Sujuvliited, kontuur (0)

Keemilised vooluallikad
• Kuiv element e  patarei
Keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse vooluenergjaks
• Vask tsink element
Redoksreaktsioon . Elektronide  loovutamine (oksüdeerumine) ja elektronide 
liitmine (redutseerumine) tuleb äbi viia eraldi elektronidel.
• Plii aku
Redoksreaktsioon. Elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja elektronide 
liitmine(redutseerumine) tuleb äbi viia eraldi elektronidel.
• Kütuselement
Kütuse oksüdeerumisel tekkiv energia
• Esimese vooluallika  leiutas   Luigi  Galovani
Leelis  ja  leelismuldmetallid .
• Omadused: Värviline  leek , peab hoidma õlikihi all kuna reageerivad hapnikuga, tarbeesemeid 
väike tihedus), madal sulamis ei saa valmistada,  pehmed , kerged(temeperatuur head elektri ja 
soojus  juhid,puhas  metal  pind( läikiv ja hõbevalge värvus), neis on metallilised siedemed ja nad 
on aktiivsed redutseerijad.
• Laboris kasutatakse naatriumi ja kaltsiumi, vahel ka liitiumi ja  kaaliumi . Keemiatööstuses 
kasutatakse enamasti naatriumi, seda kasutatakse suhteliselt aktiivsemate metallide saamiseks 
nende ühenditest. 
Naatrium  lambid- naatiumi aurudega täidetud lambid(tänavavalgustus)
Liitiumpatareid.
• Ühendid: CaO- kustutamata  lubi , Ca(OH)   -kustutatud lubi, NaOH - seebikivi , Na  CO 
- pesusooda , NaHCO  -söögisooda, NaCl- keedusool , Na  SO  -elektrolüüdina , 
CaSo  +2/0.5 H  O- märg/kuiv kips, Ca  (PO  )  -väetis, HNO  -ilutulestikes
p-Metallid
• Kõik metallidele  omased  tunnused.  P-metallid on õhu ja vee suhtes vastupidavad metallid. 
Alumiinium  reageerib kergesti leeliste ja hapetega, teised p-metallid nii kergesti ei reageeri. 
Tina ja plii on madala sulamis temperatuuriga. Plii on mürgine.
• Kasutamine: Alumiiniumist valmistatakse kõiksugu tarbeesemeid, kerge hea töötlemis 
omadustega  metallina  on ta hinnatud materjal ehituses. Tina kasutatakse  tinatatud plekkist 
konservkarpide valmistamisel. Pliid kasutatakse autoakude(pliiakude) valmistamisel. Veel 
kasutatakse pliid näiteks elektrikaablite kaitsetorude valmistamisel. Pliid kasutakse 
tuumakiirgust takistavate kaitseekraanide valmistamisel(näiteks tuumaelektrijaamades)
• Ühendid:  Alumiinium   oksiid  Al  O  rhk korund. Peeneteraline korund ehk smirgel  on kasutuses 
lihvimispulbri, puhastuspastade jms koostises. Läbipaistvad suured korundi  kristallid  on 
vääriskivid. Neis on lisandeid seega on nad värvilised. Punane korund =rubiin, sinine/kollane 
korund=safiir.
Alumiinium hüdroksiid Al(OH)  tegelikult polümeerne  keeruka  struktuuriga muutuva 
koostisega aine, mida väljendab  tinglik valem Al  O  x nH  O
Alumiiniumi  soolad .  Alumiiniumkloriid  AlCl   ja  alumiiniumsulfaat  Al  (SO  )
Tina(IV)oksiid SnO   kasutatkse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(valge)
Oranž pliimennik Pb  O   kasutatakse korrosioonivastastes kruntvärvides
Pruunika/musta värvusega plii(IV)oksiid PbO   kasutatakse elektroodimaterjalina pliiakudes.
Siirdemetallid
• Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades. Tähtsamad neist on: Cr, 
Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, Ag, Hg. 
O.a:
• Kõvemad ja kõrgema  sulamistemperatuuriga  kui A-rühma elemendid.  Siirdemetallide  seas on 
kekmise aktiivsuse ja väikese aktiivsusega  metalle . Siirdemetallide hulka kuuluvad kõik 
väärismetallid. Õhu ja vee suhtes enamasti vastupidavad. 
• Kõige enam kasutatakse praktikas rauda.  Niklit  ja  kroomi  kasutatakse paljude sulamite 
koostises. Kroomi kasutatakse laevatööstuses. Vaske kasutatakse peamiselt elektrijuhtmetes.
•  Oksiidid ; valged ZnO ja TiO   ,roheline Cr  O   , punased Cu  O ja HgO, mustad CuO ja MnO   . 
Mitmeid neist kasutatakse värvipigmentidena.  Raua oksiidid  ooker on kollakas  ja  rauamennik  
punakas. Rauatagi  Fe  O   on magneetiliste omadustega. Raud(II) sooladest tähtsaim on 
raud(II) sulfaat  FeSO   mis tahkel kujul esineb roheka kristallhüdraadina FeSO   x7H  O mida 
nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimede kaitsmiseks mürgina. Raud(III)sooladest on 
tähtsaim raud(III) kloriid DeCl   selle lahuseid kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemisel. 
Vasesooladest tähtsaim on vaskvitriol  CuSO   x5H  O seda kasutatakse taimetõrjes. 
Heleroheline pool vääriskivi malahiit on vase ühend ( CuOH )  CO   sama koostisega on ka 
vaskesemete pinnale õhus seismise käes tekkiv hallikasroheline plaatinakiht mida võib näha 
vanade kirkute katustel.
Metallid vs  mittemetallid
• M
  etallid 
• Keemilised omadused
• Tavaliselt 1-3 elektroni väliskihis
• Loovutavad kergesti elektrone
• On head redutseeriad
• Madal  elektronegatiivsus
• Füüsilised omadused
• Head elektri ja soojus juhid
• Sepistatav
• Metalliline läige
•  Tahked  toa temperatuuril
• (v.a Hg)
•
• M
  ittemetallid 
• Keemilised omadused
• Tavaliselt 4-8 elektroni väliskihis
• Võtavad elektrone kergesti
• On head oksüdeerijad
• Suur elektronegatiivsus
• Füüsikalised omadused
• Ei juhi elektrit ega soojust
• Rabedad(kui tahked)
• Ei ole sepistatavad
• Ei ole metallilist sära
• Toa temperatuuril tahked,
• Vedelad ja gaasid.
•
•  Allotroop
• Allotroop on aine millel on samasugune  koostis aga erinev olek teise ainega võrreldes.
•  Halogeenid
• Halogeenid on VIIA rühma elemendid( fluor ,  kloor , broom  ja  jood ). Halogeenid on kõige 
aktiivsemad mittemetallid ja seetõttu ei leia neid loodusest lihtainena vaid peamiselt sooladena. 
Halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid  milles nende o.a 
• on –I. Peale  fluori  võib olla kõigil halogeenidel ka positiivne o.a. Looduses leidub kõige 
rohkem kloori mis tavaliselt esineb kloriididena(NaCl, KCl,  MgCl    jt)
• Halogeenid lihtainena on madala keemis temperatuuriga. Tahke jood kuumutamisel 
sublimeerub ( aurustub  ilma vahepealse vedela olekuta). Kõik halogeenid lihtainena on 
mürgised. Nende  aurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid.
•
• Fluor – helekollane  gaas
• Kloor – Kollakasrohkeline  gaas
• Broom – punakaspruun kergesti lenduv vedelik
• Jood – Hallikasmust  metalse  läikega  kristalne  aine sublimeerub kergesti lillaks auruks
• Kloori lahustumisel vees reageerib ta veega ja  tekkib kloorivesi. Kloorivett kasutatakse 
joogivee  ja  basseinivee  deinfitseerimisel. Argielus on tuntud joodi lahus  etanoolis  – 
jooditinktuur  – mida kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisvahendina.
• Halogeenid on tugevad oksüdeerijad. Fluor on kõige aktiivsem mittemetall, ta reageerib 
peaaegu kõigi liht ja liitainetega. Kloor on ka tugev oksüdeerija ja ta reageerib enamuse 
orgaaniliste ühendite ja mittemetallidega.
• Halogeniidid on halogeenide ühendid o.a-s   -I . Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga 
mürgised gaasid. Vesinikhalogeniid lahustuvad hästi vees  andes  vesinikhalgeniidhapped. 
Tuntuim on vesinik  kloriid  hape  ehk  soolhape . Vesinikbromiidhape ja  vesinikjodiidhape  on 
tugevaad happed  kuid vesinikfluoriidhape  on nõrk hape.  Vesinikhalogeniidhapete  sool näiteks 
natriumkloriid ehk keedusool.
• Soolhape – vajalik osa seedeprotsessis. Fluori ühendeid kasutaatakse hambapastades et välitada 
hambakaariase teket. Jood esineb kilpnäärmes ja kui seda piisavalt toidust ei saa võib tekkida 
kipnäärme haigus. Tuntumad argielus on klooriühendid(keedusool, soolhape ja kloorilubi) 
Kasutatakse ka mitmesuguseid kloori sisaldavaid orgaanilisi aineid nii  lahustina (kloroform 
CHCl   jt), polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina jne. Fluoriplast ehk  Teflon kasutatakse 
keedupottide või pannide vooderdisena.  Freoone  kasutatakse jahutusvedelikuna 
külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamsieks jm.
•
• Kalkogeenid
• Kalkogeenid kuuluvad VIA rühma ja tähtsamad neist on Hapnik ja Väävel. On suht tugevate 
mittemetalliliste odaustega kuid jäävad elektornegatiivsuselt alla halogeenidele. Nende 
tavaliseks o.a-ks on –II või VI. Negatiivne o.a on ta tavaliselt metalliliste ja vähemaktiivste 
mittemetalliliste elementidega. Positiivne o.a on neil hapniku ja suurema elektronegatiivsusega 
ainetega reageerimisel(väävel regeerib nii).
•
Hapnik on levinuim element maakoores ja teda leidub lihtainena kui ka ühenditena. 
•
Väälite leidub kõige enam väävliühenditest sulfiididest(püriit DeS   , PbS jt) ja 
õhkusaastavatest gaasilistest väävliühenditest(H  S, SO   ). Väävlit leidub ka looduses ehedal 
kujul.
•
Hapnik
•
Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas. Vees suhteliselt vähe lahustuv. Keemis temp -183C
•
Hapniku o.a –II. Hapniku alotroop  trihapnik O   ehk osoon . Hapnikut saadakse 
hapnikurikaste ainete(KMnO    , KNO   , KClO    ) kuumutamisel eriti kergesti saa hapniku H  O 
lagunemisel katalüsaatori(MnO   ) mõjul.
Hapniku kõige levinum ühend on vesi, mis on keemiliselt püsiv aine, väga nõrk 
elektrolüüt ja tal avalduvad nii  happelised kui ka  aluselised  omadused. Teine  veele  sarnane 
ühed on vesinikperoksiid  
H  O   mida kasutatakse näiteks pleeegitamisel. Hapniku levinuim allotroop on O  ehk 
dihapnik  mis tekkib fotosünteesi tulemusel. Teine allotroop on trihapnik O   ehk osoon.
•
Väävel
• Väävel on suhteliselt aktiivne. Oksüdeerijana käitub väävle metallide ja endas vähemaktiivsete 
mittemetallidega. 
•  Sulfiidid . Divesiniksulfiid H   S mis on mürgine ja ebameeldiva haisuga. Divesiniksulfiidhape 
mis tekkib  gaasilise  H   S juhtimisel vette on väga nõrk ja ebapüsiv hape. Vääveldioksiid SO 
on terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas mida kasutatakse näiteks keldrite, ladude jt  hoidlate  
desinfitseerimisel. Selle lahustumisel vees moodustub väävlishape H  SO   mis on ebapüsiv. 
Väävelhape H  SO   on värvuseta, lõhnata,  vest  ligi 2x raske õlitaoline vedelik ning ta on tugev 
hape. Väävelhapet kasutatakse paljude ainete kuivatamiseks kuna ta neelab endasse niiskust. 
Väävelhappe soolasid nimetatakse sulfaatideks. Tuntumad neis on vaskvitriol ja raudvitriol 
mida kasutatakse  taimekaitses . Veel on tuntud naatriumtiosulfaat Na  S  O   (fotograafias 
kinnislahuse valmistamiseks, meditsiinis jm)
•
• Vesinik
• Vesinik on niivõrd kerge et maa gravitatsioonijõud ei suuda teda atmosfääris kinni hoida seega 
haiub ta laiali maailmaruumi. Vesinikku leiab looduse mitme isotoobina. Tavalise vesiniku ehk 
prootiumi 
(  H)aatomituumaks on proton. Vähesel määral leidub ka rasket vesinikku ehk 
deuteeriumi(  H või D) mille aatomituumaks on üks proton ja üks  neutron . Üliraske vesinik ehk 
tritium (  H või T)  aatomituum  koosneb 1 prootonist ja 2 neutronist.
• Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H  ). Vesinik on lõhnata, maitseta, värvuseta 
gaas mis on kõige väiksema tihedusega(kergem) gaas. Vees lahustub vesinik väga vähe ja 
keemis temp on -253C
Vesiniku o.a ühendites on I
• Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallide redutseerimisel oksiididest, amoniaagi  ja 
paljude orgaaniliste ainete tootmises. Enam on hakatud kasutama vesinikku ka 
energeetikas(kütuselement), Kuna vesinik on nii kerge kasutatakse ted aka 
ilmavaatlusballoonide täitegaasina.
•
• VA rühm
• VA rühma elementidest tähtsamad on lämmastik ja  fosfor . Nende o.a võivad olla –III kuni V. 
Lämmastik looduses esineb põhiliselt lihtainena atmosfääris. Lämmastikku esineb ka 
mineraalide koostises, eelkõige nitraatides ehk salpeetrites( tšiili  salpeeter   NaNO    , india 
salpeeter KNO   jt).   Fosforit  looduse lihtainena peaaegu ei esine. Teda leidub peamiselt 
kaltsiumfosfaati(Ca  (PO   )  ) sisaldavate mineraalide koostises( fosforiit , apatiit jt).
• Lämmastik on väheaktiivne. Värvuseta, lõhnata maitseta gaas mis vees hästi ei lahustu. 
Lämmastik on õhust veidi kergem ja tema keemis temp on -196C.
Vöga kõrgel temperatuuril(3000C) reageerib lämmastik hapnikuga ja moodustub 
lämmastiktioksiid. Kõrgel temperatuuril võib lämmastik reageerida ka erinevate metallide 
(moodustades nitride) ja eritingimustel ka  vesinikuga  moodustades amoniaaki NH   .Lihtainena 
kasutatakse lämmastiku näiteks elektripirnides et hõõgniit kiiresti läbi ei põleks.  Vedelat  
lämmastiku kasutatakse asjade jahutamisel väga madalatele temperatuuridele. 
•
Amoniaak (NH  ) – nuuskpiiritus, Amoniaagihüdraat (NH   xH  O), Amoniaagi 
soolad( tekkivad amoniaakhüdraadi ja happe reageerimisel) amooniumnitraat on väetis aga teda 
kasutatakse ka lõhkeainetes. Kergitusainena taignas kasutatakse NaHCO   ,NH  HCO   kui ka 
(NH )  CO
Lämmastik oksiidid runrumad on NO ja NO   . Dilämmastikoksiid N  O ehk naerugaas  
on kasutuses narkoosis.Lämmastik hape on tugev hape ja temast moodustavad soolad ehk 
nitraadid , mida kasutatakse väetistena(KNO   ,NaNO   ,NH  NO  ) ning ka mitmete lõhkeainete 
valmistamisel. Hõbe(I)nitrit on kasutuses meditsiinis.
• Fosforit on kahte sugust valge ja punane fosfor. Valge fosfor on mürgine ja väga süttimisohtlik. 
Valge fosfor helendab   pimedas
• Valge fosfor
• Valge vahataoline tahke aine. Vees ei lahustu. Lahustub hästi mõnedes orgaanilistes lahustes. 
Küllaltki aktiivne aine. Võib iseenesest süttida. Helendab pimedas. Väga mürgine
• Punane fosfor
• Tumepunane tahke aine.  Ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes.
•  Väheaktiivne aine.  Süttib kuumutamisel (üle 250C).  Ei helenda . Ei  ole mürgine
• Punane fosfor on põhiline  koosts  tikkutoosi süütepinnal.
• Fosfor(V)oksiid P  O  Teda kasutatakse ainete kuivatamisel kuna  imab  niiskust.
• Ortofosforhape või lihtsalt  fosforhape  H  PO  on keskmise  tugevusega  hape.
• CO vs CO2
• Mõlemad on värvitud maitsetud ja lõhnatud gaasid. CO gaas on mürgine. Co gaasi ei esine 
looduslikul kujul see tekkib erinevate kütuste põlemisl( bensiin jne). CO gaas on paljudes 
riikides kõige  tavalisem  aine mille mürgitusse surrakse. CO2 on looduslikult olemas. See tekkib 
inimeste ja loomade hingamise käigus, kõdunemisel ja põlemisel. CO2 mürgitus on harv aga 
sukeldujad peavad ettevaatlikud olema.
•  Grafiit  vs  Teemant
• Mõlemad on süsiniku saadused . Teemant on kõige kõvem aine mida teame. See on sellepärast 
et temas on kõvad sidemed. Grafiidis on samuti kõvad sidemed kuid temas on kihid ja kihte ei 
seo kõvad sidemed, seega puruneb grafiit kergesti. Grafiit juhib elektrit.
• Metallid + mittemetallid = sool
• Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril. 
Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on 
oksüdeerumise suhtes väga vastupidavad.
•  Redutseerija  on metal  ja ta loodutab elektrone oksüdeerija on mittemetall ja ta liidab elektrone. 
Hapnikuga reageerides tekkib metallic pinnale  oksiidikiht . 
• Metallid + hape = sool + vesinik
• Enamik metalle reageerib aktiivselt hapetega tõrjudes välja vesiniku. Hapetega ei reageeri 
tavaliselt väärismetallid ja näiteks vask ja elavhõbe.  Pingereas vesinikust vaskaul pool 
reageerivad hapetega, paremal pool ei reageeri.
• Metallid + vesi =leelis + vesinik
• Veega reageerivad katiivselt vaid leelis ja leelismuldmetallid.  Ülevalt alla suureneb 
reageerimise  aktiivsus.  Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad vaid kuumutamisel 
veeauruga. Ja siis tekkib oksiid ja vesinik. Rauast vähemaktiivsed metallid veega ei reageeri 
üldse.
• Metallid + sool = teine sool + teine metal
• Pingerea järgi näeb kas metal tõrjub välja teise metalli soolast või mitte.
• Metallid+alus=
•  Korrosiooniks  nimetatakse metallide hävinemist ümbritseda keskkonna mõjul.
• O.a – elemendi aatomite oksüdeerumis astet iseloomustav suurus
• Redutseerija – aine mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerub)
• Oksüdeerija – vastupidine  redutseerijale
•