Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum ...
SUHTARVUDE ANALÜÜS 1. Maksevõime ja likviidsuse analüüs a) Käibekapital- summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5...
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku ...
Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on:
september 2013 Mälu värskenduseks: finantsaruandluse analüüsimisel rakendatakse järgmisi meetodeid: A. Hälbeanalüüs 1.Bilansi ja kasumiaruande horisontaalanalüüs: aruandluse finantsnäitajate väärtuse võrdlus, muudatuste väljatoomine protsentides. 2.Bilansi ja kasumi-aruande verikaalanalüüs: üksikute finants- 11 näitajate osakaalu arvutamine kogumis. 27. september 2013 B. Suhtarvude analüüs 1.Rahandussuhtarvude arvutamine: suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades ja/või rahaline väärtus jne. 2. Uute analüütiliste näitajate konstrueerimine C. Rahavoogude aruande analüüs D. Suhtarvude kasutamine planeerimisel 12 27. september 2013 Suhtarvude analüüs jaguneb: • trendide analüüsiks ja
Ärikasum on stabiilsem kui brutokasum, on näha et võrreldes 2011 aastaga on ettevõtte kasum igaljuhul langenud. 2015 aastal on ettevõtte Gargohunters AS brutokasum väga madal, mis võib tuleneda sellest, et 2011. aastal olid kulud väiksemad ja tulud suuremad. Antud joonis erineb oluliselt bilansi vertikaalanalüüsist, kuna vertikaalanalüüsis ei valita baasaastat. 12 3 SUHTARVUDE ANALÜÜSID Maksevõime analüüs Ettevõtte maksevõime analüüsi teostamiseks on kasutatud järgnevaid valemeid: Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= käibevara/lühiajalised kohustised Joonis 7. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (autorite koostatud) Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 0.25 0.20 Lühiajaliste võlgnevuste 0.15 kattekordaja 0.10 0.05
hinnata ka tulemusi, kas on positiivne või negatiivne. 2 EESMÄRK Ainetöö eesmärk on esitada finants-majandusliku olukorra hindamise teoreetilised lähtekohad. Selgitada finantsanalüüsi vajalikkust ning selle teostamist aruannete baasil. Tegemist on teoreetilise tööga, mis põhineb erialasel kirjandusel. Ainetöö eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgnevad ülesanded: uurida ja selgitada kirjeldada suhtarvude arvutamise võimalusi hinnata analüüsi vajalikkust ja uurida, kuidas saada teada ettevõtte nõrgad kohad, mis võivad tulevikus probleeme tekitada VÕIMALIKUD ALLIKAD ,,Financial Analysis". (s.a.). allikas https://www.inc.com/encyclopedia/financial-analysis.html ,,Finanzas y presupuestos (interpretacion y elaboracion)". (s.a.). Jose Tovar Jimenez. allikas http://tienda.cef.udima.es/libros/finanzas-presupuestos- interpretacion-elaboracion.html
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine .............................................................................................23 2. MAKSEVÕIME ANALÜÜS AS-is EVEN ................................................................27 2.1. ASi Even tutvustus....................................................................................................27 2.2
SAMM-SAMMULINE LÄHENEMINE ANALÜÜSIL, ÜLEMINEK ÜLDISELT ÜKSIKULE. Valdkondlikud analüüsimudelid Aruandluse analüüsi võib tinglikult jaotada nelja peamisse valdkonda: A HÄLBEANALÜÜS · HORISONTAALANALÜÜS - analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes). · VERTIKAALANALÜÜS - analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat. B NÄITAJATE VAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS UUTE ANALÜÜTILISTE NÄITAJATE KONSTRUEERIMINE SUHTARVUDE ANALÜÜS C SUHTARVUDE KASUTAMINE PLANEERIMISEL D RAHAVOOGUDE ARUANDE KOOSTAMINE JA ANALÜÜS SUHTARVUDE ANALÜÜS Mida analüüsitakse ja miks? ANALÜÜSITAKSE ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE JÄRGMISI ASPEKTE: MAKSEVÕIME e LIKVIIDSUSE ANALÜÜS TEGEVUSTULEMUSE ehk ESMASE EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS KAPITALI STRUKTUURI ehk PIKAAJALISE MAKSEVÕIME ANALÜÜS RENTAABLUSE ANALÜÜS AKTSIAKAPITALI ehk TURUVÄÄRTUSE ANALÜÜS Vertikaalanalüüs
majanduskeskkond tegevusharu omapära tehnoloogiline areng tuleviku prognoosid inflatsiooni tase 12. Nimetage palun vähemalt kolm erinevat võrdlusbaasi, millega on võimalik ühe ettevõtte finantsanalüüsi suhtarve võrrelda . ettevõtte eelnevate perioodide tulemusi, konkurentide vastavaid näitajaid, tegevusharu keskmisi, üldiseid hindamiskriteeriumeid ehk nn rusikareegleid (rules of thumb). 13. Palun nimetage vähemalt kolm suhtarvu analüüsi puudust? 1. Suhtarvude kasutamist ja tõlgendamist raskendab asjaolu, et puudub kindel suhtarvude klassifikatsioon. Suhtarvude kasutamisel valitseb suur mitmekesisus, iga analüütik kasutab eri komplekti ja ka konkreetsete suhtarvude arvutused ei ole standardiseeritud. 2. Eri otstarbeks võib samade nimetuste all kohata sootuks erinevate majanduslike näitajate suhteid. 3. Kui võrreldakse kuskil välja toodud suhtarvude suurusi, tuleb alati kindlaks teha iga suhtarvu tegelik sisu ja arvestuskäik. 4
tegevusharu omapära tehnoloogiline areng tuleviku prognoosid inflatsiooni tase 12. Nimetage palun vähemalt kolm erinevat võrdlusbaasi, millega on võimalik ühe ettevõtte finantsanalüüsi suhtarve võrrelda . ettevõtte eelnevate perioodide tulemusi, konkurentide vastavaid näitajaid, tegevusharu keskmisi, üldiseid hindamiskriteeriumeid ehk nn rusikareegleid (rules of thumb). 13. Palun nimetage vähemalt kolm suhtarvu analüüsi puudust? 1. Suhtarvude kasutamist ja tõlgendamist raskendab asjaolu, et puudub kindel suhtarvude klassifikatsioon. Suhtarvude kasutamisel valitseb suur mitmekesisus, iga analüütik kasutab eri komplekti ja ka konkreetsete suhtarvude arvutused ei ole standardiseeritud. 2. Eri otstarbeks võib samade nimetuste all kohata sootuks erinevate majanduslike näitajate suhteid. 3. Kui võrreldakse kuskil välja toodud suhtarvude suurusi, tuleb alati kindlaks teha iga suhtarvu tegelik sisu ja arvestuskäik. 4
Maamajanduse ökonoomika Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜSI MEETODID..............................................4 1.1.KONKURENTS JA KONKURENTSIANALÜÜS...............................................................4 1.2 SUHTARVUDE ANALÜÜS.................................................................................................7 2.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKOND JA SENINE TEGEVUSSUUND.. 9 2.1. TÖÖJÕUKASUTUS.............................................................................................................9 2.2. MAAKASUTUS JA LOOMAÜHIKUTE ARV..................................................................10 2.3.TOODANG JA TOETUSED.................................................
- Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi võtted: Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes b) vertikaalanalüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat Suhtarvude analüüs. Finantsanalüüsi etapid: Andmete kogumine (3-5a), rp aruannete struktuuri analüüs, põhinäitajate arvutamine, hindamiskriteeriumid, hinnangu andmine ja tuleviku prognoosi koostamine, (spetsiaalanalüüs) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vertikaalanalüüs: bilansikirjete suhe bilansimahtu või kasumiaruande kirjete suhe müügitulusse. Näitab põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad
) I Investeeringu elutsiiklis on olemuselt projektid: a) investeeringu algata mine (initi oliz a tio n) b) investeeringu kasutamine c) investeeringu (selle objekti) ldpetamine (desinvestment) d) a+b t/a+c f) b+c g) a+b+c 2 Lihtsustamise (elimineerimise) p6him6tetega ei sobi: a) ebaoluliste tegurite kdrvaldamine b) oluliste tegurite uurimine jiirjekorras @ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et a) planeerimisperiood-on iildjuhul liihem kui arvestusperiood b) finantsplaneerimine on suunatud tulevikule, finantsarvestus aga minevikule
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3
.................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs...............................................................................................10 2.3. Seoste analüüs......................................................................................................19 3. SÜNTEES...................................................................................................................22 3.1. Analüüsi tulemuste üldistused..............................................................................22 3.2
perspektiivis mingi analüüsimeetodiga võimalik Väärtpaberite analüüs Fundamentaalne analüüs • Tuleb eeldada, et ettevõtte turuhind võib erineda tema õiglasest väärtusest ning et pikemas perspektiivis turg siiski oma vea parandab ning ettevõtte turuhind liigub õiglase väärtuse suunas • Sobib eelkõige pikaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks • Põhiülesandeks on õiglase väärtuse leidmine • Diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF) • Suhtarvude meetod • Võrreldavate ettevõtete meetod Väärtpaberite analüüs Tehniline analüüs • Prognoosib väärtpaberi hinna muutumist tulevikus toetudes minevikus toimunud aktsia hinna liikumisele • Sageli ainult statistiline ning • Investor ei arvesta fundamentaalsetele näitajatele ehk mida firma teeb ja missugune on kasum/kahjum vaatleb aktsia hinda ja käivet, • Hindade kõigutavaks jõuks on turupsühholoogia
Teise meetodi puhul viiakse aruannete andmed rahaliselt kujult protsentuaalkujule, et nende võrreldavus muutuks hõlpsamaks. Selline vertikaalne analüüs keskendub ühe terviknäitaja erinevate finantsasarvude vaheliste seoste uurimisele ning näitab iga osanäitaja tähtsust ettevõtte tegevuses. See analüüs aitab välja tuua ebamajanduslikke ilminguid. Suhtarvud peegeldavad ettevõtte tegevuse erinevaid aspekte ja võimaldavad teha võrdlusi finantsnäitajate vahel ajahetkedel. Suhtarvude leidmine ei ole standardiseeritud, nende arvutamisel valitseb suur mitmekesisus, mis sõltub igast analüütikust eraldi ja püstitatud eesmärkidest. 2. BILANSINÄITAJATE HORISONTAAL-, VERTIKAAL- JA TRENDIANALÜÜS Et paremini mõista finantsaruannetes sisalduvat infot, on vajalik näitajate omavaheline võrdlemine. Seda infot võimaldavad saada teiste analüüsimeetodite kõrval ettrevõtte
TASAKAALUS TULEMUSKAART (Balanced Scorecard) 1. Meetodi lühikirjeldus Tasakaalus tulemuskaart on unikaalne organisatsiooni poolt kehtestatud tasakaalustatud mõõdikute süsteem eesmärkide täitmise mõõtmiseks ja strateegia rakendamiseks kõigil tasanditel. Tasakaalustatud tulemuskaart on juhtimismeetod, kus ettevõtte igapäevategevus on seotud tema visiooni ja strateegiliste eesmärkidega sobivalt valitud suhtarvude süsteemi abil. 2. Milline on selle meetodi kasutamise eesmärk Tasakaalus tulemuskaardi aluseks on organisatsiooni põhiliste eesmärkide vaheliste põhjus- tagajärg seoste leidmine ühtse visiooni saavutamiseks. Klassikaline tasakaalus tulemuskaart jagab strateegiast tulenevate eesmärkide elluviimiseks vajalikud tegevused neljaks tasakaalustatud valdkonnaks. · Finantsid · mida ootavad meilt omanikud ja rahastajad?
puhaskasum−eelisaktsiate dividendid omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused: - Suhtarv iseenesest ei peegelda selle koostisosade kvaliteeti - Suhtarvud kajastavad möödunud tehinguid, tingimusi ja sündmuseid - Ettevõtete vahel võivad olla erinevused arvestusmeetodites - Suhtarvud ei kajasta turuväärtust ja tegelikke hindu - Suhtarvude analüüs eeldab võrdlust, kuid milega võrrelda? - Suhtarvusid mõjutavad majandustegevuse sesoonsus ja tsüklilisus - Paljud suhtarvud on manipuleeritavad – püütakse ennast näidata paremast valguses EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Koguvara käibesiduvus näitab ettevõtte vara kasutamise efektiivsust müügitulu genereerimisel, st kui palju müügitulu saadi koguvarasse investeeritud iga euro kohta. müügitulu
väljatoomine absoluutsummas ja protsentides. 2. Vertikaalanalüüs on üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis. Näiteks bilansis arvutatakse välja varade osakaal või finantseerimise allikate osakaal 3. Finantssuhtarvude arvutamine. See on põhiline analüüsi meetod. Finants- suhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse protsentides, kordades, päevades ja/või kroonids. Suhtarvude puhul on vaja vastata järgnevatele küsimustele: · kuidas arvutada; · mida see suhtarv mõõdab; · mllistes näitajates väljendatakse; 4 · millest räägivad näitaja kõrged ja madalad väärtused; · kuidas vastavat näitajat parandada. Tavapäraselt jaotatakse finantssuhtarvud kuude põhirühma: 1. lühiajalise maksevõime e
ning 2009 aasta finantsnäitajatele (soovi korral võite kasutada ka prognoose või jooksvat nelja kvar (esitage ka algandmed ja arvutused) Abiks: Nende näitajate arvutamisel on olemas väike tõlgendamisruum. Siiski eeldan, et arvutused v leiate väärtpaberite hinnad, omakapitali aktsia kohta, müügikäibe aktsia kohta, aktsiakasumi jne. L Võimalik, et iga aasta kohta pole võimalik kõiki suhtarvude väärusi leida (näiteks negatiivne kasum kirjutage NA ning selgitage miks antud näitajat ei saanud leida või sellel puudus majanduslik sisu. Kõig tulemusi. Näitaja Tähis AS Viisnurk (31.12.2009 aktsiasulgemis-
DTL on suurem kui 1, mis viitab nii püsivate tegevuskulude kui ka püsivate finantskulude olemasolule. Üldiselt: mida suurem on DTL, seda suurem on finantsvõimendus ja seda suurem ka finantsrisk. DTL punkthinnang DTL, DOL ja DFL suhet iseloomustab järgmine võrdus: 20. Finantseerimisstruktuur ja selle analüüs Finantsanalüüsi etapid: 1) Analüüsi ettevalmistamine · Eesmärk · Uurimisülesanded · Hüpoteesid 2) Analüüs · Suhtarvude defiitsioonid, valemid, tulemuste tabelid · Suhtarvude interpreteerimine (definitsioonid ja võrdlus STAT) · Seoste analüüsimine 3) Süntees · Analüüsi tulemuste üldistamine · Soovituste väljatoomine 21. Kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamine Arvutatakse tulumaksujärgsetest individuaalsetest kapitali hindades, mis on kaalutud iga kapitali osatähtsusega kogukapitali WACC=wdKd+wcKc Kus wd võõrkapitali osatähtsus varadest
Esmatähtsusega ülesanne on prognoosida tulevasi rahavooge. 13. Ettevõtte finantsseisu hindamiseks kasutatavad meetodid 1. Hälbeanalüüs · Horisontaalanalüüs analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes) · Vertikaalanalüüs analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat 2. Näitajate vaheliste seoste analüüs · Uute analüütilistenäitajate konstrueerimine · Suhtarvude analüüs analüüsitakse ettevõtte majandustegevuse järmisi aspekte: Lühiajalise maksevõime e likviidsuse analüüs; tegevustulemuse e esmase likviidsuse analüüs; kapitali struktuuri e maksevõime analüüs; rentaabluse e koondefektiivsuse anlüüs; omakapitali e turuväärtuse analüüs 3. Suhtarvude kasutamine planeerimisel antakse selgitusi suhtarvudest lähtudes 4. Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs
4. Aktsiate tühistamisega 5. Oma aktsiate tagasiostmisega 7. Tekkepõhine arvestus tähendab 1. Sõltuvust raha laekumisest 2. Kulu arvestust hetkel kui see tekkis 3. Tulu arvestamist raha sissetulekust kassasse 4. Kohustuse teket kui kauba hankimisel saadakse arve 5. Tulu arvestamist I kvartalis, kui sel perioodil toimub rendi ettemaks II kvartalisse 8. Finantsanalüüsi põhietapid on 1. Arvutamine ja interpreteerimine 2. Järelduste tegemine 3. Suhtarvude analüüs 4. Ettevalmistav etapp 5. Järelkontrolli sooritamine 9. Õige on väide 1. Tootmistegureid liigitatakse kolme rühma 2. Vastavalt seadusele firma ei pea, vaid võib toota kasumit 3. Aktsionäride tulu kasv on pikaajaline eesmärk 4. Splittimise tulemusel väheneb aktsia nimiväärtus ja aktsiakapital 5. Finantsturud jagunevad rahaturuks ja järelturuks 10. Vastastikku välistavad projektid on 1. Need mis on vastuolulised 2
Intressikulu -10 000 Maksustamise Ebt 390 000 elne kasum Tulumaks T 0 Puhaskasum Ni 390 000 10. Ettevõtte tulemuslikkuse näitajad ja nendes sisalduv info: Varade rentaablus (ROA) Omakapitali rentaablus (ROE) ROA (varade rentaablus)=NI/A Varade rentaablus=puhaskasum/vara ROE=S/A*NI/S*A/E omakapitali rentaablus=müügitulu/vara*puhaskasum/müügitulu*vara/omakapital 11. DuPonti suhtarvude süsteem DuPont’i finantskontrolli süsteem näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss. Lõppkokkuvõttes ta näitab firma tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik firmast kiirpildi saamiseks. 12. Ettevõtte kasumiläve analüüs (kasumi-kahjumi punkt) Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud – kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum
Universaalset näitajat ei ole ilmselt olemas. · Tulemuste üldistamine. Tehakse ettepanekud tuleviku jaoks. Neid teeb kas finantsjuht, või kui on tellitud tegija. · Vajalikud andmed: · Bilanss. Möödunud olukorda kajastab. · Kasumiaruanne. Näitab ka mis kunagi sündis. · Rahavoogude aruanne. FA meetodid: Horisontaalne võrdlus perioodis Vertikaalne - Üks näitaja teise suhtes. Mis andmed mingi 100% kogumis moodustab mida. Suhtarvude arvutamine (põhiline) Keegi kellesse kuidas suhtub. Finantseerimise infoallikas: Põhiline mida kasutatakse on bilanss. Kohustus on see, kus ma pean kellelegi midagi andma, üle kandma keegi peab midagi saama minu käest. Kui varadel toimub vähenemine, siis Kohustuste poole peal, kui need suurenevad, sisi meil peaks tekkima mingi vara, või rahaline võimalus. Kui kohustused vähenevad, sisi oleme ilmselt mingi vara vähendanud.
Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem see on! Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem segu. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. Betooni tugevus oleneb kõige rohkem tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6) betooniseguvahekord 1:0,4:2,2:3,7 Suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,4 osa vett, 2,2 osa liiva ja 3,7 osa killustikku või kruusa. 7) Termosmeetod ja soojendamise meetod Termosmeetod- kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis tekivad tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest. Lisakas sellele soojendatakse eelnevalt lisa koostisosi: vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja täitematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Termosmeetod on
Tüüpilised väljaminekud on: ,,põhivara soetamine", ,,laenude välja andmine", ,,võetud laenude kustutamine", ,,väärtpaberite ost". Investeerimistegevuse eesmärk on varade maksumuse suurendamine, mis on kapitali mahukus, ja seetõttu on selle osa rahavood reeglina negatiivsed. Investeerimise rahavoog on positiivne siis kui ettevõtte likvideeritakse või see läheb pankroti. SUHTARVUD 27.10.2009 Suhtarvude tõlgendamine ja järelduste tegemine sõltuvad oluliselt sellest, kuidas on koostatud ja esitatud ettevõtte finantsinformatsioon. Analüüsi tulemused saavad olla kvaliteetsed vaid juhul kui kõiki olulisi majandustoiminguid on kajastatud õigesti ja õiglaselt. Suhtarvude 1 rühm on maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud. Maksevõime tähendab ettevõtte võimet kustutada õigeaegselt omad võlgnevused. Reeglina kustutatakse lühivõlgnevused käibevarade arvelt.
viimane eelviimane on (25) eelviimane eel-eelviimane on (26) Raha+nõuded+de Müüdud kaupade ja teenuste kulu (otsekulu/tegevuskulu) rivatiivid (lihtsustatult RNV) 2009 2008 2007 2009 2008 Lisa: 2010. a RNV on 2010. a tegevuskulu on RNV suhtarvud eelneva perioodi suhtes viimane eelviimane on (27) eelviimane eel-eelviimane on (28) Leian arvutatud suhtarvude ehk indeksite abil näitajate keskmised kasvutempod, kasutades (29) geomeetrilist keskmist. Leian sama keskmise viimase ja eel-eelviimase aasta põhjal (arvutus) (30) . (31) Intensiivsussuhtarvud Leian viimase perioodi lõpu ning ka alguse (st eelmise perioodi lõpu) keskmise ostjate võla (nõuded ostjate vastu ja muud nõuded). Selleks kasutan (32) aritmeetilist keskmist. Keskmine ostjate võlg on (33) Leian keskmise päevamüügi (eeldusel, et aastas on 360 päeva)
Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6. Betooni koostise määramine Betooni koostis antakse seguvahekorraga, nt: 1:0,8:2,4:5,2 või 1:2,4:5,2 V/T=0,8. Betooni seguvahekord on suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,8 osa vett, 2,4 osa liiva ja 5,2 osa killustikku või kruusa. Seguvahekord võib olla kaaluline või mahuline. Ühel juhul tähendavad arvud kaalulisi, teisel juhul mahulisi hulki. Veel võib seguvahekord olla nominaalne või töösegu vahekord. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad (mida nad enamasti ei ole). Tööseguvahekord arvestab täitematerjalides oleva niiskusega ja vee hulka selle võrra
Suhtarvumeetodid on majanduslike nähtuste koostise, eri nähtuste vaheliste proportsioonide ja varjatud seoste uurimise üks lihtsamaid, ühtlasi kõige enam kasutatavaid mooduseid. Suhtarvuanalüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, plaaniandmetega, majandusharu keskmistega ning konkurentide andmetega. Suhtarve võib tuletada sadu kõik sõltub eesmärkidest. Üldiselt kasutatakse viit suhtarvude põhiliiki, millest igaüks iseloomustab firma finantstegevuse üht tähtsat aspekti: likviidsussuhtarvud; toimimissuhtarvud; kapitali struktuuri suhtarvud; rentaablussuhtarvud; aktsiate väärtusnäitajad.(7 lk77) 3.1 Likviidsus ja maksejõulisus Likviidsusanalüüs seisneb peaasjalikult lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud. Firma võime
................................................................................................. 24 8 SUHTARVUDE ANALÜÜS ..................................................................................................................................
Osata hinnata finantseerimise erinevaid võimalusi, finantseerimise allikaid ja nende valikuvariante, kapitali struktuuri kujundamist ja finantsprognoosimise erinevaid alternatiive ning analüüsi tulemuste alusel suutma teha konstruktiivseid järeldusi ning ettepanekuid. Antud ainetöös on analüüsitavaks ettevõtteks valitud XXX OÜ. Analüüsitavad-võrreldavad perioodid on majandusaastad 2012, 2013 ja 2014. Kogu vajalik info erinevate suhtarvude leidmiseks on saadud nimetatud perioodide aastaaruannetest. Ainetöös käsitletavad teemad on järgmised: ettevõtte üldine iseloomustus, müügitulu analüüs, likviidsuse analüüs, varade kasutamise ehk efektiivsuse analüüs, kapitali struktuuri analüüs ja ettevõtte rentaabluse ehk tulukuse analüüs. 5 1
Madalaim oli rentaablus aastal 2007, mis võis olla tingitud ettevõtete konservatiivsest rahanduspoliitikast. Kuidas mõjutavad varade rentaablus (ROA), finantsvõimendus (D/A e. kohustused/vara) ja intressimäär (i) omakapitali rentaablust (ROE)? 7 Finantsriskide olemust ja suurust on võimalik hinnata võõrkapitali kasutamise e.finantsvõimenduse suhtarvude järgi. Liigse laenukoormuse korral väheneb ettevõtte likviidsus, mis võib tingida makseraskuseid majanduslanguse ajal. Üheks finantsvõimenduse näitajaks on võlakordaja. Võlakordaja abil saame teada, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud võõrkapitaliga ehk kui suur on koguvõlgnevuse osakaal bilansis. Normaalne on võlakordaja siis, kui tema osakaal varadest jääb alla poole. Vastasel juhul võime aga teha järelduse, et ettevõtte
Üheks erivormiks on trendianalüüs, mis seisneb selles, et määratakse baasaasta, mille suhtes võrreldakse järgnevate aastate näitajaid. Järgmiseks on struktuur- ehk vertikaalanalüüs, mille käigus võrreldakse finantsaruannete üksikute kirjete osakaalusid mingi üldnäitaja suhtes. Järgmiseks on suhtarvu analüüs, mis on kõige põhjalikum ja mille tulemustest on võimalik saada sügavuti ülevaade ettevõte finantsseisundist. Peamiseks ohuks suhtarvude interpreteerimisel on see, et järeldused tehakse ühekülgselt ehk ühest näitajast lähtuvalt. Kuna suhtarvude leidmisel kasutatakse samaaegselt mitut näitajat, siis võivad muutused tuleneda kõigist neist, mis on oluline järelduse formuleerimisel. Kolmas etapp on järelduste tegemine. Üldistatakse analüüsi tulemused ning töötatakse välja alternatiivsed soovitused SWOT analüüs on kvalitatiivne analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). 07.02.2013 3 Bilanss e
Üheks erivormiks on trendianalüüs, mis seisneb selles, et määratakse baasaasta, mille suhtes võrreldakse järgnevate aastate näitajaid. Järgmiseks on struktuur- ehk vertikaalanalüüs, mille käigus võrreldakse finantsaruannete üksikute kirjete osakaalusid mingi üldnäitaja suhtes. Järgmiseks on suhtarvu analüüs, mis on kõige põhjalikum ja mille tulemustest on võimalik saada sügavuti ülevaade ettevõte finantsseisundist. Peamiseks ohuks suhtarvude interpreteerimisel on see, et järeldused tehakse ühekülgselt ehk ühest näitajast lähtuvalt. Kuna suhtarvude leidmisel kasutatakse samaaegselt mitut näitajat, siis võivad muutused tuleneda kõigist neist, mis on oluline järelduse formuleerimisel. Kolmas etapp on järelduste tegemine. Üldistatakse analüüsi tulemused ning töötatakse välja alternatiivsed soovitused SWOT analüüs on kvalitatiivne analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). 3 Bilanss e
Mis on kemikaali käitlemine? Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Mis on ohtlik kemikaal ja ettevõte? Ohtlik kemikaal on kemikaali ohutuskaardi järgi ohtlikuks klassifitseeritud kemikaal Ohtlik on ettevõte, milles käideldakse: 1) vähemalt ühte ohtlikku kemikaal. Tule- ja plahvatusohtlikke kemikaale, terviseohtlikke kemikaale, keskkonnaohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1. Kust saab kemikaali ohutuskaardi? Eesti Vabariigis kemikaali turustamise eest vastutav isik (valmistaja, importija, levitaja) peab esitama isikule, kes oma kutsealases tegevuses kasutab kemikaale (edaspidi kasutaja), ohtlikuks klassifitseeritud kemikaali kohta ohutuskaardi Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid (määrus) Mida kujutab endast ohtliku aine piirnorm? Milleks see kehtestatud on?
3.) on näha, et esimese aasta omakapitali rentaabluse suhtarv on negatiivne kahjumi tõttu. Järgnevatel aastatel on aga omakapitali rentaabluse suhtarv vastavatl 14,35% ning 16,06%, millest võib järeldada, et omakapitali rentaabluse näitajad on jõudnud normaalsele tasemele. Kahe aasta põhjal on näha näitaja kasvu, mis tähendab, et järgnevatel aastatel tõenäoliselt kasvab näitaja veel. 15 5. EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD Nende suhtarvude abil saab hinnata ettevõtte vara kasutamise efektiivsust ja intensiivsust müügitulu loomisel. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab müügitulu keskmiselt debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlana on käsitletud suhtarvude arvutamisel nõuded ostjate vastu ja keskmisest debitoorsest võlgnevusest on maha arevstatud käibemaks, et see oleks võrreldav müügituluga. Tabel 5.1. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus
Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus, tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs; Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel. Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b) tehnilist analüüsi. Finantsanalüüs kuulub nendest esimese, s.o. fundamentaalanalüüsi, meetodite hulka. Finantsanalüüs hõlmab endast peamiselt ettevõtte finantsaruannete analüüsi, ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1
.......................................................... 17 1. MIS KOMPONENTIDEST SEGAD KOKKU BETOONI?.........................................................17 46. BETOONI LIIGITUS TIHEDUSE JA TUGEVUSE JÄRGI (MIDA TÄHENDAB TUGEVUSE PUHUL NT C20/25).................................................................................................................... 17 47. MIS VANUSES KATSEKEHADEGA JA KUIDAS MÄÄRATAKSE BETOONI TUGEVUST?..........17 48. MIDA NÄITAB BETOONISEGU KOOSTISES SUHTARVUDE JADA 1:0,4:2,6:3,7..................17 49. MIS ON TEEBETOONIST TEISTSUGUST NORMAALBETOONIGA VÕRRELDES?..................17 50. MIS ON POLÜMEERBETOON, KIRJELDA VEIDI KA KASUTUSKOHTI.................................18 51. MIS ON KIUDBETOON, MILLISED KIUD KASUTUSEL?....................................................18 52. MIS EELISED ON ISETIHENEVALBETOONIL TAVABETOONI EES?....................................18 53. MIDA LOETAKSE KOREBETOONIKS?...............................................
investeeritud. 5. Varade käibe kordaja - iseloomustab kõikide varade kasutamise efektiivsust, ehk mitu müügi netokäibe eurot tuleb varadesse investeeritult ühe euro kohta. Varade käibe kordaja = müügineto käive / varade keskmine jääk Võõrkapitali kasutamise suhtarv - Kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada on tal rahalise ressursi hankimiseks kaks võimalust: suurendada aktsiakapitali või võtta laenu. Selle rühma suhtarvude alusel saab hinnata, kui suures mahus kasutatakse laenuvahendeid ja kas firma suudab täita oma intressikohuseid ning milline on tema riskitase. Finantsvõimendus on laenuvahendite kasutamise aste ning täiendavate laenurahade kaasamisel finantsvõimendus suureneb. Kuigi laenuvahendite kaasamine toob uusi riske, võib see võimaldada firma tulususe suurendamist, soodsa finantsvõimenduse korral võib laenuvahenditelt teenida rohkem kui nende eest on makstud. Laenuvahendid on odavamad
Likviidsuse mõiste ei laiene varudele, ettemaksetele, samuti ka põhivarale. Kokkuvõttes on maksevõime ja likviidsuse hindamisel oluline teada käibevarade struktuuri, lepingutega ettenähtud maksetähtaegasid jne. 36 Mida näitavad varade kasutamise intensiisvsuse näitajad? Toimimissuhtarvude abil hinnatakse ettevõtte varade kasutamise intensiivsust ja efektiivsust müügitulu genereerimisel. Reeglina võrreldakse nende suhtarvude abil mingit vara mingi teise selle vara kasutamise efektiivsust iseloomustava näitajaga (näiteks varusid võrreldakse müügituluga). 37 Mida näitavad rentaabluse suhtarvud? Rentaablus on ettevõtte võime saada kasumit. Rentaabluse analüüs on äärmiselt oluline, kuna isegi kõrge likviidsus või kapitali soodne struktuur ei pruugi tagada veel piisavat kasumit. Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma finantsedukust ning efektiivsust kasumi teenimisel
Joonis 6. Ekstsessi väärtus, mis iseloomustab jaotuse püstakust, on Tartu puhul 0,19 ning Tallinnal 0,28. Mida suurem see väärtus on, seda rohkem väärtusi on koondunud aritmeetilise keskmise ümber. Antud juhul ongi enamik väärtuseid mõlema linna puhul koondunud keskmise ümber, kusjuures Tallinnal natuke rohkem kui Tartul. Kuna Tartu ja Tallinna elanikkonna absoluutarvud on piisavalt erinevad, siis parema ülevaate elanikkonna jaotumisest saab suhtarvude abil, mida näeb joonisel 7. Joonis 7. 9 Eelmisel joonisel on näha, et nii Tallinna kui ka Tartu elanikkondade erinevate vanusegruppide suhteline jaotus on praktiliselt sama. Suurim erinevus puudutab inimesi, kellel on eluaastaid 55 ringis. Selliseid on selgelt Tallinnas suhteliselt rohkem kui Tartus, kuid peab siiski meeles pidama, et erinevus on vaid mõned protsendid, mis ei
Betoonisegu plastsus oleneb veesisaldusest, tsemendi hulgast, tsemendi liigist, täitematerjalide terade kujust, plastifikaatorite sisaldusest. Betooni tugevus on raskebetooni üks tähtsamaid omadusi. Seda kontrollitakse 28 päeva pärast proovikeha kivistumist normaalsetes tingimustes. Betooni survetugevus on tõmbetugevusest 8-15 korda suurem. Just tänu sellele kasutatakse betooni just survet vastu võtvates tarindites. 1.23 Betooni seguvahekord 1 : 0,8 : 2,4 : 5,2 on suhtarvude rida. 1 on tsemendi mahuline või kaaluline kogus. Ülejäänud numbrid näitavad, mitu osa peab olema 1 tsemendi osa kohta. 0,8 osa vett 1 tsemendi osa kohta, 2,4 osa liiva 1 tsemendi osa kohta, 5,1 osa killustikku või kruusa 1 tsemendi osa kohta. Betooni koostise määramine ehk seguvahekord tuleb suhtarvude leidmisest. Koostis tuleks valida selline, et valatav konstruktsioon tuleks piisavalt tugev ning segu piisavalt plastne. Betooni kõige kallim koostisaine tsement
kapitalikäive, muutuvad ettevõtte vahendite struktuur ja nende rahastamisallikad, muutuvad finantsressurside olemasolu ja vajadus. Nendest protsessidest tulenevalt muutub ka ettevõtte finantsseisund. Finantsstabiilsus on ettevõtte tegevuse stabiilsus, mille hindamiskriteeriumiteks on ettevõte bilanssi struktuur ja sõltuvuse määr laenuandjatest ja investoritest. Finants stabiilsust hinnatakse finantsaruannete põhjal arvutatud suhtarvude abil, millest paljud on suunatud rahastamisallikate analüüsimiseks. Kui ettevõte on suuteline õigeaegselt teostama makseid, finanseerima oma tegevust, taluma ootamatuid väliskeskkonna muutusi ja hoidma oma maksevõime ebasoodsates oludes, siis ettevõtte finantsseisund on stabiilne ja vastupidi. (9 lk 35). Võõrkapitali kasutamisel ettevõttel on suurem potentsiaal oma arenguks ja tõstab omakapitali rentaablust
starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt ettevõttete majandustegevuse aruandlusele tuginedes, see tähendab lähtumist bilansist, kasumiaruandest ning põgusalt rahavooge uurides. Uurides kahe ettevõtte 2009-2010 aastaaruande näitajaid, sai analüüsitud ja võrreldud neid vertikaal-ja horisontaalanalüüsi abil ning erinevate suhtarvude baasil, vaatamata sellele, et AS Starman on võrreldes AS STV-ga tunduvalt suurem ja tugevam tegija AS STV esmakande kuupäev äriregistrisse oli 10.02.1997 ning aktsikapitaliks on 2 214 400 EUR. AS Starman esmakande kuupäev äriregistrisse oli 21.08.1996 ning aktsiakapitaliks on 8 342 751.78 EUR. 2 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS
.................................. 26 8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs............................................................................ 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs................................................................................ 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................................................................30 10.1. Aktivate käibesagedus ............................................................................................. 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4
keskmine kapitali hind. b) Kohandatud nüüdisväärtuse meetod aluseks firma väärtus c) Võrdlev analüüs võrdleb firma võlakordajat tootmisharu keskmise näitajaga või eesrindliku ja tugeva firma võlakordajaga või konkurendiga. d) Omakapitali tootluse ja hinna muutumise võrdlus võlakordaja suurenemine tõstab reeglina nii omakapitali tootlust kui ka omakapitali hinda e) Finantsvõimenduse uurimine f) Finantsvõimenduse suhtarvude analüüs g) Rahavoogude prognoosimine 39) EBIT-EPS analüüs Tuleb leida selline EBIT, mille puhul kahe erineva finantseerimiskavaga saadav EPS oleks võrdne. Analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. On selge, et kui projekti finantseeritakse üksnes omakapitaliga, siis läheb seda (aktsiate emiteerimist) ka rohkem vaja.
Horisontaalanalüüsi ja vertikaalanalüüsi tulemusi on hea illustreerida ka graafikutel, et näha muutusi ja eristada trende. Suhtarv mõõdab kahe erineva näitaja suhet. Finantssuhtarvud võimaldavad analüüsijal teha ettevõtte rahanduslike näitajate võrdlusi erinevatel perioodidel ja võrrelda neid teiste ettevõtete omadega. Suhtarvudega on mõtet analüüsida viimast 35 aastat. Siis on näha, kas ettevõtte finantsseis on paranenud või halvenenud. Kui kasutatakse suhtarvude seoseid ehk tehakse süvaanalüüsi, saadakse põhjus-tagajärg- seosed17. 5.2. Varade kasutamise efektiivsuse analüüs Varade kasutamise efektiivsuse analüüs võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Varade käibekordaja (assets turnover) ehk varade tootlus (tootlikkus) (assets yield) ehk varade käibesagedus18 näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust. Sisuliselt hinnatakse, kas vara kasutatakse mingi müügikäibe taseme juures efektiivselt
annaabi.ee 
