maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Ravi Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole. Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse
-1920-1940 Saksamaal - Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler - korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides VORMITAJU - joontunnustest geoonideni (geomeetrilised ioonid) – närvirakud reageerivad primitiivsetele ioontunnustele - Irving Biedermann *Läheduse printsiip *Sarnasuse printsiip *Lõpetatuse printsiip (kui on mõned osad puudu, võime ikka aru saada, millega on tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri) SÜGAVUSTAJU - monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused - monokulaarsed tunnused - kattuvuse mõtestamine – meil on arusaam sellest, kui üks objekt jääb teise taha, mida lähemal objekt on meile, seda suurem see tundub - tuttav suurus – lähemalt tunduvalt suurem, kaugemalt väiksem, kuid teame ikka, kui suured nad tegelikult on - liikumisparallaks – kui kuskile sõidame, on mõned objektid nägemisväljas suuremad,
Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. 5. Kulgemine Skisofreenia on tõsine haigusseisund, mis võib avaldada inimese elule suurt mõju. Suurem osa inimestest, kellel
Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot. Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka keskkonnategurite mõju vaid tema ajuprotsesside läbi. Pehme determinismi sõnul mängib ka rolli inimese käitumises vaba tahe ehk inimene võime stiimulitest lähkumata oma käitumist üle otsustada. Jäiga determinismi sõnul ei juhtu maailmas midag juhuslikku ja enesekontroll on illusioon.Kõik on põhjustatud mingide jõudude poolt,kuigi iga kord me neid jõude ei pruugi teada.Kui me teame oma reageerimist kõikidele stiimulitele,saame ennustada oma käitumist. 12. Kriminaalse käitumise pärilikkus. Krimiaalne käitumine on resultaat bioloogiliste eelduste ja keskkonnateguritekoosmõjus. Uuringus lasteseas
maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Haiguse faasid Skisofreenia puhul on olemas kolm faasi: "Äge" faas (ägenemine)- sümptomid ja tunnused on ilmnenud ning haige vajab meditsiinilist tähelepanu
mõni motoorikapuue 21) Täiskasvanu saab lapse tegevuses osaleda erineval määral. Milline allnimetatutest tähistab osalemist kõige vähemal määral? a. tegevuse demonstreerimine b. lapse ignoreerimine c. lapsega koos tegevuse läbi tegemine d. verbaalne juhendamine e. näidise asetamine lapse vaatevälja 22) Testitulemuste usaldusväärsus EI sõltu a. testitava raskustest juhiste mõistmisel b. testitava väsimusest c. sama testi sooritamisest paar aastat varem d. välistest segavatest stiimulitest e. testitava motivatsioonitasemest 23) Vaatluse ajal jälgitakse lapse käitumist. See EI VÕIMALDA teha kindlaks a. tingimusi, mille olemasolul käitumine vallandub b. kui sageli käitumine toimub c. tingimusi, mille olemasolul käitumine vaibub d. kui kaua käitumine kestab e. käitumise põhjusi 24) Lapse arengu hindamise all peetakse silmas a. info kogumist lapse ja tema pereliikmete kohta b. hinnangu andmist lapse saavutatud arengutasemele c. erivajadustega lastest ülevaate andmist d
informatsioon interfereerub e) Kuna kuulamise osakaal on selles situatsioonis suurem, siis nägemise osakaal selle võrra närgeneb 17. Mida uuritakse tingitud potentsiaalide meetodi abil? a) Aju verevarustuse muutusi mõtlemise käigus b) Grupiprotsesse eksperimentaalsetes situatsioonides c) Grupiprotsesse väliuuringutes ehk normaalses keskkonnas d) Aju elektrilise aktiivsuse muutusi sõltuvalt esitatud stiimulitest e) Õiged on b ja c 18. Gert Kullamäe oli väga hea korvpallur. Ta suutis samaaegselt jälgida vastaste tegevust, TÜ/Rocki mängijate tegevust, planeerida enda tegutsemist ja meenutada treeneri poolt antud ülesandeid. Mis on sellise tegevuse aluseks tajupsühholoogia seisukohalt? a) Gert alustas korvpallimängu treenimist üle 10 aasta tagasi b) Gert töötles efektiivselt mitmeid stiimuleid samaaegselt tänu tähelepanu jagamise treenitusele
Seega on motivatsiooni olemasolu üks olulisemaid komponente selleks, et tegevus oleks edukas ja tulemuslik. Selleks, et õppetöö oleks motiveeriv, peab see: * äratama uudishimu * vastama õppurite võimetele (ei tohi olla liiga raske ega liiga lihtne); * olema mõtestatud ja kasulik; * olema võimalikult (tudengeid) aktiveeriv; * võimaldama õppuritel rahuldada oma soovi saavutada ja areneda. Õpimotivatsiooni jagatakse kaheks: Väline õpimotivatsioon – lähtub välistest stiimulitest, mis meid suunavad midagi õppima. Nt soov leida (paremat) tööd või soov säilitada töökoht, loodetav palgatõus jne. Head hinded suurendavad võimalust saada õppestipendiumi ja võivad suurendada tõenäosust, et saame sisse järgmisesse õppetasemesse (gümnaasium – kõrgkool (bakalaureuseõpe – magistriõpe – doktoriõpe)). Täienduskursuste läbimine võib aidata tõsta kvalifikatsioonijärku. Välised motiveerivad stiimulid
Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Haiguse kolm faasi: 1. "Äge" faas (ägenemine): Sümptomid ja tunnused on (taas)ilmnenud ning haige vajab meditsiinilist tähelepanu 2
rühmadest, kuhu nad kuuluvad. Alateadlikult hindate iga olukorda lähtuvalt oma kultuuriliste tõlgenduste võrgustikust. Kultuuri saab defineerida kui midagi, mis eristab üht inimrühma teisest. Kultuurišoki astmed: 1.Mesinädalad – Siin kogeb saabunu turisti huvi ja elevust, kuid tema põhiline identiteet on seotud kodumaaga. 2.Eksimine – See aste hõlmab eraldumist kõigest senituttavast. Inimene tunneb, et on üle ujutatud uue kultuuri nõudmistest ja uue keskkonna stiimulitest. Ta tunneb end eksinuna, häbistatuna ja ebakompetentsena. 3.Ärritus ja vaenulikkus – Uus kultuur, millega kaasnevad raskused ning mis pole sama mõistetav ja tuttav kui oma kultuur, kutsub tüüpiliselt esile viha ning vastumeelsust. 4.Kohanemine ja ühtesulamine – See tähendab uute märkide arusaadavaks muutumist ning paremat hakkama saamist uues kultuuris. Inimene suudab näha üha enam häid ja halbu momente mõlema kultuuri juures. 5
-sageli korduvad raskused ülesannetele või mängudele keskendumisel -otseselkõnetamisel ei näi sageli kuulvat -sageli ei pane tähele korraldusi ega saa ülesandeid tehtud - sageli korduvad raskused ülesannete või toimingute organiseerimisel -sageli väldib või põlgab ülesandeid, mis nõuavad pikemaajalist pingutust või ei taha neid sooritada -kaotab tihti ülesannetes või toimingutes vajaminevaid esemeid(mänguasju, raamatuid, tööriistu) -laseb end kiiresti häirida kõrvalistest stiimulitest -unustab sageli igapäevased toimingud tehes asju ,,ära". 2.Impulsiivsus. Lastel on raske enne tegutsemist mõelda. Nad ei suuda oma tegevust planeerida ega näe ette oma tegevuse tagajärgi. Neil on raske normikohaselt käituda. Nad võivad neid norme teada ja teistelegi seletada, aga on võimetud oma käitumist kontrollima. See viib mõtlematu käitumiseni ja olulise ebaadekvaatsuseni -vastab sageli küsimustele mõtlematult, enne kui need on esitatud
paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 7. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik. Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi
· Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) · Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 8. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik. Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi
paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik. Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi
Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Ravi Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu
Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaane kommunikatsioon: Toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik. Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon: Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed
kui stiimul sisaldab väga palju komponente, mis inimeseti varieeruvad ning mis on äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud (nt ka et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel keerulisem eristada omavahel mustanahaliste nägusid). Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad siiski olla väga erinevad, lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Eristatakse lühimälu (uuem nimetus: töömälu), pikaajaline mälu. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline ja ekspliitne ja impliitne mälu. LÜHIMÄLU JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on justkui taju pikendus
ruumis, nahatundlikkus (puute-, soojus-, külma- ja valutundlikkus) ja maitsmismeel (hapu, magus, soolane, mõru). Mittekontaktsed meeled: haistmismeel ehk lõhnataju, kuulmine (helis eristatakse amplituudi, lainepikkust ja sagedust), nägemine (valguses eristatakse intensiivsust ja lainepikkust, värvuses eristatakse värvitooni, heledust ja küllastatust). Aistingute (meelte) puhul tuleb arvestada sensoorset interaktsiooni taju sõltub eelnevalt kogetud stiimulitest (nt sokolaadi maitse pärast sinepi söömist jms) ja adaptatsiooni ebameeldiva maitse, lõhna jms mulje nõrgeneb ajas. Taju on objektiivse (välise) maailma subjektiivne, psüühiline kujund. Tajumine on meeleorganite kaudu saadud stiimulite (aistingute) valik, interpreteerimine, analüüs ja lõpuks integreerimine. Taju on alati mõtestatud, st omab inimese jaoks tähendust. Taju protsess kulgeb ajas (on sarnane foto ilmutamisega) tervikliku taju tekkeks (taju
..) 11 Kujundid, mida me ,,näeme unes, tekivad täiesti juhuslike närviaktivatsioonide tulemusena, mille algatajaks on kolinergilised tuumad (nRPO) ajutüves; kui aktivatsioon saabub aju kõrgemale tasemele, siis aju teeb täpselt sama, mida ta teeb ärkvel olles, kui püüab aru saada mõnevõrra ebamäärastest stiimulitest püüab neile anda tähendust, seletust! 12
kasutatavaid vabades programmides täiendusi ja parandusi ning – säilitamaks oma konurentsi eelist turul neid teiste samalaadse teenuse osutajatega mitte jagada. Copyleft ei välista copyrighti, vaid tugineb sellele. Iga autor võib ise otsustada, kas ja millistel tingimustel ta lubab teistel oma teoseid kasutada. Vaba tarkvara ei tähenda seda arendavate autorite lahtiütlemist majanduslikest stiimulitest, vaid otsese rahalise tasu asendamist teistsuguse kompensatsioonimehhanismiga, mis rajaneb edasi arendatava teose kasutusväärtuse tõusul. 18. Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga
Lahenduseks lisainfo kogumine Motivatsiooniprobleemid-Motivatsiooniprobleemides peegelduvad asjaosaliste vastandlikud huvid. Mõttele, et professor võiks varjata/ilustada auto tegelikku kvaliteeti, ei tule tudeng juhuslikult ega ka mitte oma moraalse rikutuse tõttu. Selle kahtluse aluseks on asjaolu, et professoril on niisuguseks käitumiseks ajend ehk motiiv ta võib sellest kasu saada. Majandusteadlased räägivad siin ka stiimulitest. Ja vastupidi tudengil võib tõesti olla lootus järelemaksuga odavamalt läbi ajada, sest professoril pole aega ja kannatust võlgnikuga igavesti tegeleda. 2. Vahendaja Sel juhul aitas vahendajast spetsialisti lisandumine vahetusprotsessi ületada tõkkeid eelkõige tudengi ja professori ,,vastastikku kasuliku koostöö" teel. Nt 3. Riigi roll Maksud on teenustasu keeruka ja kuluka õigussüsteemi käigushoidmise eest, mis
arvutivõrgu vahendusel, teha oma kasutatavaid vabades programmides täiendusi ja parandusi ning – säilitamaks oma konurentsi eelist turul - neid teiste samalaadse teenuse osutajatega mitte jagada. Copyleft ei välista copyrighti, vaid tugineb sellele. Iga autor võib ise otsustada, kas ja millistel tingimustel ta lubab teistel oma teoseid kasutada. Vaba tarkvara ei tähenda seda arendavate autorite lahtiütlemist majanduslikest stiimulitest, vaid otsese rahalise tasu asendamist teistsuguse kompensatsioonimehhanismiga, mis rajaneb edasi arendatava teose kasutusväärtuse tõusul. 18. Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga. Tarkvara peamine väärtus seiseb selle võimes nii kasutaja, autori, kui ka
Empiirikud ei omista mõistusele erilist kohta tunnetusprotsessis. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke (1632-1704), George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Augusté Comté'i positiivism. Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks oli aga
pidades meie eesmärke ja püüdlusi; · stabiliseerimine: meie süsteemi tasakaalus hoidmine uute sündmustega tegelemisel ja muutustes, selleks kompromissid surve -abivajadus · eesmärkide seadmine: st muutuste poole püüdlemine vastavuses seesmiste eesmärkidega Käitumist mõjutava STIIMULI tajumine inimese poolt sõltub: · kui selgelt ta eristub teistest ümbritsevatest stiimulitest · kui sarnased ja lähedased on selle elemindid üksteisele ehk stiimuli kompaktsusest, terviklikkusest, homogeensusest · kui pidev ja ühtlane see on ehk tema pidevusest (nii ajalises kui tugevuse mõttes) · kas see on terviklik või osaline ehk inimese "häälestatusest, huvist (sotsiaalne ja ajalooline taust), taju- ja analüüsiaparaadi erksusest ning tüübist Harmoonia või konflikt "MINAde" vahel :
mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. · Taju on mõtestatud protsess. Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Taju valivus · Ümbritsevatest stiimulitest valitakse fookusesse võtmiseks välja väga väike hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole
Empiirikud ei omista mõistusele erilist kohta tunnetusprotsessis. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke, George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). ANALÜÜTILINE MEETOD. GOTTLOB FREGGE. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades ja
Nii võib igaüks, kes vaba tarkvara mingi teenuse osutamiseks arvutivõrgu vahendusel, teha oma kasutatavaid vabades programmides täiendusi ja parandusi ning – säilitamaks oma konurentsi eelist turul - neid teiste samalaadse teenuse osutajatega mitte jagada. Copyleft ei välista copyrighti, vaid tugineb sellele. Iga autor võib ise otsustada, kas ja millistel tingimustel ta lubab teistel oma teoseid kasutada. Vaba tarkvara ei tähenda seda arendavate autorite lahtiütlemist majanduslikest stiimulitest, vaid otsese rahalise tasu asendamist teistsuguse kompensatsioonimehhanismiga, mis rajaneb edasi arendatava teose kasutusväärtuse tõusul. 18. Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga
kuid neil on närvisüsteemis aset leidvate protsesside kaudu oma psühholoogiline mõju. Reklaamtegevuses kasutatakse vahel alavälist taju manipuleeriva reklaami vahendina. Alalävine Reklaami Tarbimine e ART: annab võimaluse kujundada tugevaid brändiassotsiatsioone ning toetada assotsiatsioonidega seotult brändi lubaduste mäletamist. Alavälise reklaami tegelikkus: katsed inimesi alavälise reklaamiga mõjutada; reaalne mõju inimkäitumisele, mis tuleneb alaväliselt esitatud stiimulitest. Alavälistel mõjuritel võib vahel harva mõju olla, sedagi vaid teatud reklaamide ja kaupade puhul, mitte universaalselt (mõju ei ole eriti märkimisväärne). Mõju on palju nõrgem kui teadvustatud, üleväliste stiimulite toime. Alavälise mõju kasutamise võimalusi reklaamis on uuritud mõnedes spetsiaalsetes eksperimentides. Strahan ja kolleegid (2002) näitasid, et alaväline mõjutus on võimalik, kuid vaid siis,
Nii võib igaüks, kes vaba tarkvara mingi teenuse osutamiseks arvutivõrgu vahendusel, teha oma kasutatavaid vabades programmides täiendusi ja parandusi ning – säilitamaks oma konurentsi eelist turul - neid teiste samalaadse teenuse osutajatega mitte jagada. Copyleft ei välista copyrighti, vaid tugineb sellele. Iga autor võib ise otsustada, kas ja millistel tingimustel ta lubab teistel oma teoseid kasutada. Vaba tarkvara ei tähenda seda arendavate autorite lahtiütlemist majanduslikest stiimulitest, vaid otsese rahalise tasu asendamist teistsuguse kompensatsioonimehhanismiga, mis rajaneb edasi arendatava teose kasutusväärtuse tõusul. 18. Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) Arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga, seega rakenduvad neile ka kirjandusteoste autoriõigused. Kui vaieldakse, et
Empiirikud ei omista mõistusele erilist kohta tunnetusprotsessis. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke (1632-1704), George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Immanuel Kanti filosoofia Immanuel Kanti kriitiline filosoofia. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse universaalse seaduse - moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel ,,üks" vms)
Õppimine toimubki kindlate tasustamiste ja karistuste abil. Stimuleeriv õppimine on turunduse jaoks oluline seetõttu, et selle abil suunatakse tarbijaid kordusostudele. "Õige valiku" esialgse stiimulina võib kasutada kuponge, preemiad, hinnasoodustusi. Edasi hakkab tasuna toimima juba toote headus ja esialgseid stiimuleid võib järk-järgult kõrvaldada. Tarbija ostab uuesti, kui toode vastas ootustele. Kui aga toode nõudmistele ei vastanud, pole ka kõige parematest stiimulitest abi. Kognitiivse õppimise puhul valitakse sobiv käitumisviis lähtuvalt mõtlemisest, arutlemisest ja järeldamisest. Kuna vahetut stiimulile reageerimist ei toimu, on ka välise ärritaja mõju käitumisviisile nõrgem kui eelmistel juhtudel. Kognitiivne õppimine toimub infootsingu ja alternatiivide hindamise kaudu. Seepärast saab tarbijaid suunata sobilike andmeallikate pakkumise ja professionaalse nõustamise ning koolitusega.
toimubki kindlate tasustamiste ja karistuste abil (Suuroja, 2000: 17). Stimuleeriv õppimine on turunduse jaoks oluline seetõttu, et selle abil suunatakse tarbijaid kordusostudele. “Õige valiku” esialgse stiimulina võib kasutada kuponge, preemiad, hinnasoodustusi. Edasi hakkab tasuna toimima juba toote headus ja esialgseid stiimuleid võib järk-järgult kõrvaldada. Tarbija ostab uuesti, kui toode vastas ootustele. Kui aga toode nõudmistele ei vastanud, pole ka kõige parematest stiimulitest abi. Kognitiivse õppimise puhul valitakse sobiv käitumisviis lähtuvalt mõtlemisest, arutlemisest ja järeldamisest. Kuna vahetut stiimulile reageerimist ei toimu, on ka välise ärritaja mõju käitumisviisile nõrgem kui eelmistel juhtudel. Kognitiivne õppimine toimub infootsingu ja alternatiivide hindamise kaudu. Seepärast saab tarbijaid suunata sobilike andmeallikate pakkumise ja professionaalse nõustamise ning koolitusega. 18
mis inimeseti varieeruvad ning mis on äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud. (Seda, et kogemuse jõud on tõesti suur, näitab asjaolu, et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel on mustanahaliste nägusid omavahel palju raskem eristada kui valgete omi.) Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad olla siiski väga erinevad, seevastu lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Mäluliike eristatakse veel mitmel muul alusel. Vanim eristus, mille esitasid uurijad juba 19. sajandi lõpul, jagab mälu lühimäluks (uuem nimetus: töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. On leitud, et kummalgi mäluliigil on erinevad omadused. Viimase 30 aasta uurimused on näidanud, et on põhjust eristada veel semantilist, episoodilist ja protseduurilist ning eksplitsiitset ja implitsiitset mälu. 2 Lühimälu ja pikaajaline mälu
Leiab aset ÜKSIKKONTRAKTSIOONIDE summatsioon- kui lihas ei ole enne uut stiimulit täielikult lõõgastunud, siis kontraktsioonid liituvad. Lõpuks jõuab lihas maksimaalsesse kontraktsiooni- teetanus. Mittetäielik ehk hambuline teetanus- lihaskiud lõõgastub veidi kontraktsioonide vahel. Täielik teetanus e sile teetanus- lõõgastumist ei toimu üldse. Kui lihas väsib, siis pinge hakkab vähenema, hoolimata jätkuvatest stiimulitest. Lihase kontraktsiooniühik on motoorne ühik, mis koosneb ühest somaatilisest motoorsest neuronist ning lihaskimbust, mida see inerveerib. Ühe motoorse ühiku kontraktsioon allub põhimõttele „kõik või mitte midagi“, kuid varieeruvus lihaskontraktsioonitugevuses tuleneb sellest, et erineva tugevusega stiimulus põhjustab eri motoorsete ühikute kontraktsiooni. Maali-Liina, jaanuar 2012
keskkonnaga kohaneb, mismoodi ta sellega hakkama saab. Isiksuseomaduste kombinatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus (ekstra-/introvert- (mõõde mis kuulub ka temperamendi alla), esilepüüd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatsioon, insait, ja enesehinnang), sotsiaalsus (osalus/koostöö, eneseotsing ja agressiivne enesekehtestamine, mõjutatavus sotsiaalsetest stiimulitest). Eysenek: psühhobioloogiline tunnusjoonte teooria /faktoanalüüs/: 26 Ekstravertsus/introvertsus ja neurootilisus kui superseadumused. Dimensionaalne lähenemine- skaalad. Pööras tähelepanu sellele, et meil oleks võimalikult objektiivsed alused isiksuse mõõtmiseks. Kuda keskkonna stressorid mõjutavad inimest. Kolm põhidimensiooni.
ka introvertsuse uurimisel, et saada kirjeldatavaid keskkonna ja käitumise ühikuid, neid loendada ja mõõta. Radikaalbiheiviorism. Psühholoogia tähtküsimusele - kumb determineerib inimese psüühika, kas sisemised jõud või väliskeskkond - vastamises esindavad klassikaline psühhoanalüüs ja radikaalne biheiviorism kaht äärmust. Freudistlik teooria seletab inimese hingeelu ja käitumise ära kaasasündinud tungidega. Biheiviorism aga tuletab need keskkonna stiimulitest. Ajaloolise tähtsusega on kaks teooriat: Pavlovi klassikalise (e. reaktsiooni) tingimise ja Skinneri operantse (e. instrumentaalse) tingimise mudel. Ivan Petrovitch Pavlov (1849-1936) tõestas loomkatsetega, et käitumise (reaktsiooni) põhjustab väliskeskkonnast tulev ärritaja (stiimul). Seos nende kahe vahel on kas tingimatu (näiteks tingimatu R = süljeeritus, kui keele peale panna tingimatu S = lihapulber) või
Erinevatesse regulonidesse kuuluvad operonid või geenid võivad kuuluda modulonidesse. Samasse moduloni kuuluvaid geene/operone kontrollib lisaks nende erinevatele regulaatoritele ka ühine globaalne regulaator (näiteks cAMP retseptorvalk CRP e. CAP). Globaalse regulatsiooni kirjeldamiseks on võetud kasutusele veel mõiste stimulon. Stimuloni kuuluvad geenid, operonid, regulonid ja modulonid, mille tööd mõjutab üks ja sama keskkonnastiimul. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Samasse stimuloni kuuluvate regulatoorsete üksuste tööd kontrollivad erinevad regulaatorid. Stiimulite mõjul võidakse sünteesida väikeseid signaalmolekule nagu näiteks cAMP, ppGpp või homoseriin laktoon, mis mõjutavad transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega. Globaalse regulatoorse võrgustiku uurimine eeldab erinevate meetodite kombineeritud rakendamist: 1
kuritegeliku käitumise keskkonna spetsiifilised stiimulid ning igasuguse käitumise välistamiseks tuleb leida uusi ja paremaid stiimuleid. Harvardi ülikooli XX sajandi kõige tuntub biheiviorist oli Burrhus Fredric Skinner. Ta uskus samuti, et keskkonna- ehk eksternaalsed stiimulid on primaarsed inimese käitumise determinandid. B. Skinner on nimetatud situatsionalistiks ja reduktsionistiks. Esimene määratlus tähendab, et inimkäitumine on tingitud keskkonna stiimulitest ja sõltumatu mõtlemise ning vaba tahe on müüdid. Nii inimesed kui loomad reageerivad sarnaselt keeruliste robotitega keskkonnatingimustele. Redusktionistliku lähenemise korral on kui tahes keeruline käitumine jagatud väiksemateks algühikuteks – operatsioonideks, millest tuleneb oprantne õppimine. Käitumise õppimine toimub peamiselt operatsioonide omandamise tasemel. Nüüdisaegne psühholoogia aktsepteerib biheivioristlikku lähenemist kuritegelikule
Distaalne stiimul – keskkonnastiimul. Vastuvõtmine – füüsiline energia Transduktsioon – energia muundamine. Proksimaalne stiimul – retseptori stimuleerija Neuraalne töötlus – keskkonnastiimul. Kodeerimine – tähendus Inimese nägemisorganiks on silm. Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist. Tähelepanu (ei ole psüühiline protsess)on valiku protsess antud hetkel tajutavate stiimulite hulgast, mis võimaldab teadvustada ainult osa stiimulitest. Seotud mõisted: Virgus, Kontsentratsioon, Valikulisus, Kontroll. Tähelepanu – filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks. Tähelepanu omadused: 1.maht s.o. tähendab objektide hulka, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul 2. jaotavus – tähelepanu saab jaotada samaaegselt mitme objekti või tegevuse vahel, ent see võib olla edukas vaid juhul, kuid need
Kõige tuntumaks 20.sajandi behavioristiks loetakse Burrhus Frederic Skinnerit(1904-1990).Sarnaselt Watsoniga uskus Skinner,et keskkonna- ehk eksternaalsed stiimulid on primaarsed inimise käitumise determinandid.Väitis,et teadvuse üle saab otsustada üksnes käitumise põhjal.Psühholoogia seaduspärasused peavad olema sellised,et neid oleks võimalik objektiivsete meetodite abil kas kinnitada või umber lükata.Skinner arvas,et inimkäitumine on tingitud keskkonna stiimulitest ja sõltumatu mõtlemine ning vaba tahe on müüdid. Skinneri teoorias on kolm käitumise põhikategooriat: Sõltumatu muutuja ehk stiimul Sõltuv muutuja ehk käitumuslik reaktsioon Kinntus Tavaliselt on mingi käitumisviis omandatud just varasema kinnituse tõttu ja selle mõju säilib(näiteks rahulduse saamine seksuaalse hälbekäitumise korral).Skinneri järgi surub karistamine koos kinnituse säilimisega maha ebasoovitavat käitumist vaid ajutiselt
kujundamisel. Ühe komponendi nullväärtus (mitteteostumine) erinevate subjektide koostööd sisaldavate alternatiivide kogumist muudab asjatuks kõigi ülejäänud koostööpartnerite jõupingutused. 155. Selgitage subjekti õiguste ja vastutuse tasakaalustatuse tagamise vajadust eduka koostöö alusena. - Ladusa koostöö tagamiseks ei piisa ainult positiivsetest stiimulitest nagu kasumiootus, vaid tuleb rakendada ka karistusi koostöötingimuste rikkumisega tekitatava kahju kompenseerimiseks. Ainult positiivsete ja negatiivsete stiimulite tasakaalustatud süsteemiga on võimalik saavutada olukord, kus koostööalternatiiv jääb kõigi partnerite jaoks parimaks ka muutunud väliskeskkonna tingimustes ja sunnib neid subjekte koostöö tingimuste laitmatu täimise nimel vajalikul määral pingutama. Samas
mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga /sõnaraamatuanalüüs!!/ Isiksuseomaduste kominatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus (ekstra-/introvertsus, esilepüüd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatioon, insait ja enesehinnang), sotsiaalsus (osalus/koostöö, eneseotsind ja agressiivne enesekehtestamine, müjutatavus sotsiaalsetest stiimulitest). Cattell: Võttes kasutusele faktorianalüüsi, leidis ta 16 faktorit, mille raames antud faktori omadused tugevasti korreleerusid, kui mille vahel korrelatsioon oli nõrk. Iga faktor on isiksuse mõõde (dimensioon). Lõi 16PF testi. (personality factor) Eysenck: Psühholoogiline tunnusjoonte teooria: /faktoranalüüs/: ekstravertsus/introvertsus ja nourootilisus kui superseadumused. Kevade: · Melanhoolik Arno · Flegmaatik Tõnisson · Koleerik Toots
mälu, mõtlemise, tegevuse planeerimise, tähelepanu valiva suunamise ja mitteolulise – kus (teater/piknik) ignoreerimise osas. • käitumine, – defitsiidi korral impulsiivne käitumine - isik oma käitumises sõltuv välistest stiimulitest, PFK elektriline stimulatsioon ei põhjusta motoorset reaktsiooni. mitte teadmistest ja mõtetest, mis õpitud FS funktsioonid 2: – igaüks on kogenud unustamist välisärritaja mõjul: (DL)- vananedes ↑. • TÄHELEPANU juhtimine, hoidmine ja keskendumine, – ajas ja töös püsimine,– ebaolulise
26 1) Laia toimega keskkonnastiimulid nagu näiteks temperatuur, osmolaarsus, pH, DNA-d kahjustavad agensid. 2) Raku toitumisega seotud stiimulid (mineraalainete olemasolu, energiaallikad, elektronide aktseptorid, spetsiifilised metaboliidid). 3) Signaalid samatüüpi rakkudelt (näiteks quorum sensing e. hulgatunnetus). 4) Signaalid, mida edastatakse peremees-parasiit interaktsioonidel ja rakkude diferentseeerumisel. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Sel juhul peab stiimul sisenema rakku ja mõjutama seal toimuvaid protsesse. Näiteks DNA kahjustusi indutseerivate keskkonnatingimuste tunnetamine võib toimuda rakus oleva DNA olukorra hindamise kaudu DNA replikatsioonil (DNA katked ja muud kahjustused blokeerivad replikatsiooni). Temperatuuritõusu tunnetamine toimub nii otseselt kui ka denatureerunud ja valesti volditud valkude rakku akumuleerumise kaudu. Paljusid raku toitumisega seotud
selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikud ei omista mõistusele erilist kohta tunnetusprotsessis. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal. Tunnetus peab olema tagasisideme vormis tegelikkusega kontrollitav. Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke (16321704), George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene valge leht (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Tuleb eristada: distaalset stiimulit (distal stimulus), mis kuulub välisesse maailma ja on meist seega kaugemal proksimaalset stiimulit (proximal stimulus), mis on füüsilise stiimuli peegeldus vastava meeleorgani retseptoritel.Ainus viis saamaks infot väljaspool asetsevate distaalsete stiimulite
annaabi.ee 
