Keevituse liigid, kaitseriietus. (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Autode ja masinate remondi osakond
Marko Mõttus
Keevitamine .
Iseseisevtöö
Juhendaja :Üllar Kivi
Tartu 2012
Kaitsevahendid
Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle. Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid.
Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe.
Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille ja keevitusmaske. Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest.


Elektrikeevitus
Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). 
Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga
1904.a. võttis Oscar  Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi
1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. 
Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser -, electron-, induktsioonkeevitus jne.
Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on:

• käsikaarkeevitus
  
• keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG)
  
• kontaktkeevitus
  
• plasmakeevitus
  

Argoonkeevitus ehk TIG-keevitus
Keevitatav materjal: Al,Cu,Fe,Ss
TIG ( tungsten inert gas) keevitus on keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. Rahvakeeli lihtsalt argoonkeevitus.
Kasutamine: Kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja põhimaterjali vahel. Kaitsegaas , millena tavaliselt kasutatakse argooni, juhitakse keevituskohani läbi tig-põleti, et kaitsta õhu oksüdeeriva mõju eest nii volframelektroodi kui ka sulametalli.
TIG-keevitada saab ilma lisamaterjalita või koos sellega. Lisamaterjali kasutades võib seda ette anda nii käsitsi kui ka automatiseeritult. TIG-keevitus kasutatakse eelkõige väga kõrgetele nõudmistele vastavate õmbluste saamiseks - näiteks torutöödel, toiduainetööstuses, surveseadmetes ja energia-sektoris. Samuti kasutatakse laialt tig-keevitust ka juureõmbluste keevitamisel enne õmbluse pealmiste kihtide keevitust, mis võib toimuda mõne muu keevitusviisiga.
TIG-keevitusseadmed,põhinevad eranditult kõik invertertehnoloogial, mis teevad nad väikesteks ja kergeteks. Kõikide tig-seadmetega saab keevitada ka elektroodiga (MMA). Seadmed jagunevad alalisvooluseadmeteks (DC) ja alalis/vahelduvvooluseadmeteks (AC/DC). Neist viimastega saab tig-meetodil keevitada ka alumiiniumisulameid, sest see on ainuke materjaligrupp, mis vajab tig- keevitusel vahelduvvoolu (AC).
Plasmakeevitus.
Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks:

• Keevitamine plasmajoaga.
  
• Keevitamine plasmakaarega.
  

Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar . Seejärel juhitakse kaare sambale gaas , mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. 
Kontakt- ehk punktkeevitus .
Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus. 
Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. Selleks asetatakse ühendatavad detailid servadega ülestiku ja surutakse elektroodiga kokku (joon.34).
Joonkeevitusel saadakse pidev õmblus jadamisi asuvate ja üksteisega kattuvate punktidega. Elektroodina kasutatakse rulle, mis on ühendatud vooluallikaga ning mis annavad liidetavaile detailidele surve ja pööreldes nihutavad neid edasi.
Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange.
Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus
Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 –1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest.
MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga.
Sõltuvalt kasutatavast kaitsegaasist jaguneb keevitus:

• Keevitus aktiivse gaasi keskkonnas (MAG- keevitus; Metal Activ Gas)
  
• Keevitus inertse gaasi keskkonnas (MIG- keevitus; Metal Inert Gas)
  
• Keevitus gaaside segus (MIG/MAG- keevitus)
  

Kaitsegaasidena kasutatakse aktiivgaasidest põhiliselt süsihappegaasi (CO2) ja inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%).