Arvestustöö: Litosfäär (0)

5 VÄGA HEA

Arvestustöö
Litosfäär
Litosfääri koostis, laamatektoonika , kivimiringe , vulkanism , maavärinad .
Õpilane teab,

millest koosneb litosfäär;
Litosfäär koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevööst ehk tahketest kivimitest .

kuidas toimub laamade liikumine;
Laamad liiguvad konvektsiooni tõttu. Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud . Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks , mis hakkavad plastilisel astenosfääril üksteisest eemale triivima.

mida tähendab mandrite triiv ;
Alfred Wegneri hüpoteesi kohaselt mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel, laamtektoonikas aga mandriliste laamade triiv.

vulkaanide levikualasid,
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kõige rohkem on neid laamade lahknemise alal ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöös vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Island ja Vaikse ookeani ,,tulerõnga’’ vulkaanid . Vulkaane võib esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaakse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Hawaii saarestiku ja Ida - Aafrika vulkaanid.
vulkanismiga kaasnevaid nähtusi;
1) Gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustuvad nn lõõmpilved. Selliste pilvede temperatuur võib küündida kuni 1000 kraadini ja kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Antud pilved võivad kahjustada lähedal asuvate inimeste tervist, kui ka sealset loodust.
2) Vulkaanipursetega võivad kaasneda ka ulatuslikud mudavoolud ehk lahaarid, mis võivad olla väga laastavad. Need tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega.
3) Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma.
4) Fumaroolid ehk vulkaanilistele aladele iseloomulikud avad või lõhed maapinnas, kust väljub kuum, kollast väävlit sadestav gaasijuga.

maavärinate piirkondi,
Enamik maavärinaid leiavad aste laamade piirialadel. Kõige rohkem maavärinaid toimub Vaikse ookeani ,, tulerõngas ’’.
tekkepõhjusi,
Maavärinad tekivad vahevöös konvektsioonivooludena toimuva kivimainese plastiline ümberpaiknemise tõttu. Liikuvates litosfäärilaamades, ennekõike nende piirilaade ümbruses, kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged . Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, kivimid purunevad ja vabaneb suures koguses pingestumisel salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera laiali.
tagajärgi;
Looduskatastroofid :
1) Maalihked
2) Laviinid
3) Tsunamid
4) Uputused
5) Pinnase vedeldumine
6) Ulatuslikud tulekahjud
7) Ohtlike ainete paiskumine atmosfääri
Mõjud inimestele:
1) Surm
2) Epideemiad
3) Hoonete kokkuvarisemine
4) Sildade, teede jm ehitiste purunemine

Richteri ja Mercalli skaalat.
Ricteri skaala - ühikuks magnituudid - mõõdetakse seismograafiga maavärina tugevaima tõuke amplituudi
Mercalli skaala - ühikuks pallid - mõõdetakse visuaalselt maavärina tekitatud visuaalseid purustusi
Õpilane oskab

võrrelda maakoort,
3 kuni 80 km paksune, koosneb tahketest kivimitest.
vahevööd,
Ulatub kuni 2900 km sügavusele, koosneb plastilistest ja tahketest kivimitest.
tuuma;
Välistuum ulatub 5100 km sügavusele, vedelatest kivimitest. Sisetuum ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusele ja on tahke.

selgitada kivimite tekkeviise, tuua nende kohta näiteid,
Kivimid jaotatakse kaheks - 1) tardkivimid , näiteks graniit ja obsidiaan 2) settekivimid , näiteks paekivi .
kirjeldada kivimiringet;

iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise (5);
1) Kahe mandrilise laama põrkumine
2) Ookeanilise - ja mandrilise laama põrkumine
3) Kahe ookeanilise laama põrkumine
4) Laamade küljetsi liikumine
5) Lahknemine

võrrelda kiht- ja kilpvulkaane;
Kihtvulkaan - Tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites, toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid .
Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist , toituvad enamasti basaltsest magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid .

kujutada vulkaani osi joonisel;

nimetada vulkaane;
Vesuuv, Helka , Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji , Kilimanjaro, Krakatau.

kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim , sette- , tard - ja moondekivim, laam , laamtektoonika , tsunami , kuum täpp , kontinentaalne rift , maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon.
1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad.
2) Kivim - geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina.
3) Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel.
4) Tardkivim - magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
5) Moondekivim - kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
6) Laam - litosfääri plokk , mis triivib astenosfääril.
7) Laamtektoonika - geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi.
8) Tsunami - merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine.
9) Kuum täpp - süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala.
10) Kontinentaalne rift - venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend , tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga.
11) Maavärina kese e epitsenter - maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal ja merepõhjas.
12) Maavärina kolle e. fookus - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine .
13) Seismograaf - seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid .
14) Litosfäär - astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis triivib astenosfääril.
15) Subduktsioon - ookeanlisie laama vajumine vahevöösse.

.RTF Laadi alla originaalfail 5 lk · .rtf · 89 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

89 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kltkp Õppematerjali autor

Õpilane teab, millest koosneb litosfäär; kuidas toimub laamade liikumine; mida tähendab mandrite triiv; vulkaanide levikualasid, vulkanismiga kaasnevaid nähtusi; maavärinate piirkondi, tekkepõhjusi, tagajärgi; Richteri ja Mercalli skaalat.

Õpilane oskab võrrelda maakoort, vahevööd, tuuma; selgitada kivimite tekkeviise, tuua nende kohta näiteid, kirjeldada kivimiringet; iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise; võrrelda kiht- ja kilpvulkaane; kujutada vulkaani osi joonisel; nimetada vulkaane; kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- , tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon.

vahevöös Litosfäär Richteri skaala Mercalli skaala vahevöö Litosfääri koostis laamatektoonika kivimiringe vulkanism maavärinad

Sarnased õppematerjalid

docx

Litosfäär

Millest koosneb litosfäär? Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort ja astenosfääri pealset vahevööd e. vahevöö ülemist osa. Litosfääri peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na. Kuidas toimub laamade liikumine? Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega laamadeks ehk plaatideks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad võivad olla erineva suurusega. Laamadel on mitmeid liikumisviise. Mida tähendab mandrite triiv? Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, nende suunad ei ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid,

Geograafia

docx

Geograafia, litosfääri konspekt

Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja

Litosfäär

docx

LITOSFÄÄR

levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km. Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam

Geograafia

rtf

Geograafia - Litosfäär

Ameerika läänerannik. 3) ookeanilaama sukeldumine teise ookeanilaama alla: süvik, maakoor hävib, vulkanism, maavärin, hävib ookeaniline maakoor, vulkanism Malai saarestik, Indoneesia 4) mandrilaamade põrkumine maavärinad, maakoor pakseneb, kurdmäestik, kivimite moondumine Himaalaja mäestik. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Koosneb peamiselt ränirikkastest kivimitest. Algselt on maakoor, siis litosfäär, siis astenosfääris olev magma/kivimimass, siis vahevöö, kivimid tahkes olukorras, vedel välistuum (Fe, Ni), tahke sisetuum (Fe, Ni). ALL ON MAGMA, siis tardumine tardkivimiks, sealt edasi murenemine setteteks, sealt edasi settimine settekivimiteks, sealt edasi t* rõhk abil moondumine moondekivimiks, sealt edasi sulamine magmaks uuesti. Vahepeal tardkivim moondumine t* rõhk abil moondekivimiks. Settekivimite juurde lubjakivi.

Geograafia

docx

Maa siseehitus - Litosfäär

Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s

Geograafia

doc

Maa siseehitus

· Mõisted: o Seismilised lained lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. o Seismiline katkestuspind vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. o Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. o Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.

Geograafia

doc

Litosfäär

Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.

Geograafia

doc

Litosfäär

LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort

Geograafia

Rohkem sarnaseid