Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK (0)

1 Hindamata
Punktid
Lähte Ühisgümnaasium
ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK
Referaat
Autor: Mardo Kööp
Juhendaja : Elve Kaldoja
Lähte 2014
SISUKORD



SISSEJUHATUS 3
1.KUIDAS SÜNNITUSE ALGUST ÄRA TUNDA 4
1.1.Märgid, et sünnitus läheneb 4
2.SÜNNITUSE PERIOODID 6
2.1.Esimene periood ehk avanemiseperiood 6
2.2.Teine periood ehk väljutusperiood 7
2.3.Kolmas periood ehk päramuseperiood 8
3.SÜNNITUSASENDID 9
KOKKUVÕTE 10
Kasutatud allikad 11

SISSEJUHATUS


Olen Mardo Kööp ja teen referaadi teemal „ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK“. Tänapäeval on enamik rasedustest planeeritud ja lapsed sünnivad oodatuna.Lapse sünnitamisele eelneb sageli õppimine ja tööalane karjäär. Selle keti viimastele lülidele - rasedusele ja sünnitusele pannakse suuri lootusi. Rasedus võib naise psühhikas põhjustada vastukäivaid tundeid. Naine kohaneb ja küpseb emarolli täitmiseks kogu raseduse aja. Loote liigutuste tundmine 18.-20. nädalal tugevdab naisel tunnet , et loode on eriline olevus, ja just sellest alates muutub loode ema tunnetes tulevaseks lapseks, kellega kooselu on mõtetes valdav. Tänapäeval käivad isad sageli rasedaga koos ultraheliuuringul, kus ka nemad näevad loodet ja tema liikumist emakas. Nii saab ka isa kujutlustes loode tulevaseks lapseks juba palju varem kui enne, kus alles raseduse lõpus olid looteliigutused uuest elust selgeks märgiks isale . Rasedusega kaasneb loomulikult teadmatus : kas laps on terve, millal algab sünnitus, kuidas sünnitus kulgeb? Osale naistest võib olla selline teadmatus raske. Rasedus võib olla hästi planeeritud, aga selle lõpus on liiga palju määramatust. Sünnituse ootamisega kaasneb põnevust, mis on üldiselt normaalne. Sünnituseks ettevalmistus ja eelnev sünnitusmajaga tutvumine on üks võimalus vähendada asjatuid hirme ja tekitada emades turvatunnet. Sünnitushirm võib muutuda ebanormaalseks ning siis on tegemist tõelise hirmutundega. Selle põhjused võivad olla erinevad. Korduvate kohtumiste ja vestluste ajal peab selguma , kas küsimus on tõelises tugevas sünnitushirmus, mil on vajalik keisrilõige. Muudel juhtudel püütakse rasedus lõpetada normaalse sünnitusega(vaginaalse sünnitusega).
  • KUIDAS SÜNNITUSE ALGUST ÄRA TUNDA


    Enne kui algab tõeline sünnitustegevus, teeb te keha läbi teatud muutused. Enamikul naistest toimub see sünnituseks valmistumine mingil ajal alates kolmest nädalat enne kuni kahe nädalani pärast määratud tähtaega. Ainult 5% naisi sünnitab tegelikult oma määratud päeval.
    Enne sünnitust võivad teie emotsioonid käia ühest äärmusest teise. Kord oled elevil, et lapsuke on tulekul, ja samas tunnete, et pole sünnituseks ja emaduseks üldse valmis. Need tunded on täiesti loomulikud. Raseduse viimastel nädalatel on mõningane norutunne täiesti tavaline, laps oleks justkui kogu te elu ja keha täielikult enda meelevalda võtnud. Kui te niimoodi tunnete, püüdke oma tuju ülal hoida, kostitades ennast väikese osturetkega või kohvikuskäiguga.
  • Märgid, et sünnitus läheneb


    Päevadel või nädalatel enne lapse sündimist võib esineda mitmeid sümptomeid, et keha valmistub sünnituseks. Kui saate esimest korda emaks, algavad need füüsilised muutused nädalaid enne sünnitegevust. Järgmiste laste puhul toimuvad need muutused tõenäoliselt sünnitusele lähemal.
    Fikseerumine:
    Kui emala alaosa pehmeneb ja laieneb , laskub lapse pea vaagnast madalamale. Seda tuntakse kui laskumist või fikseerumist, ja kui see juhtub, tunnete, et teil on lahedam hingata . Võimalikud kõrvetised on kadunud ja pärast sääki pole tein vaevusi.
    Surve vaagnas:
    Kui lapse pea on vaagasse laskunud, võite tunda ebamugavust. Võib-olla ajab teid pissile ja peate sagedamini soolestikku tühjendama, sest laps surub päiele ja sooltele. Liigeste ja sidemete lõdvestumine võib panna häbemeluu ja selja valutama, ning lapse rõhumine vaagnapõhjalr võib põhjustada valupisteid.
    Tupeeritis:
    Paljudel naistel tuleb rohkem tupeeritist, kui emakakael pehmeneb. Tavaliselt on see eritis munavalge moodi, kuid mõnikord võib olla roosakas . Kollane või vahutav eritis tupest võib märku anda infektsioonist, sellepärast peate sellest rääkima oma arstile .
    Pesategemisinstinkt:
    Kui te viimasel kuul tabate endas äkilise soovi sahtleid tühjendada, kappe kraamida ja maja maast laeni puhtaks küürida, siis kogete lihtsalt seda, mina nim. „peastegemisinstinktiks“.
    Braxton Hicksi kontraktsioonid :
    Braxton Hicksi kontraktsioonud, mis said nime arsti järgi, kes neid esimesena tähendas, ei ole ehtsad kontraktsioonid, vaid „harjutamiseks“, nede ülesanne on venitada emaka alaosa, et lapse pea saaks vaagnasse asetuda, ning pehmendada ja õhendada emakakaela.
    Värisemine või lõdisemine:
    Kui ilmuvad sünnitustegevuse esimesed sümptomid, võite ilma ühegi nähtava põhjuseta hakata värisema, sageli üldse külma või nõrkust tundmata. See tuleneb stressihormoonidest või progesteroonitaseme muutumisest.
    Kõhulahtisus:
    Prostaglandiinid, kehakemikaalid, mis vallanduvad sünnitustegevuse alguses, võivad põhjustada kõhulahtisispuhanguid.
  • SÜNNITUSE PERIOODID


  • Esimene periood ehk avanemiseperiood


    Esimene periood jagatakse sageli kolme faasi: varajased või latentsed tuhud, aktiivsed tuhud ja siird- ehk üleminekufaas ehk tugevad tuhud. Paljude naiste juures on need faasid selgesti eristatavad. Teist puhul ei pruugi erinevused nii märgatavad olla.
    Varajased ehk varjatud tuhud:
    Kuigi tavaliselt sünnitustegevuse kõige pikem osa, on see kõige kergem. Selle aja jooksul emakakael õheneb ja laieneb 3 kuni 4 cm. Selles staadiumis võite tinda kokkutõmbeid, aga need pole väga rängad ja te võite nende ajal magada .
    Kokkutõmbed on tavaliselt lühikesed, kestus 20-60 sekundit. Alguses võib nende vahe olla 20 minutit, aga kuue kuni kaheksa tunni jooksul muutuvad need tugevamaks ja sagenevad. Selles punktis võib eralduda limakork või rebeneda lootepõis. Kui pole meditsiinisisi näidustusi vara haiglasse minna, on teil selles järgus kodus palju mõnusam olla.
    Sümptomid sünnitustegevuse alguses võivad olla krambid , seljavalu , kasvad urineerimis ja roojamisvajadus, rohke tupeeritis, rõhuv tulle vaagnas ning krambid jalgades ja puusades.
    Aktiivne sünnituse faas:
    Selles järgus hakkab emakakael kiiresti laienema. Esamasünnitajatel laieneb emakakale selles staadiumis tavaliselt 1 cm tunnis. Kontraktsioonid muutuvad märgatavalt aktiivsemaks ja kui emakakaela kontrollitakse on see arvatavasti vähemalt 5 cm laienenud . Kontraktsiooonid vältavad 45 kuni 60 sekundidt, muutudes üha tugevamaks ja sagedasemaks tulles iga 5 kuni 7 minuti ja lõpuks 2 kuni 3 minuti järel.
    Nüüd on kokkutõmbed palju tugevamad ja valu teravam, võime tunda väsimust. Kui lootekestad pole veel katkenud, siis nüüd võib see juhtuda. Küllap ei soovi te enam eriti suhelda ja kaskendute endale. Sageli tunnevad naised sünnituse selles järgus, et see ei lõpe iialgi. Püüdke meeles pidada, ett see järk on tavaliselt kiire ja emakakael on peagi laienenud ja et iga kokkutõmme viib teie teie lapse sünnitusele lähemale.
    Siird- ehk üleminekujärk:
    Üleminekujärk, mis kestab kuni kaks tundi, on sünnituse kõie raskem ja väsitavam osa, mille kestel emakakale avaneb täielikult 8-lt kuni 10-le cm. Kontraktsioonid on nüüd väga tugevad, kestavad 60 kuni 90 sekundit ja tulevad iga 2-3 minuti järel. Kui aktiivses järgus nöis kõik kiiresti kulgevat, siis üleminekujärgus näib kõik aeglustuvat. Aga ole kindel, lõpp on silmaga näha.
    Et see faas on intensiivne, kaasnevad sellega tuntavad füüsilised ja emotsionaalsed muutused. Kuna laps tõugatakse vaagnasse, tunnete tugevat survet nimmetes ja/või lahlihas. Teil võib tekkida tungiv soov pressida ning jalad võivad minna nõrgaks. Pole haruldased märkimisväärsed stressireaktsioonid, nagu higistamine , õhupuudus, vabisemine, iiveldis, oksendamine ja jõuetus.
  • Teine periood ehk väljutusperiood


    Kui üleminekuperiood on läbi on käes aeg pressideks. Teine periood võtab tavaliselt tunni, aga võib kesta ka kõigeks 10 minutit või koguni kolm tundi. Teine perioon võib oluliselt pikeneda, kui on antud valuvaigisteid.
    Isegi pärast pikki , kurnavaid tuhusid tabav teisel perioodil paljusid naisi uus enesepuhang, kui emakakael on täielikult laienenud ja nad teavad, et laps kohe sünnib. Süüd saate olla palju aktiivsem ja vaimselt vabam, ning te tunnete end märksa paremini.
    Väljutusperioodil võib olla veel üks tähtis eelis: kontraktsioonide valu on lõppenud ja ebamugavus näib olevat kadunud. Niikaua kui väljutamine ei ole liiga kiire laseb lahkliha järk-järgult venitada, võb see olla presside, mitte valude aeg. Sageli tekib omamoodi tuimestus asjaolust, et lapse pea surub tihedalt emakakaelale ning rõhub närvid kokku. Paljudel naistel ei lase see surve tajuda lahkliha rebenemist, sisselõiget ja õmblemist.
    Teil on ülematu tahtmine pressida, aga tähtis on oodata, kuni ämmaemand ütleb, et võib. Te tunnete tohutut survet pärakule ning kipitavat kõrvetavat valu, kui lapse pea ilmub tupesuule. Tunded võivad tormiliselt kõikuda kurnatusest ja pisataist kuni elvuseni, et viimaks kohtate oma last.
  • Kolmas periood ehk päramuseperiood


    Enamasri soovitakse sünnitusabis sünnituse kolmanda perioodi aktiivset mõjutamist, et vältida raskeid verejookse. Otsekohe, kui laps on sündinud, süstitakse emale reide oksütotsiini, mis soodustab emaka püsimist kokkutõmbununa. See laseb sünnitusabi ostutajal väljutada platsenta õrnalt väädist tõmmates. Kui te lamate pikali , siis masseeritakse teil emakat või kästakse pressida.
  • SÜNNITUSASENDID


    Toengpõlvitus:
    Kui laps on suur, aitab see asend leevendada seljavalu ja keerata näogau sabaluu poole asuvat last. Selles asendis saab aeglustada lapse kiiga kiiret tulemist. Laskuge põlvili ja toetage käsivarred padjakuhjale.
    Kükkasend:
    Kõige tavalisem asned, sest kükitamine ergutab last kiiremini laskuma ja laiendab vaagat kuni 2 cm. Te ei pea liiga palju pressima, aga selles asendis pikka aega püsida on väsitav. Abiks on, kui sünnituspartner teid selja tagat toetab, või kui kasutate sünnitustooli.
    Selili :
    See on traditsiooniline asend, mida sünnitusabiarstid eelistavad, kuna see laseb kergesti sekkuda. Ka võib see olla kõige turvalisem asneda tugevasti valuvaigistite all olevale emale. Kuid see ei kasuta ära gravitatsiooni ning lapse surve seljale väib suurendada seljavalu ja lahklihaskahjustuse riske.
    Istuli :
    See on hea asend, kui hakkate väsima ning seda saab kasutada pideva elektroonilise monotooringu juures, kui laps peaks viimast vajama. Istuge nii sirgelt kui võimalik, toetades selga vastu patju, ja hoidke jalad lahus.

    KOKKUVÕTE


    Kokkuvõtteks sain väga palju uut ja huvitavat teada, mida arvatavasti paljud minuvanused poisid ja võin lubada, et isegi mehed ei tea. Kindlasti on see hariv ja paneb mõtlema, et millist rolli see elus mängib. Kindlasti pole sünnitamine kergetekillast. Selle info põhjal võin väita, et naised on tugevamad kui mehed.

    Kasutatud allikad


    J. Ülle. & R. Tiia ., 2012. Rasedus. Tallinn, PEGASUS , lk 210-251.
  • Vasakule Paremale
    ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #1 ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #2 ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #3 ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #4 ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #5 ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #6 ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #7 ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #8 ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #9 ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #10 ERINEVAD SÜNNITUSVIISID-ABI JA KOMBESTIK #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mardo kööp Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Sünnitus
    18
    doc

    Sünnitus

    Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Sisu: · Sünnituse lähenemine Limakorgi eemaldumine Regulaarsed emaka kokkutõmbed Mida sünnitusmajja kaasa võtta · Sünnitus algab Lootevee puhkemine Sünnitusperioodid Avanemisperioodid Väljutusperioodid Päramiste ehk platsentaarperiood Tugiisik sünnitusel · Sünnitusevalu ja selle leevendamine Valuvaigistid Petidiin Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia Naerugaas koos hapnikuga Üldnarkoos

    Perekonna õpetus
    Lapseootus ja sünd
    22
    ppt

    Lapseootus ja sünd

    Lapseootus ja sünd Mis on rasedus? Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Inimese rasedus kestab keskeltläbi 280 päeva, kuid see võib siia-sinna varieeruda. Mis on raseduse tunnused? Raseduse esmatunnusteks on menstruatsiooni ärajäämine, iiveldustunne ja tundlikud rinnad. Pidev urineerimine, sest emakas jõudsasti kosuv tita avaldab juba praegu põiele survet. Kõhukinnisus. Raseduse ajal toodetud lisahormoonid lõdvestavad seedeelundkonda ja seega võib esineda kõhukinnisust. Iiveldus ja oksendamine. Hommikust iiveldust võib tunda juba õige pea, võimalik, et juba nädal pärast rasestumist. Positiivne rasedustest. Uriinil põhinev test annab täpse vastuse 10-14 päeva pärast viljastumist. Rasedust saab määrata ka vereproovi abil. Meeles tuleb pidada, et rasedustest ega isegi mitte vereproov ei

    Perekonnaõpetus
    Rasedus-Raseduse kulg-loote areng-sünnitus
    14
    docx

    Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus.

    Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?.................

    Seksuaalsus ja pereplaneerimine
    Sünnitus
    10
    odt

    Sünnitus

    Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Liina Joonsaar K-10A Sünnitus Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu PÄRNU 2010 SÜNNITUS Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud

    Inimeseõpetus
    Rasedus ja sünnitus
    13
    doc

    Rasedus ja sünnitus

    Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe

    Suhtlemisõpetus
    Aktiivsünnitus-Mis see on
    5
    odt

    Aktiivsünnitus, Mis see on?

    sünnituseks olulisi lihaseid , eesmärgiga kontrollida nende lõõgastumist. Oluline on õige, kontrollitud hingamine. Ka seda saab õppida eelnevalt, nii et see sünnitusel toimiks automaatselt. Tähtsaimad eeldused aktiivsünnituse võimalikuks saamisel on naise tugev tahe, lõõgastunud keha ning avatud meel. Selleks omakorda on vajalik põhjalik ettevalmistus ja hea informeeritus oma raseduse ning sünnitusel toimuva kohta. On kuulda olnud ka mõtteavaldusi, et "Aga mulle aktiiv = loomulik sünnitus ei sobi!" Vaevalt on kedagi, kellele sobiks ebaloomulik! Läbi aastatuhandete on lapsed alati teadnud, kuidas sündida. Vaid nende emad kipuvad unustama, kuidas ise sünnitada! Mõistes, kuidas sünnitusmehhanism töötab, saab naine teha enda jaoks parimaid otsuseid. Sinna hulka kuulub ka äratundmine, kui vajalikuks osutub kõrvaline ehk meditsiiniline sünnitusabi. Nii võib ka epiduraaliga sünnitus või keisrilõige olla aktiivne, kui see on naisele mõistetavate protsesside tulem.

    Inimeseõpetus
    Rasedus
    12
    doc

    Rasedus

    PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine.............................................................................

    Bioloogia
    Terve naine
    67
    doc

    Terve naine

    KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5

    Inimese õpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun