Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandra matvere
Õppematerjali autor
palju mehi kui naisi. Seda, et seaduse eestvedajateks on naised, heidetakse ette meessoost poliitikute poolt, olgugi, et meestel on täpselt samasugused õigused protsessis osalemiseks ning, et seda neilt igati oodatakse. Seadust lugedes on tõepoolest tunda naistele suunatust, kuid fakt on ka see, et naised on Eesti ühiskonnas enam diskrimineeritud kui mehed. Naiste palk on keskmisel ¼ võrra madalam kui meestel; meeste kätte on koondunud alad, kus on rohkem võimu, kõrgemad palgad, rohkem võimalusi protsesse töökohal ja ühiskonnas mõjutada (http://www.riigikogu.ee/uudis.html) Ühtlasi eelistatakse tööle võtmisel mehi, kuna naised on kas liiga noored, hakkavad sünnitama, on juba sünnitanud, hakkavad vanaks jääma või on juba liiga vanad (http://www.riigikogu.ee/uudis.html) Kuid teiselt poolt on eesti mehe keskmine eluiga 10 aastat lühem ja suitsiidide arv maailmas esimesel kohal
Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse
inimene kui mees, ning seadsid eesmärgiks analüüsida , miks ühiskond peab naisi alaväärtuslikeks ja otsisid võimalusi, kuidas kaasata naisiliberalistliku filosoofia sõnastatud ühiskondlikku ideaali.W arvates saavad naised täisväärtuslikeks inimesteks/kodanikeks vaid siis, kui neile on tagatud juurdepääs haridusele ja avalikule tegevusele.Sama ideed toetas oma kirjutistes ka John Stuard Mill, kes ütles,et naiste ja meeste vahel ei ole olemuslikku erinevust ning neised on intellektuaalselt ja moraalselt meestega võrdsed. Sufrazettid- feministlik liikumine 19.saj lõpul ja 20. saj algul- esimese laine feministid.Eesmärgiks oli tagada naistele valimisõigus ja osaleda meestega võrdväärsena avalikus sfääris, hiljem ka õigus kontrollida oma keha ja seksuaalsust. 1960.aastatel tekkinud angloameerika feminismi teine laine lähtus üldiselt
Kapitalism on see, mis orjastab naise. · Kapitalismile on vajalik naise tasuta tööjõud. Vajalik, et kapitalisklik süsteem saaks toimida. Naised peavad mehi teenindama, et mehed saaksid tööl käia. Radikaalne feminism · Mehed on naiste probleemide peamine põhjus · Mehed tahavad säilitada majanduslikku ja seksuaalset domineermist naiste üle · Mõned vahendid naiste üle domineerimisel: 1. Abielu ja armastus meeste väljamõeldis, et naisi kontrollida.Iga naine aheldatakse mehe külge. Mehed kardavad, et naised löövad kampa. 2. Koduperenaise ideaal mehed on väljamõelnud. Korralik naise missioon on olla koduperenaine. 3. Ilu standardid meeste väljamõeldis, naine peab ilus olema, et ta ennast hästi tunneks. Naine on ümmargune null, kui ta on kole. Pierre Bourdie (1930-2002) · Väljateooria o Majanduslik väli
põhiliseks allikaks on poliitiliste õiguste puudumine. Naised peavad saama valimisõiguse, hariduse jms. Tuleb võidelda eelarvamustega. Marksistlik feminism seostab marksismi ja feminismi. Kapitalism on naiste probleemine peamine põhjus, allikas. Kapitalismile on vajalik naise tasuta tööjõud. Radikalne feminism - naise probleemide põhiline allikas on mees. Mehed on põhiline allikas. Naised on alla surutud meeste pärast. Tuleb leppida meeste olemasoluga, tuleb ühiskonda lihtsalt nii muuta, et naiste allasurumine ära lõppeks. Selle lähenemise järgi tahavad mehed säilitada majanduslikku ja seksuaalset domineerimist naiste üle. Mõned vahendid naiste üle domineerimisel: 1)abielu ja armastus (meeste väljamõeldis, et naisi kontrollida, orjastada); 2)koduperenaise ideaal (tubli naine, kasvatab lapsi, koristab);
Nimetatud protsessi saab kirjeldada kolme astmena: ühiskondsportühiskond. Esimest astet iseloomustab spordi mitmekesised seosed, sôltuvused ja tunnused sotsiaalsetes struktuurides ning tema kultuurilised väärtushinnangud. Sport ei ole loomulik nähtus, ta on môjutatud spetsiifilistest sotsiaalsetest faktoritest millede muutumisel vôib muutuda ka sport ise.Vaadeldes tüüpilist meeste ja naiste sporti vôime tôdeda, et erinevused nende vahel ei ole naturaalse iseloomuga vaid sôltuvad konkreetsetest sotsiaalsetest struktuuridest ja ühiskonnast tervikuna. Seetôttu määravad mitmed sotsiaalsed tegurid (kultuuritraditsioonid, väärtushinnangud jne.), millised spetsiifilised vormid sport vôtab. Teise astmena tuleb vaadelda spordi enese struktuuri ja protsesse, mis
Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?" Väliste faktorite osas kriitiline olla on lihtne võrreldes enesele "näkku vaatamisega"
modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid