Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnokeraamika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asi on tehnokeraamika?
  • Kuidas jaguneb tehnokeraamika?
  • Millega tegeleb tehnokeraamika?
Tartu Kutsehariduskeskus
Autode ja masinate remondi osakond
Taavi Ragul
TEHNOKERAAMIKA
Referaat
Juhendaja :Helmo Hainsoo
Tartu 2010

SISUKORD


SISUKORD 2
1.SISSEJUHATUS 3
2.TEHNOKERAAMIKA LIIGITUS 4
2.1Oksiidikeraamika 4
2.2Mitteoksiidikeraamika 4
2.3Segakeraamika 5
2.4Konstruktsioonikeraamika 6
2.5Tööriistakeraamika 6
2.6Elektrokeraamika 7
3.TEHNOKERAAMIKA OMADUSED 8
4. TEHNOLOOGIA 9
4.1Pulbrite saamine 9
4.2Vormimine 9
4.3Paagutamine 10
4.4Täiendav töötlemine 10
  • SISSEJUHATUS


    Mis asi on tehnokeraamika? Kuidas jaguneb tehnokeraamika? Millal ja kus see kasutusele võeti ja millega tegeleb tehnokeraamika?
    Tehnokeraamika all peetakse silmas raskestisulavate ühendite baasil saadud eriomadustega konstruktsioonmaterjale. Just selle alusel erinebki tehnokeraamika ehituskeraamikast. Ei toodeta mitte ehitusmaterjale ja toidunõusid vaid tööriistu jne.
    Tehnokeraamika kujunes välja kuskil 1930-ndatel aastatel Saksamaal. Seda tänu sellele, et püüti kasutada keraamikat terase puhastreimisel. Aga kuna keraamika oli väga väikese tugeva ja suure haprusega, sis ei kasutatud teda laiemalt.
    Kuna tänapäeval on hakatud tootma eriti puhtaid pulbreid ja on hakatud rakendama kuumpressimist, on saavutatud keraamikale väga head omadused, nagu näiteks tugevus ja löögisitkus. Tänu sellele on nad kasutusel paljudes valdkondades, kus ei saaks muid matejale kasutada.
    Suuremates tööstusriikides on tehtud viimastel aastakümnetel kuni miljarditesse dollaritesse ulatuvaid investeeringuid keraamikatööstusesse, mille tõttu on välja töötaud palju uusi keraamilisi materjale ja tooteid.
    Tehnokeraamikaga on suudetud tänapäeval teha suurepäraseid elektrijuhte ja ka mittejuhte.
    Tehnokeraamika omadused:
    • suur kuumus- ja termopüsivus
    • korrosioonikindlus ,
    • suur kõvadus ja kulumiskindlus,
    • väike tihedus,

    Puudused on aga:
    • väike painde- ja tõmbetugevus,
    • suur haprus ,
    • omaduste suur hajuvus ,

  • TEHNOKERAAMIKA LIIGITUS


    Tehnokeraamikat liigitatakse mitmeti, kuid enamasti siiski materjalide keemilise koostise ja kasutusalade järgi
    Tehniokeraamika jaguneb:
    • Oksiidikeraamika
    • Mitteoksiidikeraamika
    • Segakeraamika.

    Kasutusalade järgi jaguneb aga:

  • Oksiidikeraamika


    Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid , mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga tehnokeraamikas kasutatakse kõige rohkem: Al2O3, MgO, ZrO2 , SiO2 , TiO2 .
  • Mitteoksiidikeraamika


    Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid , nitriidid , boriidid ja silitsiidid.
    Karbiidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest täiesti tavalised keemilised ühendid.
    Karbiide saadakse metallide või metallide oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas.
    Nitriidid on ehituselt ja oma füüsikaliste ja keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, aga nitriidid juhivad palju paremini elektrit.Nitriidide elektrijuhtivus on ligi 2 korda suurem karbiidide omast. Nitriididel on sulamistemperatuur samuti madalam kui karbiididel.
    Nitriidide kõvadus kahaneb elemendi aatomnumbri suurenedes, mis näitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele.tehnokeraamiaks kasutatakse tavaliselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN ja BN.
    Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liialt suur, et
    tungida metalli kristallivõresse, ja seega nad asendavad nad ainult metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või siis valentselt seotud. Selle tõttu on boriidide struktuur keerulisem . Boriide saadakse elementide sünteesimisel vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel või siis kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Tehnokeraamikas kasutatakse: TaB2, TiB2, ZrB2.
    Silitsiidid on metallide keemilised ühendid. Nad on füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest üpriski sarnased boriididele. Nad on head soojus ja elektrijuhid ja on happe ja ka leelise kindlad. Osad silitsiidi ei oksudeeru isegi kõrgel temperatuuril.
  • Segakeraamika


    Segakeraamika aluseks on kahe või rohkema raskesti sulava materjali segu. Kõige tavalisemad segakeramika esindajad on näiteks karbiidid jne.
    Karbonitriidid on karbiidi ja nitriidi baasil tardlahused või keemilised ühendid. Nad on mõnede füüsikaliste omaduste poolest nitriididest ja karbiididest paremad. Näiteks on Ti paindetugevus suurem kui TiC ja TiN oma.
    Simeonid on keerulise koostisega oksinitriidid räninitriidi ja metallioksiidi (Al, Mg, Be ja Y) baasil.
    Nad on asendamatud konstruktsioonimaterjalid tänu oma suurele kõrgetemperatuursele tugevusele, kuumaspüsivusele, väikesele joonpaisumistegurile ja heale termokindlusele.
    Tehnokeraamikas on kõige levinum Si3N4 ühend Al2O3-ga, mis kannab nime sialon.
  • Konstruktsioonikeraamika


    Konstruktsioonikeraamikat kasutab põhiliselt autotööstus.Põhiliselt kasutatakse seda süüteküünalde valmistamisel. Diiselmootoriga autode detailid , nagu näiteks kolvid, klapid , silindrihülsid, kepsud ja muud, valmistatakse osaliselt keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi. Sellist tüüpi motor on 15% kergem ja kuni 30…40% ökonoomsem.
    Bensiini asemel võib kasutada ka lahajsid kütuseid nagu näiteks põlevkiviõli, masuut jne.
  • Tööriistakeraamika


    Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallide töötlemiseks vajalikke seadmeid. Lõikekeraamikat valmistatakse enamasti Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, mistõttu lõikekeraamika on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega.
  • Elektrokeraamika


    Elektrokeraamikat kasutatakse kõige rohkem elektroonikatööstuses mitmesuguste elektroonikaelementide, näiteks mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite
    korpused ja muude selliste valmistamiseks. Elektrokeraamiliste materjalide seas on häid elektrijuhte , kui ka mittejuhte. Elektrokeraamikal on põhirõhk suunatud keraamika elektrilistele ja soojuslikele omadustele.
  • TEHNOKERAAMIKA OMADUSED


    Tehnokeraamika on üpriski väikese tugevusega ja suure haprusega. Kuna keraamika tõmbetugevus halb, antakse tugevusnäitajatest tavaliselt paindevõisurvetugevus. Vähem oluline pole tehnokeraamika korral selle kõvadus ,millega on otseselt seotud kulumiskindlus. Oluliselt ei muutu tehnokeraamika,näit.ja ka Lõikekeraamika tugevus- ja kõvadusomadused temperatuuri tõusul kuni 1000 °C-ni. Keraamiliste materjalide põhipuuduseks on suur haprus, mida iseloomustab purunemissitkus(mida väiksem see on, seda sitkem on materjal).
  • TEHNOLOOGIA


    Tehnokeraamika valmistamisel kasutatakse pulbermetallurgia meetodit, mis eeldab pulbri valmistamist , vormimist, paagutamist ja vajaduse korral ka töötlemist.
    Tehnokeraamika tehnoloogia erineb teistest pulbrite poolest. Pulbreid tehakse teistmoodi ja pulbrid peavad olema peenemad ja need tehakse teasel meetodil.
  • Pulbrite saamine


    Pulbrit saadakse raskestisulava keemilise ühendi sünteesimisel ja seejärel selle peenestamisest. Enamlevinud keraamiliste pulbrite valmistamise meetodid on sadestamine soolalahustest, laser- ja plasmakeemiline süntees, aurufaasist kondenseerimine.
  • Vormimine


    Levinud vormide liigid pulberkeraamiaks on pressvormi pressimine, laborivalamine, pulber -survevalamine, ekstrusioon ja kuumpressimine.
    Kõige levinumad vormimisviisid on pressvorm ja laborivalamine.
  • Paagutamine


    Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon , kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused, eelkõige kõvadus ja kulumiskindlus.
    Paagutamine o n keerukas, sest tihendamiseks vajalikud difusiooniprotssid on raskendatud ja seetõttu kasutatakse rõhuta paagutamist. See sobib odavamatele materjalidele.
  • Täiendav töötlemine


    Vahetevahel tuleb töödelda üle paagutataud ja vormitud detailed, sest need ei ole seiledad. Paagutamine on aga väga kulukas ja raske.
    Paagutamise meetodid on: mehaanilin , keemiline, elektriline ja füüsikaline.
    11
  • Vasakule Paremale
    Tehnokeraamika #1 Tehnokeraamika #2 Tehnokeraamika #3 Tehnokeraamika #4 Tehnokeraamika #5 Tehnokeraamika #6 Tehnokeraamika #7 Tehnokeraamika #8 Tehnokeraamika #9 Tehnokeraamika #10 Tehnokeraamika #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Taavi Ragul Õppematerjali autor
    Vatsuseid võib leida tehnokeraamika erinevate liigituste kohta, erinevatest töötlemisviisidest ja tehnokeraamika omadustest.

    Sarnased õppematerjalid

    Tehnokeraamika
    10
    docx

    Tehnokeraamika

    Tartu Kutsehariduskeskus I A Tehnokeraamika Iseseisev töö Juhendaja: H Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................ ............................2. Sissejuhatus.......................................................................................................................... ...........................3. Tehnokeraamika tutvustus...............................................

    Füüsika
    Tehnokeraamika referaat
    14
    docx

    Tehnokeraamika referaat

    nimi Tehnokeraamika REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Mehhaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: lektor Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk. 3 2. Tehnokeraamika ajalugu.......................................................................................lk. 4 3. Tehnokeraamika.....................................................................................................lk. 5 4. Tehnokeraamika liigitamine...............................................................................lk. 6-8 5. Tehnokeraamika omadused..............................................................................lk. 9-11 5.1 Tihedus...............................................................................................................lk. 9 5.2 Soojusjuhtivus...

    Tehnomaterjalid
    Tehnomaterjalid II KT
    7
    docx

    Tehnomaterjalid II KT

    Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides, mis töötavad normaaltemperatuuril, diskreetest armeerimist hapra (keraamilise) maatriksi sitkuse tõstmiseks. Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse: metallmaatriksiga (MMKM), plastmaatriksiga (PMKM), keraamilise maatriksiga (KMKM), süsinikmaatriksiga (SMKM). 6. Tehnokeraamika: üldised eelised ja puudused. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ühelt poolt ehituskeraamikast (tellised, seina- ja põrandaplaadid jt) ja teiselt poolt tarbekeraamikast (fajanss-, portselan-, savinõud jt). Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega sõltuvalt nende koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Oksiidkeraamika

    Tehnomaterjalid
    Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt
    56
    docx

    Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

    (tüüpiline teraste puhul), pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M-skaala (plastid). Tähistuseks on HR. Vickers - Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali pind peab selle meetodi korral olema poleeritud. Tüüpiline kasutusala - õhukesed materjalid, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased, kõvasulamid, keraamika. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136 kraadi ja jõuga 1...100 kgf. Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil ning seejärel kasutatakse Vickersi valemit, et arvutada kõvadust. Tähistuseks on HV. 2. Metallide ja sulamite struktuur Metallide põhilised kristallivõred, neid iseloomustavad parameetrid, polümorfism, isomorfism. Kõige levinuma kristallivõre tüübid:

    Tehnomaterjalid
    Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015
    26
    docx

    Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

    nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. Plastid Termoplastid • Polüetüleen (PE) • Polüpropüleen (PP) • Polüvinüülkloriid (PVC) Termoreaktiivid • Epoksüplast (EP) 26.Tehnokeraamika • Aminoplastid (UF, MF) Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite • Fenoplast (PF) jt. baasil saadud tööriista- ja eriomadustega Elastomeerid konstruksioonimaterjale. • Kautšuk • Kummi • Polüuretaan (PUR) jt. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia

    Materjaliõpetus
    Masinaehitusmaterjalid-mõisteid MMT-st-kütused-õlid-tehnilised vedelikud
    77
    ppt

    Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud,

    c) eriplastideks ­ fluorplast (PTFE) jt. Plastid Termoplastid · Polüetüleen (PE) · Polüpropüleen (PP) · Polüvinüülkloriid (PVC) · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) · Polükarbonaat (PC) · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) Termoreaktiivid · Epoksüplast (EP) · Aminoplastid (UF, MF) · Fenoplast (PF) jt. Elastomeerid · Kautsuk · Kummi · Polüuretaan (PUR) jt. Isoleermaterjale Keraamika Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud "keraamiline plahvatus", millega on kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks. Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega sõltuvalt nende koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Nende seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui

    Materjaliõpetus
    Tehnomaterjalide eksami materjal
    47
    docx

    Tehnomaterjalide eksami materjal

    Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

    Tehnomaterjalid
    Exami piletite vastused
    19
    rtf

    Exami piletite vastused

    optiliste omaduste muutmine, · töödeldavuse parandamine. Plastide liigitus ja omadused Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur (sele 1.43). 35) Termoreaktiivid, termoreaktiivide omadused. Kasutamine Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolü- meerideks, mis ei sula ega lahustu. 36) Tehnokeraamika olemus. Saamistehnoloogia. Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konst- ruksioonimaterjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika ehituskeraamikast (tellised, põrandaplaadid, drenaazitorud jt) ja tarbekeraamikast (fajanss-, portselan- savinõud jt). Keraamika on vanim konstruktsioonimaterjal (põletatud savist tellised), mida inimkond hakkas valmistama looduslikust toorainest. Tehnokeraamika algab 1930

    Kategoriseerimata




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun