50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Stiina V
Õppematerjali autor
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks ,,vaesele lõuna" rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda ,,rikkasse põhja
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi.
südametunnistust sokeerivad. Kuid kuna rahvusvaheline ühiskond on juba oma põhimõtete poolest väga salliv, siis oma reziimi nõrkuse tõttu kujuneb ta praktikas veelgi sallivamaks ning ka vajalikke seisukohavõtte annab pikalt oodata. Konsotsiatsioonid ehk kahe-või kolmerahvuselised riigid on omamoodi sangarlikud korraldused, mis püüavad hoida koos impeeriumit ilma vastava bürokraatia ja distantseerituseta ning kus erinevad grupid peavad sallima üksteist ja töötama välja oma kooselu tingimused. Selline korraldus pole võimatu ja edu saadab sellist ühendust tõenäolisemalt siis, kui taoline konsotsiatsioon enne tugevate rahvuslike liikumiste algust tekib sest siis ei kiputa kallale vanadele kommetele. Aga just hirm kallalekippumise ees võibki konsotsiatsiooni lõhki ajada, st üks osapool hakkab kartma ühenduse muutumist rahvusriigiks, kus enamuses ja valitsevaks praegune naaber ja liitlane, kes siis teise
Oluline on veel märkida, et personaalne ja kogukondlik ebaturvalisus põhinevad pigem sotsiaalse usalduse tasemel ja riiklik sotsiaalsel sallivusel (Inglehart, Norris, lk 89). Organiseeritud sotsiaalsed grupid ja riigi tegevused kujundavad võimalusi sotsiaalseks usaldamiseks ja kodanikuühendusteks (Skocpol, lk 118). Seega sotsiaalsete gruppide olemasolu suurendab usaldust ning see omakorda tõstab inimeste kogukondlikku ja isiklikku turvatunnet. Sotsiaalne sallivus käsitleb juba laiemat valdkonda. Kui usaldus tekib inimestel omavahel suheldes, siis sallivus puudutab isiklikke juba varem välja kujunenud vaadete olemasolu. Usaldus on justkui arenev mõiste, see võib tekkida ja sama kiirelt kaduda, kuid sallivus on peaaegu muutumatu mõiste. Vähesallivad või teisiti öeldes sallimatud inimesed ei salli, ei tolereeri inimesi, kes teistest erinevad ja nad ei hakkagi neid sallima, kui just midagi tõsist nende maailmavaadetes ei muutu.
Kehtiva õiguse muutmata jätmine ei taga IÕK hinnangul erisooliste ja samasooliste paaride võrdset kohtlemist. Valdavalt ei ole samasooliste elukaaslaste erinev kohtlemine kehtivas õiguses piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne. IÕK rõhutab lisaks, et võimalik partnerlusseadus tagaks juriidilise võrdsuse, ent selle alusel registreeritud kooselu ühiskondlik tähendus oleks kehtivast abielu institutsioonist erinev. Tegelik probleem -- Eesti ühiskonnas valdav sallimatus samasooliste paaride suhtes jääb lahendamata ning pigem halvendab suhtumist samasoolistesse paaridesse kui sotsiaalselt teisejärgulistesse ja erinevatesse. IÕK leiab siiski, et koos sallivuse suurendamisele suunatud teavitustegevusega võimaldaks partnerlusseadus lõpptulemusena jõuda abieluinstitutsiooni avamiseni samasoolistele paaridele. Eesti Naisühenduste Ümarlaud (ENÜ) rõhutab, et juba aastakümneid on perekonnastruktuurid
moraalikoodeksid, ei järeldu, et objektiivset moraali ei ole olemas. Võrdle: see, et ühed usuvad, et Maa on lapik ning teised, et see on kandiline, ei tähenda, et objektiivset tõde Maa kuju kohta ei ole põhimõtteliselt olemas. Relativismi toetavad väited · Normid kujunevad alati välja kultuuris, moraal kui vaikiv sotsiaalne kokkulepe (argument subjektivismi vastu ja relativismi poolt). · Sallivus on voorus (normatiivne tees appi võetud). Relativismiga seotud probleemid · Järjekindluse probleem kui pole universaalseid moraalipõhimõtteid, siis ei saa ka sallivus olla voorus. Mis saab juhul kui teine kultuur meid ei salli? · Teiste ja enda kritiseerimise võimatus. · Kultuuri piiritlemise ja segatuse probleem. Eetika alused, 3. loeng: OBJEKTIVISM, ABSOLUTISM, PLURALISM Objektivism
· Skandinaavia noortele tähtsad uudishimu, kujutlusvõime pole eesti noortele olulised Mis on lahti eestlaste väärtustega? prof Margit Sutrop, TÜ Eetikakeskus · Üldinimlike moraalinormide sage eiramine · Tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine · Vähene osalemissoov ja vastutus · Hoolimatu suhtumine keskkonda · Vähene austus iseenda ja teiste inimeste vastu · Vähene sallivus erinevuste suhtes Deklareeritud väärtused ja tegelikud (varjatud) väärtused... ...võivad teinegi kord erinevaks osutuda · EV-s deklareeritakse hariduse tähtsust, kuid õpetajate palgad on madalad · Räägime tervisliku elustiili tähtsusest ja elame ikka ebatervislikult Väärtuste ja käitumise seos Piret Talur artiklis "Noored hukas?!" "Tänapäeva Eesti noored väärtustavad eelkõige tööd, perekonda, haridust ja materiaalset kindlustatust
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes...............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid