TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskondInformaatikainstituutBruno Meder 120636IAPBEssee
Juhendaja :Professor Rein KuusikTallinn 2012
Tänapäeval on arvuti kasutamine inimeste elu
lahutamatu osa. Infotehnoloogiaga on läbi põimunud nüüdseks pea kõik eluvaldkonnad. Viimase kümnendiga on see IT-sfäär trastiliselt arenenud-muutunud ning seda arengukiirust ei ole siiani pidurdamas miski ja sellel progressil ei paista kunagi lõppu tulevat. Oma aktuaalsuse ja võimaluste poolest on see midagi, millest ma ei taha saada osa ainult kõrvaltvaatajana. See tõttu olen ma esmakursuslane Tallinna Tehnikaülikooli informaatika instituudis.
Poleks kunagi uskunud, et lähen informaatikat õppima. Mõeldes arvutispetsalistide peale tulevad kohe silme ette inimeste stereotüübid, mis ei ühti minu imagoga üldse. Aga lõpetanud gümnaasiumi ei üritanud ma meeleheitlikult ülikooli saada, vaid veetsin aasta "elukoolis" ja oli piisavalt aega mõelda, millega ma tulevikus tegelema tahan hakata, seega minu eriala valik ei olnud juhuslik. Valik sai tehtud huvist valdkonna vastu ja pragamaatilistel kaalutlustel kuna fakt on see, et antud eriala spetsialistidest on suur puudus nii eestis kui välismaal ning fakt on ka see, et infotehnoloogia sektori töötajad on hästi
tasustatud .
Kuidas on kulgenud minu senine ülikoolitee ning millised on muljed? Kuna olen esmakursuslane, siis minu jaoks on see kõik olnud täiesti uus ja põnev kogemus. Tulnud väiksest maakoolist, kus õpilaste arv oli umbes 400 siia Tallinna Tehnikaülikooli, on
kontrast tohutu. Esimesed paar nädalat pakkus kerget väljakutset isegi ülikooli hoonetes orienteerumine ja õige õpperuumi leidmine, sest ülikooli
kompleks on märkimisväärselt suur. Oma suuruse tõttu on õigustatud Tehnikaülikoolis sööklate ja buffetite
rohkus , mis jäi juba esimesel koolipäeval silma. Siin kohal peab mainima ka seda, et toidud on maitsvad ja menüü pole kesine.
Rääkides õppetingimustest, pole kurta väga midagi, kui välja arvata see, et semptembris olid osad
loengud esmakursuslastest ülerahvastatud ning teinekord polnud auditooriumis õiget kohta kuhu istuda. Aga kui saad juba istuma, siis on kõik hästi -
istekohad on mugavad ja piisavalt ruumikad ning enamasti varustatud pistikupesadega, et ei peaks sülearvuti aku pärast muretsema. Parim koht, kus õppida ja keskenduda on TTÜ raamatukogu oma rikkaliku kirjandusvaramuga - seal on rahu,
vaikust ning hingamisruumi, millest jääb tihti vajaka ka oma kodus; raamatukogus on lihtsalt selline miljöö, mis aitab ja paneb õppima. Ühtekokku on Tehnikaülikooli üldpilt meeldiv, sest asutus on puhas, korralik ja kaasaegne.
Üldisest meeldivusest ei saa rääkida kahjuks aga õppeainete puhul. Seni ma küll ei ole kahelnud veel ühegi õppeaine
vajalikkuses , aga see, mis moodi meile osasid aineid ette serveeritakse on küll kaheldav. Kui õppejõud tuimalt mingisugust kindlat materjali ette kannab, siis ma ei näe küll loengus käimise mõtet. Võibolla see ei ole tingitud ainult õppejõududest vaid mingil määral ka haridussüsteemist, kuid siiski minu arvates sõltub suuresti aine huvitavus õppejõust. Kõige huvitavam loeng seni oligi erialatutvustus - palju erinevaid huvitavaid inimesi vabas vormis kõnelemas, avaldamas oma arvamust ning vürtsitades
teemasid ideedega, mis panevad kaasa mõtlema ning pakuvad mõtlemisainet ka loengust lahkudes.
Kokkuvõteks tuleb tõdeda, et Tallinna Tehnikaülikool on Eestis üks parim koht, kus ennast arendada, harida, saada uusi tutvusi ning
liikuda elus vaimurikkalt ja edumeelselt edasi. Olen tänulik oma valiku ja võimaluse üle õppida Tallinna Tehnikaülikoolis.
Kõik kommentaarid