Spordi- ja korvpallipsühholoogia (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium

Randel Kool
Spordi- ja korvpallipsühholoogia
Uurimustöö
Juhendaja : õpetaja Evelin Vanaselja
Tallinn 2012
ANNOTATSIOON
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Töö pealkiri: Spordi- ja korvpallipsühholoogia
Kuu ja aasta: Mai 2012
Lehekülgede arv: 20
Referaat
Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja miks mõjutab vaimne valmisolek sportlaste saavutusi. Kuidas saab oma vaimset tugevust treenida ja kes aitab sind sellega. Tahtsin teada saada, miks atleetidel on üks päev väga tugev, samas teisel päeval nad kukuvad läbi.
Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased.
Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi spordis . Kui üldse tahta selles valdkonnas läbi lüüa, siis peab kindlasti olema vaimselt tugev. Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi abi, et mitte murduda kõige tähtsamatel hetkedel ja jõuda oma karjääri tippu ning teha tipptulemus.
Võtmesõnad: Sport , korvpall, psühholoogia, treenimine , vaimne tugevus, vaimne valmisolek.
Töö autor: Randel Kool Allkiri:
Kaitsmisele lubatud:
Juhendaja: Evelin Vanaselja Allkiri:
ANNOTATION
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Title: Sports - and basketballpsychology
Month and year . May 2012
Number of pages: 20
Summary
Aim of the research was to find out how and why mental preparedness affects athlete’s achievements. How can you train your mental toughness and who can help you with that. I wanted to know why does athletes have one day a good strong day but the other day they fail.
To get the answers, i used different english web pages and also books. All data are taken from reliable and well known sources , whose authors are psychologists themselves or that field ’s scientists.
I got confirmation of my submission that everyone can affect their performances by themselves. If u really do want to succeed in this area, you must be mentally tough . When athletes are about to give up mentally then a coach or sport psychologist comes to help. There are many disturbing things in sport and to overcome these you have to specifically develop your mental strenght. Sportpsychologist can help you with that. Most, if not all athletes and teams use the psychologist’s help in order not to break down in your important moments and to reach to the top of your career and make the peak performance.
Keywords: Sport, basketball, psychology, training, mental toughness, mental preparedness.
Author: Randel Kool Signature:
Accepted:
Mentor : Evelin Vanaselja Signature:
Sisukord
SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………………..5
1. SPORDI- JA KORVPALLIPSÜHHOLOOGIA…….………………...………………………..6
2. 4C-D…………………………………………………………….................................................7
2.1 4C-d…………………………………………………………………………………………7
2.2 Keskendumine ………………………………………………………………………….....7-8
2.3 Enesekindlus ……………………………………………………………………………...…8
2.3.1. Kõrge enesekindlus……………………………………………………………………….9
2.3.2. Madal enesekindlus…………………………………………………………………........9
2.4. Kontroll………………………………………………………………………………..........9
2.5. Pühendumus…………………………………………………………………………….....10
3. PSÜHHOLOOGILISTE OSKUSTE TREENIMINE…………………………………….…...11
4. MIS ON KORVPALLI PSÜHHOLOOGIA?……………………………………………..…...12
5. VAIMSED OSKUSED………………………………………………………………………...13
5.1. Mis on vaimsete oskuste treenimine?..................................................................................13
5.2. Kes kasutab vaimsete oskuste treenerite abi korvpallis ?.....................................................13
5.3. Kuidas vaimsete oskuste treenimine töötab?…………………...........................................13
5.4. Vaimsete oskuste treeneri alade arendamine……………………………………………...14
5.5. Vaimne valmisolek korvpallis………………………………………………………….....14
6. SPORDIPSÜHHOLOOG…………………………………………………………………...…15
6.1. Spordipsühholoogi valdkonnad…………………………………………………………...15
6.2. Atleetide tüübid, kes saavad abi spordipsühholoogist on………………………………....15
6.3. Tulemuste tagajärjed, mis on tulnud tänu spordipsühholoogile…………………...…..15-16
7. FRUSTRATSIOON ……………………………………………………………………………17
8. PETTUMUS…………………………………………………………………………….......…18
KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………………...19
Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………………20
Sissejuhatus
Käesoleva teema valisin seetõttu, et soovin aru saada ning uurida, miks ühel päeval jooksja jookseb kiiremini kui teisel päeval, miks korvpallurid viskavad ühel päeval 80%-lise täpsusega, samas järgneval päeval 25%-lise visketabavusega. Tahaksin teada saada, kuidas mõjutab vaimne valmisolek sporditulemusi, kuidas mõjutab treener sportlaste sooritusvõimet, kuidas õppida olla vaimselt tugev, kuidas seda treenida. Kuna tegelen ise ka spordiga, siis tean, et kõik tulemused, mida võivad inimesed spordis saavutada on nende endi peas kinni. Sportlasi saavad aidata spordipsühholoogid ja kindlasti ka motivatsioon enda eesmärkide saavutamisel. Uurin erinevatelt interneti lehekülgedelt ja raamatutest, kuidas on seotud meie vaimne tugevus sportlikke tulemustega. Kas tippsportlased saavad ilma spordipsühholoogita hakkama, kuidas nad saaksid treenida oma vaimset tugevust?
1. Spordipsühholoogia
Spordi psühholoogia on interdistsiplinaarne teadus, mis toetub teadmistele psühholoogia ja kinesioloogia valdkondades. See hõlmab õpetusi sellest, kuidas psühholoogilised faktorid mõjutavad tulemusi ja kuidas osavõtt spordialadel ja harjutuste tegemine mõjutab psühholoogilisi ja füüsilisi faktoreid. Lisaks juhendamisele ja psühholoogiliste oskuste treenimise tulemuste arendamiseks, spordipsühholoogia võib sisaldada tööd atleetidega, treeneritega, vanematega, taastusraviga, suhtlemisega, tiimi arendamisega ja ehitamisega ning karjääris toimuvate vahetustehingutega. (1) (4) (9 lk. 12)
Suurenenud stress seoses võistlustel osavõtuga võib põhjustada atleeditele nii psüühiliselt kui ka mentaalselt kahju viisil, mis võib negatiivselt mõjutada nende sooritusi. Nad võivad olla pinges , südamelöögid kiirenevad, tekib külm higi, muretsevad konkurentsi pärast ning lõpuks leiavad nad, et neil on raske keskenduda sellele, mis neid ees ootab. (1)
See on tõstnud treenerite huvi spordipsühholoogia õppimise ja arusaamise vastu, kuid eriti veel võistlusärevuse valdkonnas. See huvi on keskendunud tehnikale, mida saaksid atleedid kasutada võistlussituatsioonis, et säilitada rahu ja maksimaalseid tulemusi sooritada . Sellised tehnikad võimaldavad sportlasel lõõgastuda ja keskenduda positiivsel viisil ja teel ning valmistuda eelseisvaks võistluseks. Psühholoogiline tugevus on üks paljudest relvadest sportlase arsenalis, et teenida suurem võidueelis teiste ees. (1)

2. 4 C-d

2.1. 4 C-d
Keskendumine, enesekindlus, kontroll ja pühendumus (4 C-d) on peamised vaimsed omadused mis on tähtsad, et olla edukas paljudel spordialadel. (2)

• Keskendumine – võime säilitada keskendumist.
  
• Enesekindlus – uskumine oma võimetesse.
  
• Kontroll – võime säilitada rahu olenemata situatsioonist.
  
• Pühendumus – Võime töötada oma eesmärkide nimel (2)
  

Lõõgastumise tehnika, eesmärgile keskendumine ja psühholoogiline valmisolek aitab sportlasel saavutada 4 C-d. (2)

2.2. Keskendumine

See on psühholoogilise tugevuse kvaliteet, et keskenduda sellele, mida parasjagu teed. Kui atleet ei ole keskendumisvõimeline, siis tema sportlikke võimeid ei saa efektiivselt ja tõhusalt kasutada eesmärgi täitmiseks. Uurimused on näidanud järgnevaid tüüpe, mis on tähelepanu keskpunktis. (2)

• Lai kitsas kontiinum – Atleet keskendub suurele või väiksele stiimuli numbrile
  
• Sisemine välimine kontiinum – atleet keskendub sisemistele stiimulitele nagu tunded ja välimistele nagu keskkond või palli liikumine. (2)
  

Keskendumine sõltub spordialast

• Püsiv keskendumine – pika maa jooks , jalgrattasõit, tennis , squash
  
• Lühike keskendumine – kriket , golf , laskmine , väljakuspordialad
  
• Intensiivne keskendumine – sprint , bobisõit, suusatamine (2)
  

Sagedasemad segavad asjaolud on: ärevus, äperdused, vead, väsimus, ilm, avalikud teadaanded, treener, mänedžer, vastane, negatiivsed mõtted jne. (2)
Võimalused, kuidas arendada keskendumist on väga personaalsed. Üks võimalus hoida seda on nii, et tuleb seada eesmärgid enne igat võistlust või treeningut. Sportlasel on olemas üldine eesmärk, mille jaoks ta seab omakorda väiksemaid eesmärke, mis aitavad kaasa tulemuse saavutamiseks. Iga eesmärgi täitmiseks saab sportlane kasutada nii öelda võtme sõna. See on sõna, mis koheselt aitab atleedil keskenduda oma hetke eesmärgile. Näiteks sprint nõuab sportlaselt, et ta oleks pikk, kiire, jõuline, puhanud, painduv ja hea kätetööga. Sellisel juhul oleks siis võtmesõna tehnika. (2)

2.3. Enesekindlus

Enesekindlus tuleneb atleedi võimete ja tema eesmärgi vahelisel võrdlemisel. Atleet saab olla ainult siis enesekindel , kui ta usub, et suudab saavutada oma püstitatud eesmärgi. Selle kohta öeldakse, et sa suudad saavutada ainult seda, mida sa usud . (2)
Kui sportlane on liiga enesekindlad, siis nad kipuvad: kindlaks jääma oma plaanile isegi siis, kui tegelikult ollakse täielikus ummikus, näitama entusiasmi, hoidma positiivset hoiakut ja võtma vastutust oma edu võimalikkuses ja läbikukkumises. (2)
Enesekindluse parandamiseks saab sportlane kasutada vaimset kujundlikkust.

• Meelde tuletada oma eelmiseid saavutusi, et meenutada, kuidas see välja nägi ja milline tunne oli.
  
• Ette kujutada mitmeid stsenaariumeid ja kuidas neid teoks teha. (2)
  

Hea eesmärkide seadmine (rasked, kuid reaalsed) võib tuua häid tundeid ja edu. Kui sportlane näeb, et ta täidab ükshaaval oma väiksemaid eesmärke, siis ta enesekindlus kasvab suurema eesmärgi saavutamiseks. (2)
Enesekindlus on positiivne vaimne seisund ja usk, et suudad toime tulla eelseisva väljakutsega. See on tunne, et kontrollid kõike. See ei ole siiski olukord, mis mõjutab otseselt enesekindlust; mõtted, eeldused ja ootused võivad kas tugevdada su enesekindlust või siis täielikult hävitada. Kaks enesekindluse rühma on: (2)
2.3.1. Kõrge enesekindlus

• Mõtted – positiivsed mõtted edu saavutamisel
  
• Tunded – põnevus, ootusärevus, rahulikkus, üleolevus, valmidus
  
• Tähelepanu – Keskendumine eesmärgile ja endale
  
• Käitumine – võime anda maksimaalset pingutust ja pühendumust, valmis vastu võtma muutusi, positiivne reaktsioon halvasti läinud asjade vastu, avatud õppimisele, vastutada oma tegude eest (2)
  

2.3.2 Madal enesekindlus

• Mõtted - negatiivsed, kaotus või läbikukkumine, kahetsus
  
• Tunded – pingelisus, kartus , hirm, mitte tahtmine osa võtta
  
• Tähelepanu - teistele, vähem tähtsamatele asjaoludele (treener, kohtunik, tingimused)
  
• käitumine – pingutuse puudumine, lihtsalt alla andmine, ei taheta riskida (parem minna kindla peale välja), süüdistada teisi või tingimusi oma halvas tulemuses. (2)
  

2.4. Kontroll

Kui sportlane tunneb mingit erilist emotsiooni ja saab aru millest see tekkis, siis see on üks oluline osa kuidas saavutada emotsionaalset kontrolli. Sportlase võime säilitada kontrolli oma emotsioonide üle ka siis, kui ollakse silmitsi ebaõnnega, ning suudab ikka jätkuvalt olla positiivne, on väga oluline edukaks emotsioonide kontrollimiseks. Kaks emotsiooni, mis on alati seotud halva tulemusega on ärevus ja viha. (2)
Ärevust esineb kahel viisil – füüsiline (liblikad kõhus, higistamine , iiveldus , tualetti minemise vajadus) ja vaimne (mure, negatiivsed mõtted, segasus, keskendumisvõime puudumine). Ärevuse vähendamiseks saab kasutada lõdvestamist. (2)
Kui atleet läheb vihaseks, siis viha muutub sageli tähelepanu keskpunktiks. See omakorda aga põhjustab keskendumisvõime puudumise antud ülesandel. Kui tulemused lähevad allamäge ja keskendumisvõime kadumas , siis see on märk, et sa lähed või oled vihane. See on väga halb tee, millel libastuda. (2)

2.5. Pühendumus

Sportlaste tulemused sõltuvad paljugi sellest, kas ta on täielikult pühendunud mitmetele eesmärkidele aastate jooksul. Võistluses nende eesmärkidega on atleedil palju erinevaid võimalusi eluks läbi löömisel. Paljud võitlemist nõudvad huvid ja kohustused hõlmavad tööd, õpinguid, perekonda, koostööpartnerit, sõpru, ühiskondliku elu ja teisi hobisid või sporte. (2)
Pühendumust saab atleedi sporditeekonnal jaotada nii:

• Edu või arengu puudumine
  
• Ei ole piisavalt kaasatud treeningprogrammi
  
• Treeningu eesmärkide mittemõistmine
  
• Vigastus
  
• Mittenautimine
  
• Ärevus võistluse ees - võistlus
  
• Igavus
  
• Treener ja sportlane ei tööta koos nagu tiim
  
• Teiste sportlaste pühendumuse puudumine. (2)
  

Eesmärkide seadmine tekitab atleetidele tunde, et nad on midagi väärt, annab neile ühise vastutuse eesmärkide ees ja sealhulgas pühendutakse veelgi rohkem eesmärkide saavutamisele . (2)
Paljud inimesed (treener, meedikute tiim, sõbrad) saavad kaasa aidata sportlase pühendumuse tasemele vastavalt toetuse ja positiivse tagasisidemega, eriti veel vigastuste ajal, haiguste või halbade esituste ajal. (2)

3. Psühholoogiliste oskuste treenimine

Sportlase treenimine peaks arendama tema vaimseid oskusi nagu näiteks enesekindlust, motivatsiooni, võimet lõõgastuda surve all olemise ajal, ja võimet pühenduda. Sellel on tavaliselt kolm faasi: (2)

• Harimise faas, selle aja jooksul atleet õpib seda, kui tähtsad on psühholoogilised oskused ja kuidas need mõjutavad tulemust.
  
• Omandamise faas, selle aja jooksul õpib sportlane strateegiaid ja tehnikaid kuidas arendada neid psühholoogilise oskusi, mida neil vaja läheb.
  
• Harjutamise faas, selle aja jooksul arendab sportlane oma psühholoogilisi oskusi läbi läbitehtud harjutuste, simulatsioonide ja tegelike võistluste. (2)
  

4. Mis on korvpalli psühholoogia?
Korvpalli psühholoogia on õpetus inimese käitumisest korvpallis või teistel sporti nõudvatel aladel. See on eriala, mis üritab aru saada vaimseid tegureid, mis mõjutab tulemusi spordis, füüsilistes tegevustes ja harjutustes. Nii öelda vaimse mängu treener kohandab seda infot, et suurendada individuaalset ja meeskondliku esitust. See tegeleb kasvava tulemusega hallates emotsioonidega ja minimaliseerib vigastuste ja halva esituse võimalusi. Mõned kõige tähtsamad õpetatud oskused on eesmärgi püstitamine, puhkamine, lõdvestumine, visualiseerimine, pühendumus, enesekindlus, rituaalidest kinnipidamine, omastamise koolitamine, teadlikkus ja kontroll enese üle. On olemas palju psühholoogilisi vahendeid, mida saab kasutada korvpallis. Mõned on juba enne välja toodud, aga kõige edukamad spordi psühholoogid või vaimsete oskuste treenerid hindavad igat indiviidi eraldi, et välja selgitada, milline on nende õppimise stiil ja vajadused; Peale seda arendatakse välja tavaline vaimsete oskuste arendamise plaan. (6)
5. Vaimsed oskused. 5.1.Mis on vaimsete oskuste treenimine?
Korvpalli vaimsete oskuste treenimine keskendub sportlaste tugevustele vaimsetes esitustes, kehalistele võimetele ja vaimsete oskuste ettevalmistamisele. Vaimsete oskuste treener aitab atleedil suurendada tema vaimsete oskuste pagasit, et saavutada veel suurem kontroll selle üle, et võistuste ajal hoida oma meel ja keha sünkroonis. Vaimsete oskuste treenimine aitab sportlasel ühendada oma vaimseid oskusi ja füüsilisi võimeid, et saavutada maksimaalne tulemus. (6)
5.2. Kes kasutab vaimsete oskuste treenerite abi korvpallis?
Peaaegu iga ülikooli meeskond , profitiim, NBA meeskond ja Olümpia ning Maailmameistrivõistluste meeskonnad. Need kõik kasutavad psühholoogi. (6)
Sealsed tippklassi atleedid on juba praegu maailma tasemel sportlased. Aga miks siis nemad kasutavad spordipsühholoogi abi? Sest nad tahavad saavutada ja hoida enda täiuslikkust ning saada veelgi paremaks. Nad treenivad just selleks, et teha suurvõistlustel oma tipptulemus. (6)
5.3. Kuidas vaimsete oskuste treenimine töötab?
Oma psühholoogilise mängu arendamine on üks suur protsess. (6)
Esimene samm vaimsete oskuste treenimisel on oma tugevuste ja nõrkuste ära tundmine . Tuleb hinnata oma saavutusi ja eesmärke, et teha valmis terviklik kava, millega kooskõlas saaksid arendada oma eesmärke ja vaimset ning füüsilist tugevust. (6)
Kui eesmärgid on püstitatud, siis järgmine samm on töötada koos spordipsühholoogiga, et õppida strateegiaid ja oskusi enda eesmärkide saavutamiseks. (6)
Kolmandas sammus sa kasutad oma teadmisi, mida oled õppinud treeningutel ja võistlustel. Sa hakkad koos abiga oma vaimseid oskusi panema oma päevasesse rutiini. Parim tulemus vaimsete oskuste treenimiseks tuleb pikaajalisel treeningul, mida on kasutatud igapäevaselt. (6)
5.4. Vaimsete oskuste treeneri alade arendamine:

• Ärevus
  
• Keskendumine
  
• Eesmärgi püstitamine ja saavutamine
  
• Täiuslikkus
  
• Vaimne harjutamine
  
• Enese distsipliin ja viivitamine
  
• Sünkroonis olemine
  
• Langused ja enesekindlus
  
• Esitused suure surve all
  
• Kartus õnnestumise ja ebaõnnestumise ees (6)
  

5.5. Vaimne valmisolek korvpallis
Vaimne valmisolek korvpallis on väga oluline. Mängijad peavad olema treenitud selleks, et olla vormis ja eesmärgile täielikult keskendunud. Kui nad on nii öelda liimist lahti, siis nad peavad teadma, kuidas edasi mängida ja kuidas sellega hakkama saada, et mitte teha oma meeskonnale halba. (6)
See on koht, kuhu tuleb mängu spordipsühholoogia. Kui mängijal on pikemat aega juba raske kontrollida oma vaimset külge mängus ja nende vaimne valmisolek ei ole tugev, siis keskendumine korvpalli psühholoogiale on erakordselt vajalik. Kui treener on koolitatud ka selliste probleemide lahendamiseks, siis nad saavad rääkida oma mängijaga ja aidata neil õppida seda, kuidas saada vaimselt tugevamaks ehk hakkama saada oma frustratsiooniga. Aga teisest käest, kui treener pole selleks vajalikku koolitust saanud, siis oleks vaja kindlasti inimest või psühholoogi, kes aitaks tegeleda selliste juhtumitega. (6)
6. Spordipsühholoog 6.1.Spordipsühholoogi valdkonnad:

• Teadlikkus
  
• Õppimine
  
• Arendamine
  
• Muutused
  
• Tulemus
  
• Treenimine (6)
  

6.2. Atleetide tüübid, kes saavad abi spordipsühholoogist on:

• Talendikad sportlased, kes ei ole veel saavutanud oma tipptulemust
  
• Tippsportlased, kes tahavad arendada oma keskendumist ja tähelepanu
  
• Tipsspordtlased, kes on vigastatud või taastuvad vigastusest.
  
• Kõik atleedid, kes tahavad areneda ja saavutada oma tipptulemust
  
• Nii nagu sa treenid oma keha, pead ka treenima oma aju ja mõtlemist (6)
  

6.3. Tulemused ja tagajärjed, mis on tulnud tänu spordipsühholoogile:

• Mugav tsoon
  
• Emotsionaalne kontroll
  
• Ootused
  
• Kartus läbikukkumises
  
• Keskendumine
  
• Mängu strateegia
  
• Eesmärgi püstitamine
  
• Vaimne kujutlus
  
• Vaimne ettevalmistus
  
• Motiveerimine
  
• Tsoon
  
• Täiuslikkus
  
• Enesekindlus
  
• Enesehinnang
  
• Stressi maandamine
  
• Meeskonna sisemine kliima
  
• Vigastuste ja taastumiste psühholoogia
  
• Üleminekud (6)
  

7. Frustratsioon
Frustratsioon on väga raske emotsiooni osa, millega hakkama saada, ükskõik millises elu osas. Ükskõik, kas see on siis korvpallis, suhetes või sinu töökohas, pettumus võib tekitada palju vaimseid ja käitumuslikke muutusi. Nende muutuste ja emotsioonidega peab tegelema asjakohasel ja küpsel viisil, et olla edukas nii korvpallis kui ka elus. Üks võimalus pettumusega tõhusalt tegelemiseks on läbi vaimse treeningu. (7)
Lithne on minna närvi või olla pettunud kui näiteks sinu tiimikaaslane ei sööda sulle piisavalt palli, isegi kui oled täiesti vaba viskamiseks. Siis tekib tunne, et sind polegi väljakule vaja ja niimoodi on väga kerge sattuda frustratsiooni . Korvpalli psühholoogia on midagi, mis on väga reaalne ja võib olla väga kasulik. Kui frustratsioon tekib korvpalliväljakul, siis mängija võib väljakul tekitada selle käigus täieliku kaose, tehes vigu, valesi otsuseid või visates mööda. (7)
8. Pettumus
Et hakkama saada oma pettumusega korvpalliväljakul, on mängijal vaja selgeks saada, kuidas unustada oma hetkelised ebaõnnestumised. Kui mäng hakkab käest ära minema, või sinu meeskonnakaaslane ei näe sind, kui sa oled täiesti vabal positsioonil, siis on vaja unustada see rünnak, et mitte minna närvi. Peab mängima omal kvaliteetsel tasemel edasi. Mängijad peavad õppima, kuidas olla vaimselt tugev, et unustada luhta läinud rünnak ja edasi liikuda järgmise olukorrani. (7)
Lisaks, kui mängija pettumus aina suureneb, siis ta tuleb pingile võtta niikauaks, kuni ta rahuneb ja taastab oma meelerahu . Vaimselt ja emotsiooniliselt, kui mängija ei suuda unustada luhta läinud olukorda ja edasi liikuda järgmise rünnakuni, siis ta pettumus suureneb aina rohkem, mille tulemusena ta võib tekitada väljakul täieliku kaose. See on jälle selline koht, kus loeb kõige rohkem frustratsioonist kiire väljasaamine ja vaimne tugevus. (7)
Läbi korvpallurite spordipsühholoogia ajaloo, on mängijatel võimalik õppida, kuidas tegeleda oma frustratsiooniga väljakul ja mitte lasta häirida ennast ega tiimi oma ebaõnnestumistest. (7)
Kokkuvõte
Spordipsühholoogia on teadus, mis toetub teadmistele psühholoogia valdkonnas. See on õpetus sellest, kuidas psühholoogilised faktorid mõjutavad sinu tulemusi spordis. Enne sportimise algust treenerid märkavad tihtipeale, et nende atleedile tekib külm higi, lähevad närvilisemaks, tuleb stress. Paljud ei tea, kuidas sellist pinget ja stressi maandada. Just sellepärast ongi tõusnud treenerite huvi spordipsühholoogia ja selle õppimise vastu. Just treener ongi see, kes võistlussituatsioonis ja ärevushetkedel peab ja püüab maandada sportlase pinget, et ta suudaks säilitada rahu ning saavutada oma tipptulemus. Kõige peamised vaimsed omadused, mis on spordis edu saavutamises kõige tähtsam on keskendumine, pühendumus, enesekindlus ja kontroll. Kui atleedil on kõik need vajalikud omadused olemas ja piisavalt treenitud, siis tal polegi vaja muud teha, kui ainult arendada oma füüsilisi võimeid.
Korvpallipsühholoogia on õpetus inimese käitumisest korvpallis. Sealsete treenerite ja psühholoogide ülesanne on parandada meeskonna ühtekuuluvust ja minimaliseerida vigastuste ohtu ning ka seda, et platsil ei teeks keegi mingeid lollusi.
Vaimsete oskuste treenimine keskendub sportlase vaimsete tugevuste treenimisele. Selleks on olemas spetsiaalse kategooriaga treenerid. Selle treenimiseks on kolm sammu: Esimeses sammus peab oma tugevused ja nõrkused ära tundma. Teises sammus püstitad eemärgid ja töötad koos psühholoogiga. Kolmandas sammus kasutad oma teadmisi juba võistlussituatsioonides.
Uurimustöö käigus sain teada, miks on vaimne tugevus ja valmisolek spordis väga oluline, kuidas seda treenida, kuidas hakkama saada läbikukkumistega ja pettumustega, kes aitab raskes situatsioonis hakkama saada ning miks on sportlastel üks päev väga edukas, samas teisel päeval kukuvad nad täielikult läbi.
Kasutatud kirjandus
Interneti leheküljed mida kasutan :
http://en.wikipedia.org/wiki/Sport_psychology (1)
http://www.brianmac.co.uk/psych.ht m (2)
http://www.iaaf.org/mm/Document/imported/42036.pdf (3)
http://www.youtube.com/watch?v=q8_CRq-iJ4s (4)
http://www.atlex.ee/pdf/spordipsyhholoog.pdf (5)
http://www.sportspsychologybasketball.com/what-is-basketball-psychology/ (6)
http://www.sportspsychologybasketball.com/2012/01/dealing-with-frustration-the-mental-side/ (7)
Raamatud:
’’Spordipsühholoogia õpik’’ ( Lennart Raudsepp, Aave Hannus, Jorgen Matsi, Andre Koka). (9)
2.4.1 Kaitsmine
Uurimistööde kaitsmise päeva määrab TNG juhtkond , pärast uurimistööde laekumist määrab
aineõpetaja/juhendaja kaitsmiste ajakava .
Uurimistöö kaitsmine toimub uurimistööde kaitsmiskomisjoni ees diskussioonina, mida on soovitav
illustreerida korrektse akadeemilise multimeedia esitlusprogrammiga.
Kaitsmisprotseduur koosneb järgmistest osadest:
• kaitsja pöördub lugupidamisavaldusega komisjoni, retsensendi ja publiku poole;
• kaitsja tutvustab end ja nimetab oma töö teema;
• uurimistöö kaitsja poolt esitatav illustreeritud ettekanne (10 min), mis peab selgitama teema
valikut, uurimistöö eesmärki, kasutatavaid materjale ja meetodeid , saadud tulemusi ja
järeldusi. Ajalimiidi ületamisel katkestab komisjoni esimees kaitsekõne;
10• diskussioon uurimistöö kaitsja ja retsensendi vahel;
• juhendaja sõnavõtt uurimistöö valmimiskäigu ja uurimistöö teostaja kohta;
• uurimistöö kaitsja lõppsõna, milles on heaks kombeks tänada kaitsmiskomisjoni esimeest ja
liikmeid ning loomulikult juhendajat ja retsensenti;
• uurimistööde hindamine toimub pärast kõigi antud päeval kaitstavate tööde ärakuulamist
komisjoni kinnisel istungil , kusjuures aluseks on uurimistöö sisu, vormistamine,
ettekandmine, väitlusoskus, juhendaja ja retsensendi arvamus;
• uurimistööde kaitsmiskomisjoni töö lõpetab komisjoni esimees tulemuste teatavaks
tegemisega.
21