Inimpõhjustatud ohud mereloomadele referaat (0)

Merli Jõemaa
KAHJULIK INIMTEGEVUSE MÕJU MERELOOMADELE
REFERAAT
Tallinn 2015

SISUKORD

SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
Meresõidukite poolt tekitatud heli ja kokkupõrked 4
Kalastamine 5
Prügi meres 6
Naftareostus 7
Reovesi ja toksiinid 8
Kaubanduslik jahipidamine 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud materjalid 11

Sissejuhatus

Käesoleva referaadi eesmärk on luua lihtsustatud ülevaade maailmameres elavate suuremate loomade, eelkõige imetajate probleemidest, mida on põhjustanud inimtegevus. Käsitletakse kahjustavat toimet ning selgitatakse, millisel moel mõjutab vastav tegevus erinevaid liike. Töö on liigendatud peatükkideks veeloomi kahjustavate faktorite järgi. Kasutatud allikate puhul on peetud silmas põhimõtet, et oleks usaldusväärne allikas ehk konkreetse autori poolt kirjutatud või valdkonnas pädeva organisatsiooni poolt loodud materjal.

Meresõidukite poolt tekitatud heli ja kokkupõrked

Üldiselt mereloomad väldivad kokkupuuteid liikuvate meresõidukitega, kuid see pole alati nii. Näiteks pringlid ja delfiinid otsivad tihti just liikuvaid paate või laevu ning liiguvad nende laines kaasa. (UK Marine ) Seetõttu on mitmed delfiini- ja vaalaliigid ohustatud laevadega kokkupõrgetest. Enamik juhtumitest on kirjeldatud suurte vaaladega kokkupõrgetest, kuid alla võivad jääda ka väiksemad isendid. Suurte merelaevade kokkupõrked väiksemate isenditega vaikitakse kas enamasti maha või siis ei märgatagi neid. Loomad võivad saada viga või sootuks hukkuda, ka meresõidukid võivad kokkupõrkel viga saada. On teada raskeid kui ka eluohtlikke vigastusi reisijatel, mis on tekkinud tiiburparvlaeval, vaalajälgimislaeval või väikelaeval ning mis on põhjustatud kokkupõrkest mereloomaga. (International Whaling Commission)
Teadlased on leidnud, et helilainepõhine alarmeerimismeetod võib hoiatada vaalu ning teisi imetajaid lähenevate laevade eest. Rühm Florida Atlantic University uurijaid usub, et suur osa kokkupõrkeid toimub, sest liikuvate laevade ees on ala, kus propellerihelisid ei ole kuulda. Nad usuvad, et kui laev on piisavalt lai, siis propellerite heli suundub mööda külgi kõrvale. Tundub, et loomad otsivad vaiksemat kohta laevaninas. Nende grupp arendas välja seadme, mis saadab välja helilaineid fokusseeritud kitsasse vahemikku. Oma töö tulemusi pole grupp veel avalikustanud. (McKenna, 2009)
Üks olulisim mõjur veealusele akustilisele väljale on laevade müra . Selle vähendamine ja monitoorimine on oluline aspekt veealuselise akustilise süsteemile ja ka olemiskõlbliku keskkonna loomiseks laeval. (Gloza, I) Suured kaubalaevad, tankerid ja kruiisilaevad on pidevas liikumises, mis tekitab heli nende mootoritest, propelleritest, generaatoritest ja laagerdustes. Probleem seisneb selles, et see heli on enamjaolt sagedusega 20 – 300Hz, mis on sama sagedus, mida kasutavad mitmed paljud vaalaliigid. See tähendab seda, et laevade poolt tekitatud helid on neile segavaks teguriks omavahelisel suhtlusel liigikaaslastega ning ohtlikuks muutub ka asjaolu, et loomad ei suuda eristada laevade tekitatud helisid naturaalsetest helidest, mis esinevad nende loomulikus keskkonnas. Tagajärg sellele on muuhulgas ka eelmises teemas mainitud õnnetuslikud kokkupõrked laevdega, mis on ühtlasi ka suurimaks põhjuseks, miks lõunavaalad surevad. Ühtlasi kus laevamüra muutub pidevaks võib olla ka põhjuseks, miks mõned vaalad jätavavad maha oma elupaigad . See on suurimaks probleemiks näiteks rannikualadel ja tiheda laevaliiklusega sadamate ümbruses. (IFAW)
Naftat ja maagaasi otsitakse moel, mis saadab välja ülimalt valju heliimpulsi, mis on suunatud geoloogilistele struktuuridele. Need on ühed valjemad inimtekitatud helid üldse ookeanis. Neid tekitatakse iga 10 – 60 sekundi järel mitmeid päevi järjest ning tulemuseks võib olla see, et vaalad peletatakse alalt minema. (IFAW)
Mõjub ka müra, mis tekib puurimisel ja kaevandamisel. Tegemist ei ole küll nii tugeva heliga kui seda oli eelmises lõigus kirjeldatu , kuid kestab see palju kauem. Tagajärjeks on jällegi vaaladele oma elupaikade hülgamine. (IFAW)
Militaartehnikas kasutatakse sonarsüsteeme, mis tekitavad kõrgenergeetilisi akustilisi impulsse, mis aitab tuvastada allveelaevu. Need kõrgsageduslikud süsteemid võivad edastada heli tuhandete meetrite kaugusele. Selle tulemusena on kaldale tõmbunud terved rühmad delfiine ja vaalu, et põgeneda kuulmisrünnaku eest. Samuti segab see loomade omavahelist kommunikatsiooni ja toitumiskäitumisi, põhjustada ajutise kuulmiskadumise ning ka püsiva koekahjustuse. Seetõttu on mereimetajad tihti sunnitud hülgama oma eelistatud kodukohtasid. Külma sõja aegsed sonarsüsteemid ei olnud nii ohtlikud kui praegused, sest olid suunatud enamjaolt sügavamatele veekihtidele. Tänapäevased süsteemid aga mitte ainult ei oma võimsamaid tehnoloogiaid, vaid neid testitakse pidevalt madalates rannikuäärsetes vetes, samades paikades, mis on kodupaikadeks mitmetele ohustatud vaalaliikidele ning mereelukatele. (IFAW)

Kalastamine

Üle 300 000 vaala , delfiini ja pringli sureb igal aastas, sest on jäänud lõksu kalastusvõrkudesse või mehhanismidesse. Kui just surmaga juhtumid ei lõppe, siis rasked vigastused on enamasti loomale tagatud. Kui eelpool nimetatud imetajad on vangistatud võrku, siis on tagajärjeks pikk ja aeglane surm, mille põhjuseks kas hapnikupuudus või siis piineldakse ja võideldakse minemapääsemise eesmärgil. Tulemuseks on kuni luuni lõikehaavad, katkised lõualuud, amputatsioonid ja luumurrud. Kui ka isendil õnnestub pääseda, siis tavaliselt elatakse lühikest ja piinarikast elu enne kui surrakse aeglaselt oma vigastustesse. (WDC)
Märkimisväärne on ka elektriline kalastamine, mis kujutab endast elektriimpulsi tekitamist vette, mis halvab kalad . Algselt kasutati väikseid akusid ja keritud traati selle ümber, impulsi tugevus oli sellisel puhul umbes meetrise raadiusega . Siiski oli see efektiivne meetod ning peagi arenes sellest keerukam lahendus, milles veeti vasktraat läbi kalastusvõrkude ning ühendati autoakudega. Selline elektrišokk mõjutas palju rohkemaid kalu. ( Holland , 2015)
Selline püügimeetod mõjutab ka delfiine, teada on surmajuhtumid. Inimesed on Irrawaddy jõel kalastamist harrastanud koos delfiinidega juba mitmeid generatsioone, kuid enam ei tule delfiinid kutsumise peale või hoiavad üldse eemale. Loomade abistamise osa seisnes selles, et lükatakse tagasi võrku kalad, kes proovivad välja pääseda, kui saak üles tõstetakse. 2007 aasta raport Wildlife Conservation Society andmetel näitab, et delfiinide abiga oli võrgu saagiks 27 kg ning ilma delfiinide abita ligikaudu 5 kg. (Holland, 2015)

Prügi meres

Vesi on Maal pidevas ringluses ning ühendab omavahel kõiki planeedi osasid. Kilekott võib ookeani sattuda näiteks metsaalt, kus see vihmavee või sulava lumega jõkke uhutakse ja sealt juba edasi ookeanisse. Plastikust kotte on leitud näiteks vaaldade, delfiinide, kilpkonnade, hüljeste ja merelindude seedesüsteemidest kui ka hingamisteedest. Plastiku ohtlikkus seisneb selles, et ei kõdune ning vette jääb ulpima pinnakihtidesse, kus elavad enamus vee organismidest. Siiski laguneb plastmass vees valguse ning ainete toimel mikroplastikuks, milles näiteks linnud toitu näevad. Siiski ei mõju see hästi, sest tekitab soolekahjustusi ja toitainevaegust. ( Soosaar , 2011)
Miljoneid tonne plastikesemeid lõpetab iga päev oma tee ookeanis. Võiks arvata, et pisikesed objektid on küll ohutud, kuid see pole nii. Näiteks on teada ligikaudu 14 meetri pikkuse vaala surmapõhjus, milleks oli katkine tükk DVD ümbrist. Plastiku allaneelamine on vaalalistele surmav , sest koormab magu ja takistab seedimist, mis põhjustab nälgimise ning teatud puhkudel ka surma. Pole kerge öelda kui mitmeid mereimetajaid mõjutab ulpiv praht , kuid see number tundub kasvavat. Enamus juhtumeid ei dokumenteerita. Siiski on teada, et vaalad, kes on kaldale uhutud, on vaid väike protsent kogujuhtumitest. Näiteks on eriliselt ohustatud kašelotid, sest peavad prahti kalmaarideks, mis on ühtlasi ka nende peamiseks toiduallikaks. On teada ka 2010. aasta juhtum, kus kitsikuses hukkunud 11-meetrise hallvaala kõhust leiti üle 20 kilekoti , väikese rätkiu, operatsioonikindad, dressipüksid, maalriteipi ja golfipalli. (Iacurci, 2015)
Ka delfiine mõjutab plastikprügi meres. NOAA teadlane Blair Mase hindab, et aastatel 2002 – 2013 on lõksu sattunud vähemalt 35 ühe tuntuima delfiiniliigi, afaliini, isendit. Prügi mõjutab veel ka merelinde, kes peavad tihti ulpivat plastikut toiduks või tarbivad seda kaudselt läbi oma saakloomade. (Iacurci, 2015)
Ühel hetkel leiavad enamus saasteaineid , mida ei hävitata maal, tee maailmamerre. Tõenäoliselt on kontroll üle plastiku produktsiooni ja transpordi küll täiustunud, kuid on oluline, et arendataks välja jäigemad reeglid, mis reguleeriks (keelustaks) laevade poolt maailmamere prügiga reostamise eest. (Iacurci, 2015) Kuna Maa on terviksüsteem, siis tähendab see seda, et ka inimesi mõjutab plastik meres. Näiteks eraldab see mitmeid mürgiseid keemilisi ühendeid ning meres olevad mürgid kipuvad toiduahelas kuhjuma. Seega võib kontsentratsioon toiduahela kõrgemates lülides nagu näiteks lõhes või tuunikalas olla kriitiliselt kõrge. Mürke täis kala on aga toiduks inimesele ning nii jõuavad kahjulikud ained ringiga meieni . (Soosaar, 2011)

Naftareostus

Õli on segu erinevatest kemikaalidest, millel kõigil on erinev mõju mereloomadele ja kombinatsioon nendest võib olla veelgi ohtlikum. Ka mõned kemikaalid ja meetodid, mida kasutatakse naftaloikude eemaldamiseks võivad veeloomi mõjutada. Mürgisus ja ohtlikkus sõltub koostisest ja kemikaali tüübist, kogusest, mis teel on loom kokkupuutunud mürgiga (hinganud sisse, söönud , imendunud, väline kokkupuude ) ja looma parameetritest nagu sugu, vanus ja üldine tervislik seisund. (Nomack, 2010)
Vaid 12% õlireostusest ookeanis tuleb õlileketest. Ülelejäänud tuleb laevadelt, kanalisatsiooni äravoolust ning prügi vette tühjendamisest. (Soosaar, 2011) Naftareostusel on nii lühiajaline kui ka pikema toimega efekt mereimetajatele. Näiteks hülged ja saarmad , kes on sattunud naftaloiku, hakkavad hiljem automaatselt end lakkuma, et proovida puhastada oma karvkatet ebameeldivast ja segavast õlist. Nii satuvad aga nende elundkondadesse toksilised kemikaalid, mis tekitavad tõsiseid kahjustusi seedesüsteemile ja siseorganitele. Paks viskoosne ja kleepuv õli ummistab ühtlasi ka delfiinide ja vaalade hingamisavasid, mistõttu jäävad loomad lämbuma. Pikemas perspektiivis mõjutab naftareostus loomade elupaiku, mistõttu on raskendatud imetajate ja ka kalade reproduktsioon. ( Good , 2014)
Õlil on omadus püsida kekskkonnas veel kaua peale vette sattumist, näiteks on tuvastatud vastava õli sisaldava sette vanuseks ligi 30 aastat. Nafta võib imenduda sügavale setetesse, liiva, ka mudastesse põhjadesse. Nii mõjutab see veel kaua elusloodust kui elupaika. (Nomack, 2010)

Reovesi ja toksiinid

Väetiste ja pestitsiidide äravool põldudel üle maakera põhjustab tõsist ohtu mereimetajatega seotud ökosüsteemidele. Eriti probleemne on äravool rannikuregioonides, kus ülemäärane lämmastik , mis on väetiste koostisosa, võib põhjustada suureulatusliku vetikapuhangu, mille tagajärjel ammendub veest hapnik ning tekib surnud tsoon kaladele. Kuigi pisemad kalad on sellest enim mõjutatud, ei jää puutumata ka suuremad loomad, sest toiduahelasse kogunevad põllumajanduslikud kemikaalid. Näiteks on teadlaste poolt teatud paikades leitud rannikult valgevaalu, kellel on kehas nii suur mürgiste ainete sisaldus põllumajandusjääkidest, et need loomad tuleks liigitada toksiliste jäätmete alla. (Good, 2014) Valgevaalad on toiduahela tipus . Nende rasvkoes ja siseorganites esineb kõrgesisaldusega POP-e ehk püsivaid orgaanilisi saasteaineid, mis ei lagune keskkonnas ehk teisisõnu on resistentsed kõiksuguste lagundavate protsesside suhtes. Eriti kõrge kontsentratsiooniga on leitud PCB-d (polüklooritud difenüülid) ja DDT-d (ainete segu, mille põhikomponendiks on diklorodifenüültrikloroetaan). (Golman, 2011)

Kaubanduslik jahipidamine

Globaalselt on see olnud üheks ajalooliselt olulisemaks faktoriks mereimetajate vähenemisel. Mitmed erinevad liigid USA vetest, nagu näiteks mõned saarma ja hülgeliigid ja ka vaalaliigid, ei ole taastunud minevikupüükidest (SeaWeb). Tegeletakse ka hai- ning delfiinijahiga. Loomade tapmine spordialana või müümine delikatesstoiduna on vähendanud korralikult suuremate veeimetajate hulka kõigis Maa ookeanivetes. 2013 – 2014 hooajal tapeti Jaapani Taiji delfiinijahil üle 800 delfiini. Teine ulatuslik ning julm meetod on haide uimepüük, mis tapab keskmiselt 100 millionit haid aastas. Tegevus kujutab endast elus haidelt uimede küljest lõikamist ning seejärel isendi tagasi elukeskkonda laskmist, kus nad surevad aeglaselt ja piinarikkalt. Suremispõhjusteks võivad olla teiste loomade poolt ära söömine, nälgimine või uppumine , sest hapniku omastamiseks peab vesi läbi lõpuste liikuma ning selleks peab hai edasi liikuma. (Stop Shark Finning)

Kokkuvõte

Maa on terviksüsteem, mille kõiki osasid ühendab vesi. On erinevaid viise, kuidas inimtegevus looduslikku tasakaalu sekkub, sealhulgas ka veeökosüsteeme häirides näiteks reovee või laevamüraga. Kui inimene otseseid tagajärgi ei pruugi märgata, sest üksikindiviidi ei huvitagi ühe delfiini elukäik, siis kaudsed tagajärjed mõjutavad juba tervet inimkonda. Seetõttu tuleks tõsta rahva teadlikkust, sest kuigi suurteks mõjuriteks on ettevõtete tegevus, on siiski võimalik ka üksikindiviidil ära teha nii mõndagi, et hoida veesüsteemid puhaste ja looduslikena. Näiteks jätta see plastikpudel metsa all maha viskamata ning viia hoopis kogumispunkti.

Kasutatud materjalid

Collisions between vessels and marine animals. UK Marine Special Areas of Conservation. [WWW] http://www.ukmarinesac.org.uk/activities/ports/ph3_2_2.ht m (15.03.2015)
Fishing. Whale and Dolphin Conservation. [WWW] http://us.whales.org/issues/fishing (15.03.2015)
Golman, Uri. 2011. Beluga Whales are beautiful, yet toxic ? [WWW] http://voices.nationalgeographic.com/2011/10/03/the-power-of-the-beluga-whale/ (15.03.2015)
Good, Kate. 2014. The 10 Biggest Threats Marine Mammals Face Today . [WWW] http://www.onegreenplanet.org/animalsandnature/biggest-threats-marine-mammals-face-today/ (15.03.2015)
Holland, Hereward. 2015. Rogue „ Electro -Fishing“ Puts River Dolphins at Risk in Myanmar . [WWW] http://news.nationalgeographic.com/news/2015/02/150217-irrawaddy-dolphins-myanmar-electro-fishing-mandalay/ (15.03.2015)
Iacurci, Jenna. 2015. Marine Debris Deadly to Whales, Dolphins. [WWW] http://www.natureworldnews.com/articles/11752/20150108/marine-debris-deadly-to-whales-dolphins.ht m (15.03.2015)
McKenna, Phil . 2009. Sonic Alarm saves marine mammals from ship strike. [WWW] http://www.newscientist.com/article/dn17163-sonic-alarm-saves-marine-mammals-from-ship-strike.html#.VQXe8cnvpA6 (15.03.2015)
Nomack, Mallory. 2010. Effects of oil on wildlife and habitat . [WWW] http://www.eoearth.org/view/article/158446/ (15.03.2015)
Soosaar, 2011. Mitmepalgeline reostus ookeanides . [WWW] http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-11915/Mitmepalgeline-reostus-ookeanides - (15.03.2015)
Understanding the sources of ocean noise pollution. International Fund for Animal Welfare. [WWW] http://www.ifaw.org/united-states/our-work/whales/understanding-sources-ocean-noise-pollution (15.03.2015)
Whales and Ship Strikes: A Problem for Both Whales and Vessels. International Whaling Comission. [WWW] https://iwc.int/ship-strikes (15.03.2015)
What is shark finning? Stop Shark Finning. [WWW] http://www.stopsharkfinning.net/what-is-shark-finning/ (15.03.2015)
11