Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu?
Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu?
Igapäevaelus stereotüübid juba kujunesid meile loomulikuks nähtuseks – me võime tunda neid nii enda suhtes, kui ka projitseerime oma stereotüüpe teiste peale. Tihti me isegi ei pane seda tähele ning seepärast ei analüüsi, kuidas stereotüübid mõjutavad meid. Artiklis ühe stereotüübi teke olulise põhjusena on toodud taustainformatsiooni puudus antud olukorra kohta: inimeste käitumisest ja mõtetest, uudistest ja juhtumitest. Stereotüübid aitavad meid formuleerida ja panna kokku meie endi lähenemist või ootust. Minu meelest, see on veelgi olulisem tänapäeval, kuna globaliseerumise maailmas on nii palju informatsiooni mida inimene ei tea ning peab ilma selleta hakkama saama - tihti seda asendatakse stereotüüpidega.
Esmatasand , kus me kohtume stereotüüpe, on isiklik tasand. See on aktuaalne suhtlemise käigus ning tavaliselt puudutab meie (või teiste) isiklikke külge – käitumist, välimust, mõteviisi. Minu arust see on mõjukam stereotüüpide tase, kuna inimest pigem paneb muretsema ja reflekteerima just teda puudutav informatsioon. Teiseks tasandiks võib nimetada grupi (kollektiivi) tasandi. Siin üks oluline faktor on grupiliikmete mõju indiviidi arvamusele. Seega tihti juhtub, et inimene võtab omaks stereotüübi grupi tasandil, ilma isikliku arvamuseta. Ning hõlmav tasand on riigi või näiteks rahvuse tasand – antud juhul võib toimuda üldistamine ja samastumine. Kõik kolme tasandi stereotüübid mõjutavad meie identiteedi erineva tugevusega ning omavad erineva tõsidusega tagajärge.
Teine oluline stereotüübi omadus, peale tasandi, on selle liik. Stereotüüp võib olla suunatud väljapoole ehk indiviid avaldab oma arvamust ümbritsevast olukorrast ning võib olla suunatud sissepoole, kui avaldatakse arvamust indiviidi (või teda puudutava) kohta. Vastavalt sellele, millised stereotüüpe endast me kuulame või arvame et meist nii arvatakse, me korraldame ka oma elu. Ühelt poolt me võime järgida neid, et vastata inimeste ootustele, teiselt poolt võime ka käituda stereotüüpide vastu – kui peame stereotüüpe valedeks. Väljapoole suunatud stereotüübid palju ütlevad indiviidist ning kujundavad olukorda tema ümber. Palju ka meie elu mõjutavad nö varjatud stereotüübid, need mida me eeldame või mõtleme , et neid meist nii arvatakse. Indiviid käitub vastavalt nendele, kuigi ei tea tõtt.
Mina pean oluliseks teada, et stereotüübid toovad endaga kaasa mitmeid ohtu. Esiteks, me kujundame oma elu vastavalt stereotüüpidele. Näiteks naine peaks tegema teatud tüüpi töid või teatud rahvuse esindaja peab käituma kindlal moel – see kõik paneb meid raamidesse ning võib piirata valikute tegemises. Teiseks, kui on olemas stereotüüp tihti ei hakata otsida lisainformatsiooni et tõestada või eirata stereotüüpe. Hakatakse nendesse veelgi rohkem uskuma ja üldistama. Ning kolmandaks ohuks võib nimetada seda, et inimene kaotab oskust kriitiliselt mõelda ja reflekteerida - ta kasutab stereotüüpe ning isegi ei pane tähele nende mõju. Need ohud toovad meie ellu mustreid , piire ning arusaamatusi.
Stereotüüp on sarnane visuaalse illusiooniga – juhtub et me ei näe ega tea selle allikaid , alati sellesse usume, ei otsi selle põhjusi ning selles on alati mingi saladus või peidetud informatsioon. Seega peab mäletama, et stereotüüp, nagu illusioon , ei ole tegelik maailm ning seda ei tohi võtta tõena ilma omapoolset analüüsi. Ma usun, et igaüks peaks arvestama stereotüüpide kasutamisega ning nende mõjuga meie igapäeva elu peale. Ideaalis peaks analüüsida olukordi , millal toimub stereotüüpne mõtlemine ning hankida rohkem informatsiooni, et muuta oma lähenemist objektiivsemaks. Samas oleks produktiivne pakkuda informatsiooni teistele oma kultuurist, elu- ja mõteviisist – see aitaks loobuda stereotüüpidest ning väljuda mustrite raamidest.
Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu #1 Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tatyana.kareva Õppematerjali autor
Luhiessee, raagib stereotuupidest meie igapaevases elus.

Sarnased õppematerjalid

Naiselikkuse stereotüübid
20
doc

Naiselikkuse stereotüübid

.................................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15 6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................9 KIRJANDUSALLIKAD...........................................

Psüholoogia
Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist
20
docx

Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist

problematiseerimine näib olevat kultuurierinevustele iseloomulik. Üheks võimalikuks seletuseks on soov säilitada eripärast, tähenduslikku ja enesehinnangut toetavat identiteeti. Erinevuste olemasolu ja nende rõhutamine aitab piiritleda ,,oma gruppi" ja defineerida isikut teatud grupi liikme või kultuuri esindajana. Tänapäeval valitseva arusaama kohaselt on kõik, mis on sotsiaalselt loodud, vajadusel ümberõpitav. Nii etniline, rahvuslik kui ka kultuuriline identiteet on elu jooksul omandatud, järelikult ka unustatav ja ümberõpitav. Samas pole see aga lihtne. Lapsepõlves omandatud identiteet võib muutuda olemuslikuks osaks inimese minast, mis küll elu jooksul muutub, kuid pole täielikult vahetatav. Identiteeti mõjutavad ka kaasasündinud isiksuseomadused. Loomulikult ei mõjuta isiksus konkreetse kultuuri valikut, küll aga võib avatumatel ja ekstravertsematel inimestel olla tugevam etniline uhkus

Kultuur
EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE
27
doc

EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE

kellegi kohta skaalal positiivsest negatiivseni 6." Hoiakutes peitub hinnanguline kalduvus reageerida teatud inimese, objekti või nähtuse suhtes positiivsel või negatiivsel viisil. Hoiak on kombinatsioon veendumustest, tunnetest ja kalduvusest käituda nendega kooskõlaliselt7. 3.1.2. Hoiakute kujunemine Hoiakute kujunemisel saab rääkida kahest suurest viisist. Esiteks kujunevad osad hoiakud läbi hoolika faktide ja olukordade analüüsimise. Teine suur osa hoiakutest on elu jooksul omandatud erinevate õppimisviiside kaudu. Ka lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist- kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head. Ka oma kogemuste põhjal kujunevad kindlad hoiakud. Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist ja seda jäljendades7. 6 Ainjärv, Häidkind. Kättesaadav internetist: https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/ 7

Euroopa integratsioon
SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE
17
docx

SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE

informatsiooni saadakse ka vastaspoole kehakeelest, hääletoonist jmt. SOTSIAALNE KÄITUMINE 3 Inimene on sotsiaalne olend. Tema käitumine on otseses seoses teda ümbritsevate teiste inimeste käitumisega. Laiemalt võib öelda, et inimese käitumist mõjutab oluliselt kultuur, millest ta on pärit. Uude kultuuri sattudes on vajalik omandada uus kultuuriteadlikkus, et keskkonnas paremini kohaneda ja hakkama saada. Inimese käitumist mõjutavad nii omaksvõetud hoiakud ja väärtused kui ka ühiskonna poolt peale surutud normid ja tavad. Oluline on inimese sotsiaalsete suhete kujunemises see, kuidas tehakse otsustusi keskkonna ja selles tegutsevate inimeste omaduste üle. Mille alusel hinnatakse, ennustatakse teiste inimeste käitumist ja reageerimisviise? Sageli on otsustuste aluseks stereotüübid. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 222)

Sotsioloogia
ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID
20
doc

ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID

...................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12 Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele.............................................................. 13 Noorsootöötaja roll ..................................................................................................15 .....................................................................................................................................16 KOKKUVÕTE..................................

Kursusetöö
Väljendusoskus kontrolltöö vastused
8
docx

Väljendusoskus kontrolltöö vastused

anname või vastu võtame, on vaid sümbol, millel iseseisvat tähendust ei ole, tähendus sünnib sõnumi edastajas ja vastuvõtjas. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine mittesõnaliselt ehk kehakeele kaudu. Sõnumi kohalejõudmist teistele mõjutabki kõige enam kehakeel (55%). Kehakeelest kõige enam just näoilmed. Info edasiandmist ja kohalejõudmist mõjutavad kõik liigutused, näoilmed, zestid,kehahoiak ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Keskkonna teguritest tingitud müra: Füüsilised takistused ­halb nähtavus, palav, halb kuuldavus, halb käekiri

Väljendusoskus
Psühholoogia
18
rtf

Psühholoogia

lähenemine (A.Bandura).  Humanismist hiljuti arenenud hiluti positiivne psühholoogia (M. Seligman) Iga lähenemisviis pakub erinevat vaadet sellele miks me midagi teeme just nii nagu teeme. Teadus areneb edasi ka tänapäeval. Peamised lähenemisviisid: Bioloogiline lähenemisviis  Uurib aju ja psüühika seoseid ning psüühiliste protsesside neuropsühholoogilisi mehhanisme,  Uurib, kuidas käitumine on seotud geneetika, hormoonide ja neurokeemiga. Psühhodünaamiline lähenemisviis  Areng keerleb ümber selle, kuidas leitakse sotsiaalselt vastuvõetav viis oma seksuaalsete ja agressiivsete implusside kontrollimiseks.  kolm isiksuse alasüsteemi (ID/miski; mina; ülimina)  Psühhoseksuaalse arengu faasid.  Alateadvus.  Vabade assotsiatsioonide meetod.

Arengupsühholoogia
Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses
5
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? 17. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? *füsioloogilised *psühholoogilised 18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda

Väljendusoskus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun