eluasemeteenused;5) hooldamine perekonnas;5.1) asenduskoduteenus;6) hooldamine hoolekandeasutuses;7) toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused. 13. Milliseid teenusi pakutakse puuetega inimestele?Puuetega isikutele teiste inimestega vrdsete vimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks hiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- vi linnavalitsus:1) loob vimalused puudest tingitud takistuste vhendamiseks vi krvaldamiseks ravi, petuse ja tlketeenustega;2) loob koosts pdevate riigiorganitega vimalused puuetega inimeste konkurentsivimet tstvaks kutsepetuseks;3) sobitab koosts pdevate riigiorganitega tkohti ja loob rakenduskeskusi;4) korraldab invatransporti;5) tagab puuetega inimestele juurdepsu ldkasutatavatesse hoonetesse;6) mrab vajadusel tugiisiku vi isikliku abistaja;7) korraldab eestkostet ning seab hoolduse. 14. Milliseid teenusi pakutakse lastele?asenduskodu, koolkodu, paevakeskus, rehabilitsioonikeskus. 15. Milliseid teenusi pakutakse eakatele
tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse nidendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tnav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). Teater on teesklus, tembutus; vaatamisvrne sndmus. Niteks: Teeskles - ra mngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus snnib nitekirjaniku, nitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koosts. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rtsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatlised. Nitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, niteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mnge, millega paluti jumalailt head saaki. Mngunn pidi tooma nne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest nitekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris. On
ametlikult) juba 1918.a., ametliku de jure tunnustamiseni juti prast Vabadussda. 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Eesti vlispoliitika peamine lesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine, vimalikuks ohuallikaks peeti eriti Venemaad, aga ka Saksamaad. Julgeolekuriskide vhendamiseks ritati parandada suhteid vimalike vastastega, Venemaa osas aga erilist edu ei saavutatud. Sjalis-poliitiline Balti liit, mis loodeti 1920. aastail luua koosts Soo-me, Lti, Leedu ja Poolaga, ji omavaheliste vastuolude tttu ainult unistuseks. Kll aga slmiti 1923.a. Eesti-Lti kaitseliiduleping. 1930. a. judis Eestisse USA-st alguse saanud lemaailmne majanduskriis, mis kige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rngim majanduslangus. Esmajoones tabas kriis Eesti peamist majandusharu pllumajandust, talude majandusraskused tid kaasa tsised probleemid ka teistes majandus- harudes. Suur osa rahvast muutus ostujuetuks, paljud
Valge fosfor on mürgine ja väga süttimisohtlik. Valge fosfor helendab pimedas · Valge fosfor · Valge vahataoline tahke aine. Vees ei lahustu. Lahustub hästi mõnedes orgaanilistes lahustes. Küllaltki aktiivne aine. Võib iseenesest süttida. Helendab pimedas. Väga mürgine · Punane fosfor · Tumepunane tahke aine. Ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes. · Väheaktiivne aine. Süttib kuumutamisel (üle 250C). Ei helenda . Ei ole mürgine · Punane fosfor on põhiline koosts tikkutoosi süütepinnal. · Fosfor(V)oksiid P O Teda kasutatakse ainete kuivatamisel kuna imab niiskust. · Ortofosforhape või lihtsalt fosforhape H PO on keskmise tugevusega hape. · · · · · · · · · · · · CO vs CO2 · Mõlemad on värvitud maitsetud ja lõhnatud gaasid. CO gaas on mürgine. Co gaasi ei esine looduslikul kujul see tekkib erinevate kütuste põlemisl(bensiin jne). CO gaas on paljudes riikides kõige tavalisem aine mille mürgitusse surrakse
annaabi.ee 
