Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand: Inimeste arvamus üksteisest (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida arvavad ameeriklased eurooplastest kõikide filmide järgi?
Inimeste arvamus üksteistest
Inimesed on alati jaotanud ennast eri gruppidesse : poliitikud ja teadlased, nohikud ja suitsetajad jne. See pole halb asi, et ühiskond end teadlikult jaotab mitmeks osaks, sest siis on kõigil mingi koht olemas; koht ühiskonnas.
Kuid ühiskonna jaotamine võib ka tuua erimeelsusi. Näiteks kristlaste ning moslemite vahel on koguaeg mingisugune vaenulikus, alati on mingi moslem, kes paneb Piibli põlema, et õrritada ‘’vastaspoolt’’ ning vastuoksa .
Need erimeelsused on allikad paljudele probleemidele tänapäeval. Sest, kui mõelda näiteks, mis algatas sõda USA ning Iraagi vahel, siis võib öelda, et põhjused on poliitilised, geograafilised jne. Kuid on ju selge, mõlemad riigid on erineval mandril ning erineva usuga, ning see erinevus on minu arvates algallikas sellele sõjale.
Mida arvavad ameeriklased eurooplastest kõikide filmide järgi? Et Euroopa on väga väike(‘’La Manche is as long as my swimming pool’’ ütleb ameeriklane, filmist Eurotrip) ning seal on rikkad ning veidrad inimesed ning tihti saab seal ‘’ nalja ’’. See on ju muidugimõista vale, kuid kõik need stereotüübid, mis tekkivad inimeste pähe, jäävad ju sinna ning muudavad nende mõtlemisviisi :kuidas ja mida nad teistest inimestest arvavad , keda nad pole kunagi kohanud.
Ka koolis on stereotüübid alati olemas. See, mida inimesed üksteisest mõtlemad ei ole alati tõsi : kui tuleb kooli India päritoluga õpilane, siis arvavad paljud, et ta kummardab mingit ‘’Shantit või mis iganes’’ ning tal on selline aktsent nagu on Apu-l Simpsonitest. Ning see arvamus jääbki ükskõik kellele pähe, kuni ta teeb temaga tutvust ning mõistab, et ta pole tegelikult India päritolu, vaid portugallane. Kuid see, kuidas inimesed järeldavad teiste inimeste olemust ja käitumist stereotüüpidele tuginedes on absurdne ning imelik, isegi tänapäevases mitmekesistes ühiskondades(mul endalgi on juhtunud, et ma arvan midagi halba inimesest, kes on minust erinev).
Kuid on ka väga radikaalseid vastuolusid. Jällegi usuga seoses, kus mõned inimesed arvavad, et esimene mees oli Adam ning mõned, Darwini uskujad, kes usuvad, et me arenesime aastatuhandete jooksul ahvist ning enne seda reptiilidest. See on jällegi probleem, mis ei kao kuhugi ilma konreetse lahenduseta.
Kuna tänapäeval tuleb sünnib üha rohkem ja rohkem inimesi, kellel endalgi saab kunagi olema oma arvamus kõigest ning kõigest, nagu näiteks Aafrika riik, kelle juurdekasv on praegu TOHUTU, siis peaksid paljud leppima ära iseendaga ning saama aru , et maailm muutub ning, et praegune sajand pole nagu oli XVII sajand, kus ‘’valged’’ juhtisid ühiskonda. Ühiskond on väga arenenenud nende paari möödunud sajanditega, USA president on ju ka musta värvi. See tähendab, et peab olema nõus vastu võtma uusi tutvusi !
P.S. paar suvalist tähte võivad end peita sõnades.
Kirjand-Inimeste arvamus üksteisest #1 Kirjand-Inimeste arvamus üksteisest #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pliiz Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

· Normatiivne Kas sotsiaalteadused peavad võtma eeskuju loodusteadustest? · Loodusteaduslik lähenemine ­ sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Mida rohkem sotsioloogia sarnaneb füüsikale, seda parem on, sest füüsika on ideaalne. Millisel tasandil tuleb sotsiaalset maailma uurida? · Mikro-sotsioloogia ­ tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist · Maktro-sotsioloogia ­ tuleb uurida suuremastaabilisi nähtusi-gruppe. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas? · Individualism ­ sellised nähtused nagu riigid, organisatsioonid, grupid jne on abstaktsioonid. Reaalselt on olemas ainult inimesed. · Holism ­ riigid, irganisatsioonid, grupid jms on enamat kui inimeste summad. Milline on inimloomus? · Nature (loodus) ­ inimese põhiloomus on kaasa sündinud, geenides

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Sissejuhatus sotsioloogiasse
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Kas sotsiaalteadused peavad eeskuju võtma loodusteadustest? Loodusteaduslik lähenemine: sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia ­ uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi ­ gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Maailmavaated ja usundid
39
docx

Maailmavaated ja usundid

keeled Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja moksad (mordalased), marilased, udmurdid, komid Soome-ugri ja samojeedi keele kõnelejaid u 23 milj, ungarlased ja soomlased veidi alla 90% Oluline on: See on suuline ­ pärimused antakse edasi suuliselt Põhineb traditsioonidel, aga kogukonnas on ka usulised ja vaimsed liidrid Maastikukatkestus ­ inimeste religioosset tähelepanu pälvib kui maastikus midagi teisiti (ala mingi kõrgem koht), loevad muistendit, et kuidas mägi tekkis või mingi koobas või allikas osutab maagilisele väravale Pühad hiied ­ pühade puude ja metsasalude (hiite) kultus on väga vana ja levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste tunnuslik ka balti ja germaani rahvastele Hiis: vanim tähendus surnute austamise koht; looduslik pühakoht, kus võib asuda "halb

Usundiõpetus
Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
35
doc

Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad

ning ka veendunud ateistid. Kümnendik araablastest on kristlased, kes kuuluvad nii rooma ­ kui kreeka-katoliku ja õigeusu kirikutesse. Iisraelis asub ka alles 150 aastat tagasi tekkinud Bahài usu maailmakeskus. Monoteistlikud usundid ­ judaism, kristlus ja islam ­ on põhjustanud kõige suuremaid muudatusi maailma ajaloos. Võib arvata, et see mõju jätkub ka tulevikus. Igal juhul ei tohiks jätta tähelepanuta miljonite inimeste uskumust, et just sellel maa-alal paikneb maailma keskpunkt. (Saks 2005, 10) Iisraeli riik paikneb Euroopa, Aasia ja Aafrika ristteel, moodustades omamoodi koridori Euraasia ja Aafrika vahel. Läänest piirab seda Vahemeri, ida poolt Jordani jõgi, Surnumeri ja Arava alang. Iisraeli põhjapiiriks on Golani mäed, lõunatipp aga ulatub välja Punase mereni. Asukoht on alati määrav tegur ajaloo kujunemisel. Iisraelist kahel

Politoloogia
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik bürokraatia (valitseja ja preester olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. 3. Poliitfilosoofia tekib koost riigiga. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides, polistes. Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mõningatel põhjustel korraldada. Argumendid on alati vormis: "kui teeme teistmoodi, siis süsteem ei tööta, riik ei ole tõhus." Poliitiline teooria püüab korraldada võimu korralduse institutsionaalseid protsesse (nt küsimus, kas on efektiivsem ühe või kahekojaline parlament), kõik

Õiguse filosoofia
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne ­ nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised,

Õigus
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.

Karjäärinõustamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun