ja beebi tükkideks ja kraabib need kausi sisse välja. Tavaliselt tuleb ohtralt verd. · Laiendamine ja tühjendamine
võimalik nautida sporti enamiku osa raseduse ajast. Enne sportimist peaks pidama nõu enda arstiga. Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist *Tervis ja raseduse katkemise risk mõnedel juhtudel võivad arstid keelata sportimist, eriti juhtudel kui naisel on olnud rasedusega seonduvaid haiguseid/probleeme nagu enneaegne sünnitus, raseduse katkemine või suur riskigrupp. Kuid ka nede seisunditega on võimalik lihtsama koeline treening(ujumine,kõndimine). *Kaugel rasedus on - Põhimõtteliselt on beebi emaüsas kaitstud looteveega(platsentaga),kuid tugev põrutus/löök võib siiski lõhkuda lootevee koti ja mõjuda beebi verele ja hapnikule. Raseduse esimesel trimestril on beebi kaitstud vaagnaluudega. Lapse kasvades ja arenedes ei ole ta enam ainult vaagnaluude taga peidus ja kukkumise korral on suur oht last kahjustada. *Sport millega soov tegeleda on - Sportimise ohtlikus sõltub suuresti spordialast millega soov tegeleda on
korteriolud, lasteasutuste võrk jms. Abiellujad maapiirkonnast on orienteeritud rohkematele lastele kui linnast pärit abiellujad. RASEDUS Rasedust on nimetatud õnnistatud olukorraks.Seda võib pidada ka naise tähtsündmu- seks, sest kellelegi elu anda on suur õnn ja vastutus.Rasedus on õnnestunud viljastu- mise tulemus : viljastatud munarakk on kinnitunud emakaseinale ja hakkab arenema loode.Iga naine kogeb lapseooteaega erinevalt. Rasedus on naisele loomulik seisund.On tähtis, et rasedat ei koheldaks nagu haiget. Kõige tundlikum periood tulevase lapse tervise suhtes on raseduse kolm esimest kuud. *Esimestel nädalatel pole naine sageli oma rasedusest ja seega ohutegurite vältimise vajadusest teadlik. *Esimese kahe kuu jooksul moodustuvad lootel peaaegu kõik organid ja kehaosad ning negatiivse toimega faktor võib neid pöördumatult kahjustada. Raseduse katkemist esineb kõige rohkem teisel ja kolmandal kuul. Põhjused :
tingimused on aastate jooksul märgatavalt palju muutunud. Käesolevas referaadis käsitletakse naise rasedust, sünnitust, elu peale lapse sündi, katsikupidu ning uskumatuna tunduvaid titetarkusi vanarahvalt. Kirja on pandud huvitavamad kombed ja uskumused, mis on varasemalt sünniga seotud olnud. 2 1.RASEDUS Traditsioonipõhises talupojaühiskonnas oli rasedus eriline seisund, mida ühelt poolt iseloomustasid soovitused ja nõuded, mida lapseootel naine ise pidi rangelt järgima, teiselt poolt kehtisid arvukad kirjutamata reeglid, mida pidid arvestama kõik rasedaga suhtlevad inimesed. [1, lk 12] Loote areng ja lapse normaalne sünd arvati sõltuvalt täielikult emast endast- ema oli veel sündimata lapsega füüsiliselt ja vaimselt lahutamatult seotud. Oma-aegsetes, tänapäeval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
