Reinvesteerimine ehk teadvustatud töötlus-Ärevuse tingimustes täheldatav soorituslangus on tingitud sellest, et sooritaja üritab automatiseeritud protsesse taas jhtida teadvustatud reeglite või juhiste abil. 3) Seletage erinevate jooniste alusel ärevuse ja soorituse vahelisi seoseid 4) Millised on erinevad sooritusärevust mõjutavad tegurid? Püsiärevus, Isiksuseomadused, sugu, sportlase tase ja võistluskogemus, kuidas eri spordialade sportlased ise oma ärevust tõlgendavad, psühholoogiliste oskuste kasutus on seotud madalama ärevusega ning sellega, et sportlasd tõlgendavad ärevust oma sooritusele soodsalt (kujutlustehnika, sisekõne, eesmärkide püstitamise oskus) 5. Millised on erinevad viisid sooritusärevuse mõõtmiseks? Füsioloogilised näitajad ja nende mõõtmine-Ei ole ühtset head füsioloogilise ärevuse näitajat.
judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel. Amenorröast tingitud luukoe mineraalse tiheduse kasvu pidurdumine noores eas suurendab oluliselt osteoporoosi tekkimise tõenäosust hilisemal eluperioodil. Veelgi
Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/) 1. Aus mäng (fair play) Mis on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkurentide austamine?
Juhul kui jääb teadlikus treeningus auk sisse siis pole ka vundament nii tugev. Käesolevas referaadis keskendun sihipärase treeningu ning suurte tulemuse saavutamise võimalustele võrreldes traditsioonilise harjutamisega. 1. Sihipärane treening Tihtipeale sportlased treenivad pikalt ilma, et toimuks areng. Treening nagu meie seda igapäeva mõistes võtame ei ole sihipärane treening. Traditsiooniline treening on kahjuks selline kus treener paneb maha harjutused ja käsib õpilastel teha ilma, et oleks kindel 4 arusaam, kuidas see aitab õpilaste arengule kaasa. Treenida lihtsalt sihipäratult kaks korda päevas on halvem kui treenida sihipäraselt üks kord päevas. Iga treening peaks olema üles ehitatud nii, et treenija kinnistab aga samas õpib igal korral ka midagi uut. Ma tean väga palju
Arstlik kontroll algab küsitluse ehk anamneesiga, mille abil on võimalik avastada suurt hulka terviseprobleeme. Selle järel toimub arstlik läbivaatus. Seejärel viiakse läbi koormustest, mis on spordimeditsiinilse terviseuuringu põhiosa. Koormustest aitab hinnata organismi koormustaluvust. Lõpus tehakse kokkuvõte. 2) Milline seos on vastupidavustreeningul, aeroobsel töövõimel ja ,,sportlase südamel"? Kohanemisel kehalise koormusega (eeskätt vastupidavuskoormus) sportlase süda suureneb ja on võimeline transportima enam verd (ja hapnikku) koormavatesse lihastesse. Vastupidavustreeningu tagajärjel suurenenud ja hea töövõimega süda kujutabki endast nn sportlase süda, suurenenud on põhiliselt südamemaht, kuid ka südamesein. 3)Mille põhjal võib spordiarst sportlasele öelda, et ta on noorpõlves treeninud mitmekülgselt ja arendanud vastupidavust? Puhkeolekus on treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal,
siduvus 5. Kes on Eesti spordialaliidu liikmed? Eestis on loodud palju üleriigilisi spordiliite ja ühendusi, kes ühendavad spordiklubisid spordiala tunnuse või sportliku tegevusvaldkonna järgi. Rahvuslik olümpiakomitee-spordialaliite ühendav organisatsioon. (Eesti vabatahtliku spordiorganisatsiooni ühendajaks on Eesti Olümpiakomitee (EOK). 6. Milline organisatsioon on CAS? (millega tegeleb, õigused-kohustused) The Court of Arbitration for Sport (CAS) (Kaks peamist divisjoni – tavaprotseduurid, distsiplinaarprotseduurid) Spordi Arbitraažikohus - Vahekohus ehk arbitraaž on alternatiivne vaidluste lahendamise vorm, milles õigusliku vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks. Vahekohtu otsused on lõplikud ja ei kuulu edasikaebamisele. Otsuse tühistamine on võimalik riikliku kohtu poolt üksnes seaduses sätestatud erandjuhtumeil.
eesmärkidest. Uuemad ideed keskenduvad õpetamise fenomenoloogistele aspektidele ja õpetaja õpetamisele, sest õpetaja mõtlemine ja tunnetuslik protsess avaldab toimet tema otsuste tegemisele. Tunnetuse teaduslikud uuringud käsitlevad teadmisi ja teadmiste struktuuri rolli kogemustes. Walter Doyle esitas 1977 a. paradigma, mille järgi kognitiivsed ehk tunnetuslikud protsessid on õpetamise vahendajaks õpetaja ja õpilase vahel. Seega kasutatakse spordipedagoogikas nii psühholoogia teoreetilisi kui praktilisi seisukohti. Viimastel aastatel on hakatud uurima kuidas õpilased tajuvad õpikeskkonda ja õpetaja tegevust, sest viimane mõjutab suuresti õpitulemust. 2. Spordipedagoogikas kasutatavad uurimismeetodid ja kasutatavad paradigmad Kvalitatiivne uurimismeetod hakkas levima 1980. a alguses. Tunnused: 1. loomulik olukord otsene andmete kogumise allikas ja uurija on võtmeisik. Nt. uurija läheb kooli, võimlasse, mänguväljakule..
...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................
temperatuuriga ruum, halb valgustus, 4. sportlaste distsipliinirikkumised, 5. treenimine ja võistlemine vaatamata arsti keelule, 6. tugev väsimus või ülekoormus-seisund, 7. ebaõige sportlik tehnika, 8. nõrk üldkehaline ettevalmistus, 9. rühihäired, lamenenud jalavõlv jt, 10. soojenduse mitte tegemine. Vigastuste ärahoidmisel on oluline: 1. sportlik valik- leida oma võimetele ja eeldustele sobiv spordiala, 2. treeningkoormus peab sportlase jaoks olema optimaalne, 3. õige koormuse ja puhkuse vahekord, 4. pidev arstlik kontroll, 5. vajadusel ortopeediliste vahendite kasutamine, 6. eelsoojendus enne kehalist tööd. (Truupõld, Jalak 1996) 9 1.1 Kõige levinumad vigastused 1.1.1 Õlavigastused 2003.a viidi võistkondlikul MM-il läbi küsitlus õlavigastuste kohta ja selgus, et pooled
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
olukordi, kus probleemi olemus ja interprentatsioon on keerulised ning sel puhul on põhimõtete järgimine raske. (1) Arvamus, et esineb side spordi või mingi teistsuguse füüsilise aktiivsuse ning väärtushinnangute kujunemise ja moraalse küspsemise vahel on väga vana ning ulatub tagasi aega, kui Platon pani kirja oma filosoofilised arutlused. Seda teemat käsitlevast ulatuslikust kirjandusest on võimalik välja tuua väga erinevaid lähenemisi, kuidas sport ja moraal on omavahel seotud. Enamus selle teemaga seotud diskussioone on seotud proobleemiga, kas spordi õpetamise ja mängude kaudu on võimalik indiviidide moraalne arendamine. Seega seisnebki küsimus selles, kas me saame rääkida eetilistest aspektidest spordis ja mängudes. (8) 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõtetest kinnipidamine, nende järgimine
harrastustegevusele, oodates sealjuures võimalust endale sobival tasemel võistelda. Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu.
- mõistma hukka igasuguse vägivalla, reklaamides oma spordiareeni kui ausa mängu piirkonda. 4. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda lastevanemate ülesanded) - väljendama selgelt ja avalikult oma muret, kui ollakse häiritud spordivägivallast; - mitte kunagi sundima last osalema spordis; - mitte kunagi vaidlustama avalikult kohtuniku tegevust; - mitte püüdma saavutada oma unelmaid oma lastele surve avaldamise kaudu; - olema teadlik, kes juhendab teie last – Kas treener on omandanud piisavad oskused, teadmised vigastuste vältimisest ja lapse arengust? - osalema vähemalt ühes oma lapse treeningtunnis – Kas treener kohtleb lapsi õiglaselt? - rääkima oma lapsega – Kas talle meeldib oma võistkond ja spordiala? Kas ta õpib, et liikumisrõõmu tundmine, oma parima andmine ja sportlaslikkus on tähtsad? - nähes probleeme, reageerima sellele koheselt ja teadustama sellest ka teisi vanemaid;
· Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised
Piltide loomisel ja tõlgendamisel pööratakse suurt tähelepanu detailidele. See vajalik meremeestel, lennukipilootidel, et navigeerida merel või õhus, maletajatel, skulptoritel, kunstnikel jt erialadel. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega. Inimese võime kasutada kogu keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi 4 valmistamiseks või käivitamiseks. Sportlase, tantsijad, näitlejad. Selle andelaadi omamine tähendab head kehatunnetust, suurepärast koordinatsiooni, painduvust ja graatsilisust. Muusikalis-rütmiline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikalistes kategooriates. Helidega seotud tegevused. Võimekus luua rütme ja meloodiaid. Väljendada tundeid ja mõtteid muusikaliselt abstraktses vormis. Muusika inspireerib ja mõjutab neid. Juba noorelt oskavad laulda, pilli mängida või hinnata muusikaliste ideede tõlgendusi.
Kümneaastaselt vahetas ta õpetajate soovitusel kooli ja asus õppima spetsiaalses muusikakallakuga koolis. Teise koduse keelega lapsele oli kooli- ja keelevahetus raske katsumus. Samuti tegi kohanemise raskeks õpilaste omavaheline terav konkurents. Esimesel aastal uues koolis oli poiss ka palju haige. Koos keeleoskusega are- nes enesekindlus, samuti on ta ümber olnud väga hoolivad täiskasvanud. Kuigi poiss oli ka varem lastekonkurssidel silma paistnud, on ta uues koolis õppides saavutanud rohkelt võite juba rahvusvahelistel konkurssidel. Andekus on indivi- Oma raamatus “Talendi areng läbi elu” tõdevad Van Lieshout ja Heymans duaalne potentsiaal (2000), et andekust ei käsitata enam kui kaunis stabiilset individuaalset
Kuid kuni pole välja toodud ja kinnitust leidnud tõde mõlema poole kohta, käib inimene hallil alal ning jääb igaühe enda otsustada, kas vaimsete võimete testimine on vajalik, eetiline ja asendamatu. Kasutatud kirjandus 1. IQ Test: Where Does It Come From and What Does It Measure? (s.a.). Külastatud 14. november 2011, aadressil http://www.audiblox2000.com/dyslexia_dyslexic/dyslexia014.htm 2. Allik, J., Häidkind, R. jt. (2002) Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Russell, K., Carter, P. (2009). IQ testid: 400 ülesannet, et panna oma vaimsed võimed proovile. Tallinn: Tänapäev 4. Valk, A. Intelligentsus. (s.a.). Külastatud 14. november 2011, aadressil http://tnk.tartu.ee/0intelligentsus.html 5. Reynolds, C. R. & Kamphaus, R. W. (Toim). (1990). Handbook of psychological and educational assessment of children: intelligence and achievement
liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast
lihasjõu ja lokaalse lihasvastupidavuse suurenemine, sportliku saavutusvõime paranemine, eluks vajalike oskuste arendamine (Loko: 70) Paljud inimesed arvavad, et jõusaal on ohtlikum kui teised spordialad, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Jõutreening tehniliselt, korrektselt teostatuna on ohutum ja riskivabam kui paljud teised populaarsed spordialad. Treenimine raskustega on kordades ohutum kui jalgpall või korvpall. Järgnevalt vaatleme, mis on teadusel öelda laste, teismeliste ja jõutreeningu interaktsiooni kohta. Nagu varem sai mainitud, on paljud teised spordialad märksa ohtlikumad, kui on seda jõutreening. Paljud biomehhaanilised vaatlused, analüüsid ja uuringud on näitanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, visked, hüpped ja erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suurtemate jõududega kui jõutreening. Eriti ohtlikuks muudab asja see, et reeglina tulenev koormus nimetatud
.................................................5 Üleminekuperiood:......................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Treeningprogramm terveks aastaks on treenerile kõige tähtsam, et planeerida sportlase edasist arengut. Treeninguprogrammi koostamisel peab treener lähtuma treeningu põhiprintsiipidest ja periodiseerimise kontseptsioonist. Treeningu planeerimine nõuab kindlaid teadmisi, mida soovitatakse saavutada ja kuidas selleni jõuda. Tänapäeva võrkpallur peab olema kõrgel tasemel tehnilis-taktikalises, psühholoogilises ja kehalises plaanis. Vastasel juhul ei olda piisavalt konkurentsivõimeline, et tippvõrkpallis läbi lüüa
ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas. Kui teadusdistsipliin: Selleks et saaks spordisotsioloogiat käsitleda kui sotsioloogia aladistsipliini, peab see eristuma teistest uurimisala poolest ja omama spetsialistide gruppi. Samuti tuleb tegeleda formaalse sotsiaalse organisatsiooni loomise, konverentside korraldamise, publitseerimisvõimaluse ja ka professionaalsete arenguvõimaluste loomisega. Formaalselt on spordisotsioloogia ka sellega hakkama saanud. Lisaks peab üks
(sõltumatuse). Nõustamise rakendus: Toimetulekut häirivad olmeprobleemid. Nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; organisatsioonis konflikt ülemuse ja alluvate vahel;... Toetav roll psüühikaprobleemide korral. Sihtgrupp: üldjuhul on terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt: Nõustamiskeskustes (sh erapraksised) lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari-või pereprobleemid, mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks) Noorte nõustamiskeskustes psühholoogiline toetamine seksuaal-ja reproduktiivteemade kontekstis; Turvakodudes jms psühholoogiline toetamine suheteprobleemide, ja kriiside korral; edasise elukorralduse planeerimisel.
................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste
The practical part consists of two chapters. The first chapter consists of the description of the poll. The second chapter consists of the analysis of the answers. The topic was chosen in order to study the dieting habits of young athletes. Nowadays there are a lot of fast food restaurants and markets sell drinks and snacks high in sugar. In order to achieve good results in sports, one must consume healthy food and according to his organism’s daily energy requirements and sport. 3 Sisukord Resümee.........................................................................................................................2 Summary........................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................5 1 Toitumise põhialused..........................
Kasutatud raamatute hulka kuulusid ja neist olulisemad olid Jürgen Weinecki ja Rein Jalaki ,,Kehalised võimed ja organism", Riku Aalto eneseabiraamat ,,Liigutaja käsiraamat" ja Michael Thurmondi ,,12-päevane keha vormimise ime". Töö põhiosa Treenima peaks alati mõistlikult ja mõistusega. Kui tunned end hästi, siis on tore pinguta veel veidi rohkem. Kui mitte, siis vähenda liigutuste intensiivsust. Esmane on arendada üldvastupidavust. Sport ja liikumine tugevdavad ka psüühikat ja mõistust. Anaeroobne tugev koormus võib ära kurnata. Esikohal on aeroobne töövõime. Hea aeroobne vastupidavus on eelduseks ka heale anaeroobsele töövõimele. Liikumine muutub vanuse lisandudes üha olulisemaks. Et Su töö oleks tulemuslik, tuleb treenida planeeritult ning järgida mängureegleid. Oluline on alati nii lühiaegne, keskmine kui pikaaegne treeningu planeerimine. Planeerimine
rakendada. Lisaks saime me teada mida vastupidavus inimese organismis arendab ja mida ta hoiab korras. Uurimistöö tegemiseks uuriti materjali internetist ning loeti vastavt sporditeemalist kirjandust ja teisi meedia väljaandeid. Meie eesmärgiks oli uurida välja mis tähendab termin vastupidavus ning milline on üks vastupidavustreening, mida see sisaldab ning milline on selle treeningu ülesehitus. Vastupidavustreeningu osas tõime välja mõningaid harjutusi mis aitavad arendada sportlase vastupidavust ning ning millejaoks on need harjutused mõeldud. Kokkuvõtteks võib öelda et see töö täiendas meie enda teadmisi mis tulevad meile spordis väga kasuks ja et vastupidavust peaksid treenima ka harrastussportlased mitte ainult tipus olevad sportlased. 3 Summary In our research program, we are investigating endurance training. We examined how endurance training takes place and how it's carried out. We chose this topic because we
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
· Kiiruslik vastupidavus (võime töötada kaua aega vehelduvate koormustega); · Võime töötada suure intensiivsusega; · Sprinterivõime (võime joosta intensiivselt lühikesi lõike); · Võime arendada käsipallis vajalikke jõunäitajaid. Paljud nendest näitajatest on geneetiliselt päritud, kuid mitmeid on võimalik treeningutega arendada. Igal käsipalluril on üks nendest parem kui teised. Võistkonna edu sõltub sellest kuidas oskab treener mängija kõige paremat füüsilist näitajat ära kasutada. Need füüsilised näitajad omakorda sõltuvad: aeroobsest töövõimest, anaeroobsest töövõimest ja lihaste jõuomadustest. Füüsiliste näitajate põhialuseks on kaks suurt tegurit: südame-veresoonkond ja skeletilihaste ehitus. Need sõltuvad käsipalluri vanusest, soost ja antropomeetrilistest näitajatest (Gussev, 2003). 2.2.1.Koordinatsiooni anatoomilis-füsioloogilised alused
Kiireneb vere-lümfi ja koevedelike liikumine. Lisaks arteriaalse vereringe kiirenemisele suureneb ka venoosse vere äravool. Suure hulga varukapillaaride avamine parandab vereringe häirete korral märgatavalt südame tööd. · Mehhaaniline mõju nahk soojeneb, tõuseb masseeritava kehapiirkonna temperatuur, mehhaaniliselt eemaldatakse naha surnud rakud, paranevad naha ainevahetusprotsessid. · Psühholoogiline mõju paraneb enesetunne, tõuseb enesekindlus, tasakaalustub vaimne seisund, sõltub humoraalsest toimest (st. vabanenud heaolu hormoonide hulgast). Massaazi mõjul suureneb hemoglobiini ja erütrotsüütide hulk veres, paraneb organismi gaasi ja valguvahetus, samuti suureneb uriini eritus! Massaazi näidustused: · Vedelike ja jääkainete kogunemine organismi · Pingepeavalud · Naha probleemid (kortsude tekkimine, naha kuivus) · Imuunsüsteemi nõrkus · Väsimus · Tähelepanuvõime langus
ajal kui süsivesikuid ja rasvu kipub menüüs liialt olema. Valgurikkad toiduained on tailiha, linnuliha (ilma nahata), kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid. Organismi varustamine valguga on sportlastele äärmiselt oluline, kuna sportlik treening baseerub suures osas valgusünteesil. Treeninguga aktiveeritakse valgusünteesi protsess, kuid kui toiduga ei saa sportlane piisavalt uusi valke (materjali valgusünteesiks), siis treeningu efekt väheneb ja areng pole nii kiire kui treener ja sportlane tahaksid. Süsivesikute valikul tuleb silmas pidada, et tarbitaks just komplekssüsivesikuid leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid, ja hoidutakse lihtsatest süsivesikutest kommid, tordid, koogid, limonaad. Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel
(Ibid) Joonis 4. Superkompensatsiooni efekti sõltuvus treeningute ja taastumise erineva kasutamise korral. A – treeningute ja sobiva puhkeperioodi korral järgnev superkompensatsioon. B – liiga suure koormuse või lühikese taastumisperioodi järgne dekompensatsioon. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 5 Treeningkoormus on mahu ja intensiivsuse kombinatsioon. Sportlase organismi adaptsioon erinevatele koormustele on individuaalne. Mitmeaastase treenimise puhul on oluline, et treeningu koormus oleks oma olemuselt kasvav, et seista vastu adaptsiooniprotsesside pidurdumisele, mis tekivad muutumatu treeningu koormuse puhul. (Ibid) Treeningu monitooringut iseloomustatakse kui erinevate vahendite ja meetodite kogumit eesmärgiga suurendada treeningute efektiivsust, samal ajal vältides ületreeningut, mis viib organismi pikaajalise töövõime languseni (Ibid). 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
