Rahvastikuõiguse arvestus (0)

1 Hindamata

Rahvastikuõiguse arvestus

1.  Välismaalase Eestis viibimise õiguslikuks aluseks on
☐ Eesti kodakondsus
☒ elamisluba
☐ välismaalase pass
☒ viisa

2.  Riigil on kodakondsuseta isiku suhtes järgmised kohustused
☒ võimaldada tal omaterritooriumile elama asuda
☐ hoiduda tema väljasaatmisest
☒ tagada tema põhiõiguste kaitse
☐ anda talle oma kodakondsus

3.  Väljasaatmine on
☐ seadustamisettekirjutuse sundtäitmine
☒ lahkumisettekirjutuse sundtäitmine
☐ välismaalasele pandud kohustus elada oma päritoluriigis
☐ lahkumisettekirjutuse tegemine

4.  Eesti kodakondsuse andmise üldtingimused on
☒ eesti keele tundmine
☐ välismaalase passi olemasolu
☒ elamisloa olemasolu
☒ legaalse sissetuleku olemasolu

5.  Euroopa Liidu kodakondsus
☐ omandatakse Euroopa Liidu kodaniku passi saamisel
☒ omandatakse automaatselt liikmesriigi kodakondsuse alusel
☐ antakse Euroopa Komisjoni otsusega
☐ antakse siseministri otsusega

6.  Isikutunnistus antakse välja
☒ Eestis elavale Euroopa Liidu kodanikule
☒ Eesti kodanikule
☐ Eestis elavale pagulasele
☐ Eestis viisa alusel viibivale välismaalasele

7.  Eesti elamisluba
☒ tõendab, et välismaalane on Eesti elanik
☐ tõendab, et isik on määratlemata kodakondsusega
☒ annab õiguse viibida Schengeni alal 90 päeva kuue kuu jooksul
☐ annab õiguse viisavabaks reisimiseks Eesti kodanikuna

8.  Euroopa Liidu kodaniku Eestist väljasaatmine
☐ on seadusega keelatud
☐ on lubatud, kui Euroopa Liidu kodanik viibib riigis üle 90 kalendripäeva
☒ on lubatud, kui Euroopa Liidu kodanik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut
☐ on lubatud, kui Euroopa Komisjon selleks loa annab

9.  Elamisloakaart on
☒ välismaalasele väljaantav isikut tõendav dokument
☐ välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus
☐ Eesti kodanikule väljaantav isikut tõendav dokument
☐ Eesti kodaniku Eestis viibimise seaduslik alus

10. Sisserände piirarv
☐ reguleerib aastas Eestist väljasaadetavate hulka
☐ reguleerib aastas Eesti kodakondsust taotlevate isikute hulka
☐ reguleerib pagulaste hulka, kellele antakse varjupaik
☒ reguleerib aastas Eestisse elama asuvate välismaalaste hulka

11. Sünnijärgne Eesti kodanik on
☒ isik, kelle üks vanematest oli tema sünni hetkel Eesti kodanik ja teine kodakondsuseta isik
☒ isik, kelle mõlemad vanemad olid tema sünni hetkel Eesti kodanikud
☒ isik, kelle üks vanematest oli tema sünni hetkel Eesti kodanik ja teine Vene kodanik
☐ eesti rahvusest isik, kes on elanud püsivalt Eestis

12. Elamisloa andmise üldtingimused on
☒ ravikindlustuse või vastava kindlustuslepingu olemasolu
☒ elukoha olemasolu
☒ legaalse sissetuleku olemasolu
☐ Eesti kodanikust abikaasa olemasolu

13. Eesti kodaniku isikut tõendavaks dokumendiks on
☒ isikutunnistus
☒ Eesti kodaniku pass
☐ ajutine reisidokument
☐ diplomaatiline pass

14. Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab
☐ siseminister
☐ Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor
☐ peaminister
☒ Vabariigi Valitsus

15. Elamisloa liigid
☐ viisa
☒ tähtajaline elamisluba
☒ pikaajalise elaniku elamisluba
☐ püsiv elamisluba

16. Ebaseaduslikult viibib Eestis välismaalane
☒ kellele on tehtud lahkumisettekirjutus
☐ kes on Eesti kodanik
☒ kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld
☒ kelle elamisluba on kehtetuks tunnistatud

17. Välismaalane on
☐ kodakondsuseta isik
☐ isik, kellel on Eesti kodakondsus ja Vene kodakondsus
☒ isik, kellel on Vene kodakondsus ja Ukraina kodakondsus
☐ määratlemata kodakondsusega isik

18. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise eelduseks on
☐ halduskohtu luba
☐ siseministri luba
☐ välismaalase nõusolek
☒ välismaalase ebaseaduslik Eestis viibimine

19. Eestist võib välja saata
☐ Eesti kodanikus, kes ei ole võtnud Eesti kodaniku passi
☒ välismaalase, kes ei ole täitnud lahkumisettekirjutust
☐ välismaalase, kes ei ole võtnud välismaalase passi
☐ välismaalase, kes ei ole täitnud seadustamisettekirjutust

20. Pagulast eristab muul alusel elamisloa saanud isikust
☒ asjaolu, et tema päritoluriigis on tema elu ohus
☒ asjaolu, et tal ei ole võimalik saada oma päritoluriigis kaitset
☐ asjaolu, et tal ei ole võimalik saada oma kodakondsusjärgse riigi reisidokument
☐ asjaolu, et talle antava elamisloa kehtivusaega ei piirata

21. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimusteks on
☒ legaalse sissetuleku omamine
☐ algtasemel eesti keele oskus
☐ kehtiva reisidokumendi olemasolu
☒ elukoha olemasolu

22. Euroopa Liidu kodakondsus annab
☒ õiguse elada ja töötada mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis
☒ õiguse osaleda elukohariigi parlamendi valimistel võrdselt Eesti kodanikega
☐ õiguse saada automaatselt Eesti kodakondsus
☒ õiguse saada kaitset mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi konsulaaresinduselt

23. Euroopa Liidu kodanik
☐ vajab Eestis töötamiseks tööluba
☒ omab Euroopa Ühenduse õigusest tulenevalt õigust Eestis töötada
☐ võib koheselt Eestis tööle asuda, kui ta on leidnud siin töökoha
☐ vajab Eestis töötamiseks viisat

24. Schengeni viisaga (C-liik) võib Eestis viibida
☒ kuni 90 päeva poole aasta jooksul
☐ ainult juhul, kui isikule on antud ka Eesti viisa
☐ ka juhul, kui isikule on kehtestatud Eesti sissesõidukeeld
☐ määramata aja

25. Eesti kodaniku Eestis viibimine
☐ muutub ebaseaduslikuks mõne teise riigi kodakondsuse saamisel
☐ muutub ebaseaduslikuks Eesti kodaniku passi kehtivusaja lõppemisel
☐ muutub ebaseaduslikuks mõne teise riigi elamisloa saamisel
☒ ei saa kunagi olla ebaseaduslik

26. Eesti rahvusest välismaalane võib
☐ elada Eestis ilma elamisloata
☐ saada lihtsustatud tingimustel Eesti kodakondsuse
☒ asuda elama Eestisse elamisloa alusel
☐ viibida Eestis lühiajaliselt ilma viisata

27. Varjupaigataotlejal on õigus
☐ liikuda vabalt Euroopa Liidu territooriumil
☐ saada vastuvõtva riigi kodakondsus
☒ viibida taotluse läbivaatamise ajal Eestis
☒ riigipoolsele majutusele

28. Eesti elamisloa võib anda välismaalasele
☐ elama asumiseks abikaasa juurde
☐ elama asumiseks mis tahes isiku juurde
☐ ajutiseks Eestis viibimiseks
☒ õppimiseks

29. Eesti kodakondsuse saamise aluseks 2012. aastal on
☐ abiellumine Eesti kodanikuga
☒ lapsendamine Eesti kodaniku poolt
☐ isiklik taotlus
☐ eesti rahvusesse kuulumine

30. Seadustamisettekirjutuse täitmise tagamiseks võib
☐ teha välismaalasele lahkumisettekirjutuse
☐ paigutada välismaalase väljasaatmiskeskusesse
☒ kohaldada sunniraha
☐ välismaalase Eestist välja saata

.PDF Laadi alla originaalfail 4 lk · .pdf · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tiinuliinu Õppematerjali autor

Test- enne tööd kordab üle kogu töö ka loengus, seega töö sooritatav ka ilma abimaterjalita.

Rahvastikuõigus arvestus Annus kodakondsus eesti kodanik eesti kodakondsus

Sarnased õppematerjalid

docx

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Võrldeva õigusteaduse õppetool Avatud Ülikool VÄLISMAALASELE RAHVUSVAHELISE KAITSE ANDMISE SEADUS Bakalaureuseõppe uurimistöö Tartu 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.1 Seaduse rakendamiseks välja töötatud Vabariigi Valitsuse määrused 2.2 Seaduse rakendamiseks välja töötatud siseministri määrused 2.3 Teised mõjutavad seadused 2.4 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele 2. Kokkuvõte 3. Kasutatud kirjandus 4. Lisad 1. Sissejuhatus Eesti kohalike õigusaktide, mis on seotud rahvusvahelise kaitse andmisega välismaalastele esimene j

Õiguse entsüklopeedia

188

ppt

Inimõigused

Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (2006,01,07); http://www.mig.ee/est/rahvusvaheline_kaitse/Varjup_taotl emine/ Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo

Inimõigused

pdf

Riigiõigus - kordamisküsimused

Ella Käi OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ I Riigiõiguse mõiste ja allikad 1. Mõiste „õigus“ erinevad tähendused (objektiivne õigus; subjektiivne õigus; positiivne õigus; loomuõigus ) ja õiguse määratlus. Õigus on kehtivate normide ja printsiipide kogum, mis on suunatud korra loomisele inimkäitumises. ● Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele ● Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv

Õigus

docx

Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põ

Õiguse alused

odt

Vanusega seotud õigused ja kohustused

Tornimäe Põhikool Vanusega seotud õigused ja kohustused Referaat Autor:Sven Aruvee Klass: IX klass Juhendaja:Maire Käärid Tornimäe 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Töötamine.........................................................................................................................................4-5 Abiellumine..........................................................................................................................................6 Hasartmängud.......................................................................................................................................7 Isikut tõendavad dokumendid..................................................

Ühiskonnaõpetus

odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast

Ühiskond

docx

ühiskonna eksam

I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11. Mill

Ühiskond

doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid