Merli JõemaaKAHJULIK INIMTEGEVUSE MÕJU
MERELOOMADELEREFERAAT
Tallinn 2015
SISUKORD
SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
Meresõidukite poolt tekitatud heli ja kokkupõrked 4
Kalastamine 5
Prügi meres 6
Naftareostus 7
Reovesi ja
toksiinid 8
Kaubanduslik
jahipidamine 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud materjalid 11
Sissejuhatus
Käesoleva referaadi eesmärk on luua lihtsustatud ülevaade
maailmameres
elavate suuremate loomade, eelkõige imetajate
probleemidest, mida on põhjustanud inimtegevus. Käsitletakse
kahjustavat toimet ning selgitatakse, millisel moel mõjutab vastav
tegevus erinevaid liike. Töö on liigendatud peatükkideks veeloomi
kahjustavate faktorite järgi. Kasutatud allikate puhul on peetud
silmas põhimõtet, et oleks usaldusväärne allikas ehk konkreetse
autori poolt kirjutatud või valdkonnas pädeva organisatsiooni poolt
loodud materjal.
Meresõidukite poolt tekitatud heli ja kokkupõrked
Üldiselt
mereloomad väldivad kokkupuuteid liikuvate
meresõidukitega, kuid see pole alati nii. Näiteks pringlid ja
delfiinid otsivad tihti just liikuvaid paate või laevu ning liiguvad
nende
laines kaasa. (UK
Marine ) Seetõttu on mitmed delfiini- ja
vaalaliigid ohustatud laevadega kokkupõrgetest. Enamik juhtumitest
on kirjeldatud suurte vaaladega kokkupõrgetest, kuid alla võivad
jääda ka väiksemad isendid. Suurte merelaevade kokkupõrked
väiksemate isenditega vaikitakse kas enamasti maha või siis ei
märgatagi neid. Loomad võivad saada viga või sootuks hukkuda, ka
meresõidukid võivad kokkupõrkel viga saada. On teada raskeid kui
ka eluohtlikke vigastusi reisijatel, mis on tekkinud
tiiburparvlaeval, vaalajälgimislaeval või väikelaeval ning mis on
põhjustatud kokkupõrkest mereloomaga. (International Whaling
Commission)
Teadlased
on leidnud, et helilainepõhine alarmeerimismeetod võib hoiatada
vaalu ning teisi
imetajaid lähenevate laevade eest. Rühm
Florida Atlantic
University uurijaid usub, et suur osa kokkupõrkeid toimub,
sest liikuvate laevade ees on ala, kus propellerihelisid ei ole
kuulda. Nad usuvad, et kui laev on piisavalt lai, siis propellerite
heli suundub mööda külgi kõrvale. Tundub, et loomad otsivad
vaiksemat kohta laevaninas. Nende grupp
arendas välja seadme, mis
saadab välja helilaineid fokusseeritud kitsasse vahemikku. Oma töö
tulemusi pole grupp veel avalikustanud. (McKenna, 2009)
Üks
olulisim mõjur veealusele akustilisele väljale on laevade
müra .
Selle vähendamine ja monitoorimine on oluline aspekt veealuselise
akustilise süsteemile ja ka olemiskõlbliku keskkonna loomiseks
laeval. (Gloza, I) Suured kaubalaevad, tankerid ja kruiisilaevad on
pidevas liikumises, mis tekitab heli nende mootoritest,
propelleritest, generaatoritest ja laagerdustes. Probleem seisneb
selles, et see heli on enamjaolt sagedusega 20 – 300Hz, mis on sama
sagedus, mida kasutavad mitmed paljud vaalaliigid. See tähendab
seda, et laevade poolt tekitatud helid on neile segavaks
teguriks omavahelisel suhtlusel liigikaaslastega ning ohtlikuks muutub ka
asjaolu, et loomad ei suuda eristada laevade tekitatud helisid
naturaalsetest helidest, mis esinevad nende loomulikus keskkonnas.
Tagajärg sellele on
muuhulgas ka eelmises teemas
mainitud õnnetuslikud kokkupõrked laevdega, mis on ühtlasi ka suurimaks
põhjuseks, miks lõunavaalad surevad. Ühtlasi kus laevamüra muutub
pidevaks võib olla ka põhjuseks, miks mõned
vaalad jätavavad maha
oma
elupaigad . See on suurimaks probleemiks näiteks
rannikualadel ja
tiheda laevaliiklusega sadamate ümbruses. (IFAW)
Naftat
ja maagaasi otsitakse moel, mis saadab välja ülimalt valju
heliimpulsi, mis on suunatud geoloogilistele struktuuridele. Need on
ühed valjemad inimtekitatud helid üldse ookeanis. Neid tekitatakse
iga 10 – 60 sekundi järel mitmeid päevi järjest ning tulemuseks
võib olla see, et vaalad peletatakse alalt minema. (IFAW)
Mõjub
ka müra, mis tekib
puurimisel ja kaevandamisel. Tegemist ei ole küll
nii tugeva
heliga kui seda oli eelmises lõigus
kirjeldatu , kuid
kestab see palju kauem. Tagajärjeks on jällegi vaaladele oma
elupaikade hülgamine. (IFAW)
Militaartehnikas
kasutatakse sonarsüsteeme, mis tekitavad kõrgenergeetilisi
akustilisi impulsse, mis aitab tuvastada allveelaevu. Need
kõrgsageduslikud süsteemid võivad
edastada heli tuhandete meetrite
kaugusele. Selle tulemusena on kaldale tõmbunud
terved rühmad
delfiine ja vaalu, et põgeneda kuulmisrünnaku eest. Samuti segab
see loomade omavahelist kommunikatsiooni ja toitumiskäitumisi,
põhjustada ajutise kuulmiskadumise ning ka püsiva koekahjustuse.
Seetõttu on
mereimetajad tihti sunnitud hülgama oma eelistatud
kodukohtasid. Külma sõja
aegsed sonarsüsteemid ei olnud nii
ohtlikud kui praegused, sest olid suunatud enamjaolt sügavamatele
veekihtidele. Tänapäevased süsteemid aga mitte ainult ei oma
võimsamaid tehnoloogiaid, vaid neid
testitakse pidevalt madalates
rannikuäärsetes vetes, samades paikades, mis on kodupaikadeks
mitmetele ohustatud vaalaliikidele ning mereelukatele. (IFAW)
Kalastamine
Üle
300 000
vaala , delfiini ja pringli
sureb igal aastas, sest on
jäänud lõksu kalastusvõrkudesse või mehhanismidesse. Kui just
surmaga
juhtumid ei lõppe, siis rasked vigastused on enamasti
loomale tagatud. Kui
eelpool nimetatud
imetajad on vangistatud
võrku, siis on tagajärjeks pikk ja aeglane surm, mille põhjuseks
kas
hapnikupuudus või siis piineldakse ja võideldakse
minemapääsemise eesmärgil. Tulemuseks on kuni luuni lõikehaavad,
katkised lõualuud, amputatsioonid ja luumurrud. Kui ka isendil
õnnestub pääseda, siis tavaliselt elatakse lühikest ja
piinarikast elu enne kui surrakse aeglaselt oma vigastustesse. (WDC)
Märkimisväärne
on ka elektriline kalastamine, mis kujutab endast elektriimpulsi
tekitamist vette, mis halvab
kalad . Algselt kasutati väikseid akusid
ja keritud traati selle ümber, impulsi tugevus oli sellisel puhul
umbes meetrise
raadiusega . Siiski oli see efektiivne meetod ning
peagi arenes sellest
keerukam lahendus, milles veeti vasktraat läbi
kalastusvõrkude ning ühendati autoakudega. Selline elektrišokk
mõjutas palju rohkemaid kalu. (
Holland , 2015)
Selline
püügimeetod mõjutab ka delfiine, teada on surmajuhtumid. Inimesed
on Irrawaddy jõel kalastamist harrastanud koos delfiinidega juba
mitmeid generatsioone, kuid enam ei tule delfiinid kutsumise peale
või hoiavad üldse eemale. Loomade abistamise osa seisnes selles, et
lükatakse tagasi võrku kalad, kes proovivad välja pääseda, kui
saak üles tõstetakse. 2007 aasta raport
Wildlife Conservation
Society andmetel näitab, et
delfiinide abiga oli võrgu
saagiks 27
kg ning ilma delfiinide
abita ligikaudu 5 kg. (Holland, 2015)
Prügi
meres
Vesi
on Maal pidevas ringluses ning ühendab omavahel kõiki planeedi
osasid.
Kilekott võib ookeani sattuda näiteks metsaalt, kus see
vihmavee või sulava lumega jõkke uhutakse ja sealt juba edasi
ookeanisse. Plastikust kotte on leitud näiteks vaaldade, delfiinide,
kilpkonnade, hüljeste ja merelindude seedesüsteemidest kui ka
hingamisteedest. Plastiku ohtlikkus seisneb selles, et ei kõdune
ning vette jääb ulpima pinnakihtidesse, kus elavad enamus vee
organismidest. Siiski laguneb plastmass vees valguse ning ainete
toimel mikroplastikuks, milles näiteks
linnud toitu näevad. Siiski
ei mõju see hästi, sest tekitab soolekahjustusi ja toitainevaegust.
(
Soosaar , 2011)
Miljoneid tonne plastikesemeid lõpetab iga päev oma tee ookeanis. Võiks
arvata, et pisikesed objektid on küll ohutud, kuid see pole nii.
Näiteks on teada ligikaudu 14 meetri pikkuse vaala surmapõhjus,
milleks oli
katkine tükk DVD ümbrist. Plastiku allaneelamine on
vaalalistele
surmav , sest koormab
magu ja takistab seedimist, mis
põhjustab nälgimise ning teatud puhkudel ka surma. Pole kerge öelda
kui mitmeid mereimetajaid mõjutab ulpiv
praht , kuid see number
tundub kasvavat. Enamus juhtumeid ei dokumenteerita. Siiski on
teada, et vaalad, kes on kaldale uhutud, on vaid väike protsent
kogujuhtumitest. Näiteks on eriliselt ohustatud kašelotid, sest
peavad prahti kalmaarideks, mis on ühtlasi ka nende peamiseks
toiduallikaks. On teada ka 2010. aasta juhtum, kus kitsikuses
hukkunud 11-meetrise hallvaala kõhust leiti üle 20
kilekoti ,
väikese rätkiu, operatsioonikindad, dressipüksid, maalriteipi ja
golfipalli. (Iacurci, 2015)
Ka
delfiine mõjutab plastikprügi meres. NOAA teadlane
Blair Mase
hindab, et aastatel 2002 – 2013 on lõksu sattunud vähemalt 35 ühe
tuntuima delfiiniliigi, afaliini, isendit. Prügi mõjutab veel ka
merelinde, kes peavad tihti ulpivat plastikut toiduks või tarbivad
seda
kaudselt läbi oma saakloomade. (Iacurci, 2015)
Ühel
hetkel leiavad enamus
saasteaineid , mida ei hävitata maal, tee
maailmamerre. Tõenäoliselt on kontroll üle plastiku produktsiooni
ja transpordi küll täiustunud, kuid on oluline, et arendataks välja
jäigemad reeglid, mis reguleeriks (keelustaks) laevade poolt
maailmamere prügiga reostamise eest. (Iacurci, 2015) Kuna Maa on
terviksüsteem, siis tähendab see seda, et ka inimesi mõjutab
plastik meres. Näiteks eraldab see mitmeid mürgiseid keemilisi
ühendeid ning meres olevad
mürgid kipuvad toiduahelas kuhjuma.
Seega võib kontsentratsioon toiduahela kõrgemates lülides nagu
näiteks lõhes või tuunikalas olla kriitiliselt kõrge. Mürke täis
kala on aga toiduks inimesele ning nii jõuavad kahjulikud ained
ringiga
meieni . (Soosaar, 2011)
Naftareostus
Õli
on segu erinevatest kemikaalidest, millel kõigil on erinev mõju
mereloomadele ja kombinatsioon
nendest võib olla veelgi ohtlikum. Ka
mõned
kemikaalid ja meetodid, mida kasutatakse naftaloikude
eemaldamiseks võivad veeloomi mõjutada. Mürgisus ja ohtlikkus
sõltub koostisest ja kemikaali tüübist, kogusest, mis teel on loom
kokkupuutunud mürgiga (hinganud sisse,
söönud , imendunud, väline
kokkupuude ) ja looma parameetritest nagu sugu, vanus ja üldine
tervislik seisund. (Nomack, 2010)
Vaid
12% õlireostusest ookeanis tuleb õlileketest. Ülelejäänud tuleb
laevadelt, kanalisatsiooni äravoolust ning prügi vette
tühjendamisest. (Soosaar, 2011) Naftareostusel on nii lühiajaline
kui ka pikema toimega efekt mereimetajatele. Näiteks hülged ja
saarmad , kes on sattunud naftaloiku, hakkavad hiljem automaatselt end
lakkuma, et proovida
puhastada oma karvkatet ebameeldivast ja
segavast õlist. Nii satuvad aga nende elundkondadesse toksilised
kemikaalid, mis tekitavad tõsiseid kahjustusi seedesüsteemile ja
siseorganitele. Paks viskoosne ja kleepuv õli ummistab ühtlasi ka
delfiinide ja
vaalade hingamisavasid, mistõttu jäävad loomad
lämbuma. Pikemas perspektiivis mõjutab naftareostus loomade
elupaiku, mistõttu on raskendatud imetajate ja ka kalade
reproduktsioon. (
Good , 2014)
Õlil
on omadus püsida kekskkonnas veel kaua peale vette sattumist,
näiteks on tuvastatud vastava õli sisaldava sette vanuseks ligi 30
aastat.
Nafta võib imenduda sügavale setetesse, liiva, ka
mudastesse põhjadesse. Nii mõjutab see veel kaua elusloodust kui
elupaika. (Nomack, 2010)
Reovesi
ja toksiinid
Väetiste
ja pestitsiidide äravool põldudel üle maakera põhjustab tõsist
ohtu mereimetajatega seotud ökosüsteemidele. Eriti probleemne on
äravool rannikuregioonides, kus ülemäärane
lämmastik , mis on
väetiste koostisosa, võib põhjustada suureulatusliku
vetikapuhangu, mille tagajärjel
ammendub veest hapnik ning tekib
surnud tsoon kaladele. Kuigi pisemad kalad on sellest enim
mõjutatud, ei jää puutumata ka suuremad loomad, sest toiduahelasse
kogunevad põllumajanduslikud kemikaalid. Näiteks on teadlaste poolt
teatud paikades leitud rannikult valgevaalu, kellel on kehas nii suur
mürgiste ainete sisaldus põllumajandusjääkidest, et need loomad
tuleks liigitada toksiliste jäätmete alla. (Good, 2014) Valgevaalad
on toiduahela
tipus . Nende rasvkoes ja siseorganites esineb
kõrgesisaldusega POP-e ehk püsivaid orgaanilisi saasteaineid, mis
ei lagune keskkonnas ehk teisisõnu on resistentsed kõiksuguste
lagundavate protsesside suhtes. Eriti kõrge
kontsentratsiooniga on
leitud PCB-d (polüklooritud difenüülid) ja DDT-d (ainete segu,
mille põhikomponendiks on diklorodifenüültrikloroetaan). (Golman,
2011)
Kaubanduslik
jahipidamine
Globaalselt
on see olnud üheks ajalooliselt olulisemaks faktoriks mereimetajate
vähenemisel. Mitmed erinevad liigid USA vetest, nagu näiteks mõned
saarma ja hülgeliigid ja ka vaalaliigid, ei ole taastunud
minevikupüükidest (SeaWeb). Tegeletakse ka hai- ning
delfiinijahiga. Loomade tapmine spordialana või müümine
delikatesstoiduna on vähendanud korralikult suuremate
veeimetajate hulka kõigis Maa ookeanivetes. 2013 – 2014 hooajal
tapeti Jaapani
Taiji delfiinijahil üle 800 delfiini. Teine ulatuslik ning julm
meetod on
haide uimepüük, mis
tapab keskmiselt 100 millionit haid
aastas. Tegevus kujutab endast elus haidelt uimede küljest lõikamist
ning seejärel isendi tagasi elukeskkonda laskmist, kus nad surevad
aeglaselt ja piinarikkalt. Suremispõhjusteks võivad olla teiste
loomade poolt ära söömine, nälgimine või
uppumine , sest hapniku
omastamiseks peab vesi läbi lõpuste liikuma ning selleks peab hai
edasi liikuma. (Stop
Shark Finning)
Kokkuvõte
Maa on terviksüsteem, mille kõiki osasid ühendab vesi. On
erinevaid viise, kuidas inimtegevus looduslikku tasakaalu sekkub,
sealhulgas ka veeökosüsteeme häirides näiteks reovee või
laevamüraga. Kui inimene otseseid tagajärgi ei pruugi märgata,
sest üksikindiviidi ei huvitagi ühe delfiini elukäik, siis
kaudsed tagajärjed mõjutavad juba tervet inimkonda. Seetõttu tuleks tõsta
rahva teadlikkust, sest kuigi suurteks mõjuriteks on ettevõtete
tegevus, on siiski võimalik ka üksikindiviidil ära teha nii
mõndagi, et hoida veesüsteemid
puhaste ja looduslikena. Näiteks
jätta see plastikpudel metsa all maha viskamata ning viia hoopis
kogumispunkti.
Kasutatud materjalid
Collisions between vessels and marine animals. UK Marine Special
Areas of Conservation. [WWW]
http://www.ukmarinesac.org.uk/activities/ports/ph3_2_2.ht m
(15.03.2015)
Fishing.
Whale and Dolphin Conservation. [WWW]
http://us.whales.org/issues/fishing (15.03.2015)
Golman, Uri. 2011. Beluga
Whales are beautiful, yet
toxic ? [WWW]
http://voices.nationalgeographic.com/2011/10/03/the-power-of-the-beluga-whale/ (15.03.2015)
Good, Kate. 2014. The 10
Biggest Threats Marine
Mammals Face Today .
[WWW]
http://www.onegreenplanet.org/animalsandnature/biggest-threats-marine-mammals-face-today/
(15.03.2015)
Holland, Hereward. 2015. Rogue „
Electro -Fishing“
Puts River Dolphins at Risk in
Myanmar . [WWW]
http://news.nationalgeographic.com/news/2015/02/150217-irrawaddy-dolphins-myanmar-electro-fishing-mandalay/
(15.03.2015)
Iacurci, Jenna. 2015. Marine Debris Deadly to Whales, Dolphins. [WWW]
http://www.natureworldnews.com/articles/11752/20150108/marine-debris-deadly-to-whales-dolphins.ht m
(15.03.2015)
McKenna,
Phil . 2009. Sonic Alarm saves marine mammals from
ship strike. [WWW]
http://www.newscientist.com/article/dn17163-sonic-alarm-saves-marine-mammals-from-ship-strike.html#.VQXe8cnvpA6 (15.03.2015)
Nomack, Mallory. 2010.
Effects of oil on wildlife and
habitat . [WWW]
http://www.eoearth.org/view/article/158446/ (15.03.2015)
Soosaar, 2011. Mitmepalgeline
reostus ookeanides . [WWW]
http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-11915/Mitmepalgeline-reostus-ookeanides -
(15.03.2015)
Understanding the
sources of
ocean noise pollution. International
Fund for
Animal Welfare. [WWW]
http://www.ifaw.org/united-states/our-work/whales/understanding-sources-ocean-noise-pollution (15.03.2015)
Whales and Ship Strikes: A Problem for
Both Whales and Vessels.
International Whaling Comission. [WWW]
https://iwc.int/ship-strikes
(15.03.2015)
What is shark finning? Stop Shark Finning. [WWW]
http://www.stopsharkfinning.net/what-is-shark-finning/
(15.03.2015)
11
Kõik kommentaarid