Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti seadusandlik võim (0)

1 HALB
Punktid
Eesti seadusandlik võim #1 Eesti seadusandlik võim #2 Eesti seadusandlik võim #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaikippasto Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Ühiskonna õpetus: Eesti ja valitsus

Tsensuslik- Õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Ülemkoja moodustamiseks valimisi ei korraldata. Nt Suurbritannia Territoriaalne- Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlike (nt osariikide huve). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt valivad USA kodanikud igast osariigist Senatisse 2 esindajat. 6. Parlamendi formaalõiguslik struktuur:  erinevate valdkondade komisjonid, kuhu kuuluvad koalitsiooni ja opositsiooni liikmed segamini.  ajutised komisjonid, mis moodustatakse eriolukordade lahendamiseks Parlamendi poliitiline struktuur:  Parlamendi erakondlik jaotus  Pärast igast valimist on uued fraktsioonid 7. Spiiker- parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kuid seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale

Ühiskond
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

- föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur:

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile · Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: · parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. · 2 aseesimeest · komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur:

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
76
docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

ei tohi osaleda parlamendi komisjonide või fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes (riigipea pikaajalise eemaloleku korral) muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks – riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on tähtsad parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti Riigikogus on komisjonid, USA Kongressis aga komiteed. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kui võrrelda Riigikogu alatiste komisjonide loetelu ministeeriumide loeteluga, ilmneb, et need kattuvad suures osas. On olemas väliskomisjon ja välisministeerium, kultuurikomisjon ja kultuuriministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium. Selline dubleerimine pole sugugi juhuslik. Nii peab väliskomisjon töötama välispoliitikat käsitlevate seaduseelnõude kallal ning tegema

Ühiskond
thumbnail
10
doc

Kordamine ühiskonna eksamiks

18. Parlament (Eestis Riigikogu) ­ demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Koosneb saadikutest (101); ühekojaline Praegune Riigikogu valiti 2007.aastal. Riigikogu tööd juhatab Riigikogu juhatus, mille kooseisus on: 1) esimees ­ Ene Ergma 2) 1.aseesimees ­ Kristiina Ojuland 3) 2.aseesimees ­ Jüri Ratas Riigikogu jagatakse struktuuri alusel: · Formaalõiguslik - juhatus (igapäevatöö) ja komisjonid · Poliitiline ­ koalitsioon(parteid, mis kuuluvad valitsusse), opositsioon(parteid, mille saadikud on ainult parlamendis) Koalitsioonis: Reformi Erakond, IRL, Sotsiaaldemokraatlik Erakond Ülesanded: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi, erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Opositsioonis: Keskerakond, Rohelised, Rahvaliit

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

põhiseseadusest. · Esimesel istungil valitakse Riigikogu juhatus. · Riigikogu tegevus koosneb vormiliselt: · täiskogu istungitest, · komisjonide istungitest, · tööst valijatega. · Seadused ja otsused võetakse vastu Riigikogu täiskogu istungil. Fromaalõiguslik struktuur · Juhatus ­ spiiker ja 2 aseesimeest o Ene Ergma o Jüri Ratas ja Keit Pentus o Esindatud nii opositsioon kui ka koalitsioon · Komisjonid o Ajutised komisjonid konkreetsete asjade lahendamiseks o Põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, keskkomisjon jne Poliitiline struktuur · Fraktsioonid o Rahvaliit astus välja, liitus SDE'ga · Koalitsioon · opositsioon Valitsusest tuleb eelnõu nt võrdõiguslikkuse seadus, valitakse seda juhtiv komisjon ­ põhiseaduskomisjon. Eelnõu saadetakse Riigikokku, see loetakse läbi ja saadetakse tagasi. Tavaliselt läheb vastu võtmisele

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid töötavad välja vastava seadusandluse. Ministeeriumid viivad selle ellu. Ajutised: moodustatakse lühikeseks ajaks mingi olulise probleemi uurimiseks.

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun