Keevitamine ja selle protsessid (0)

Koostas: Reppy 
 
21.11.2012 
Keevitamine  
 
1.  Keevitusprotsesside Liigitus: 
 
  Käsikaarkeevitus 
   Keevitus  kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) 
   Kontaktkeevitus  
   Plasmakeevitus  
 
2.  Metallide  keevitatavus : 
 
Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada 
kvaliteedinõuetele vastav  keevisliide . Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, 
kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on 
juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb.  Hea keevitatavuse 
korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval 
metallilgi. Keevitatavus on  rahuldav, kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida 
kindel ( ratsionaalne ) keevitusrežiim. Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid 
tehnoloogilisi võtteid (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotöötlus jne.) või isegi 
muuta keevitusviisi. Halva keevitatavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole 
võimalik.  
 
Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega.  Külmpraod tekivad enamasti 
keevisõmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10…48 tunni jooksul pärast keevitamist. 
Külmpragusid  seostatakse  suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride 
moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist 
tingituna ). Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on 
suurem kui 0,25%.  Kuumpraod  tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod  
tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus. 
Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli- ja fosforisisaldusega 
terased. Nii külm- kui kuumpragude tekke põhjus on keeviskonstruktsioonis keevitamisel 
tekkivad  keevituspinged.  Keevituspingeid põhjustavad ebaühtlane temperatuuriväli 
(keevisõmbluse ligiduses on temperatuur märgatavalt kõrgem kui eemal), samuti 
keevisõmbluse lähiala takistatud  paisumine  kuumutamisel ja takistatud kahanemine 
jahtumisel.  
 
Keevituspingeid ja  nendest  põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid 
toorikuid ette kuumutades (sellega väheneb temperatuuride ebaühtlus), samuti 
keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega – lõõmutamisega keevituspingete 
kõrvaldamiseks. Suurte keeviskonstruktsioonide puhul ei ole võimalik kumbki eelnimetatud 
võtetest, mistõttu sellised konstruktsioonid (laevakered, autokered,  mastid  jms.) 
keevitatakse kokku hea keevitatavusega metallidest ja metallisulamitest, näiteks 
madalsüsinikterastest (süsinikusisaldus  alla 0,25%). 
 
 
 
 
1
 
 
Koostas: Reppy