AHM seminar-praktikumi memo (0)

1 Hindamata

Memo
Erle Neeme
19.01. 2016
Sissejuhatus
Käesolev memo annab ülevaate seminar - praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust.

Riigikogu

Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust.
PS § 65 sätestab Riigikogu ülesanded vastavalt: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed; otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile; kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.
Riigikogu esimees (mitteametlikult ka spiiker) on Eesti Riigikogu liikmete hulgast valitud eesistuja, kes moodustab koos kahe aseesimehega Riigikogu juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid ning kutsub kokku ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele, Riigikogu töökorra seadusele ja ning Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab tema ülesandeid Riigikogu aseesimees. Alates 2014. aastast on Riigikogu esimees Eiki Nestor.
Riigikogu ülesanne seadusloomes on algatada seaduse eelnõu ja seaduse vastuvõtmine. Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa seaduseelnõudest algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta. Riigikogus juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alatisest komisjonist.

Vabariigi Valitsus

PS § 86 sätestab, et täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Valitsuse ülesanded on järgmised:
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus , kelle eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist.
Riigikantselei on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. Riigikantseleid juhib riigisekretär , kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigikantselei ülesanded on järgmised:

toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist
valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi
tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse
koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades
korraldab valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust
nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes, korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ja koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist
nõustab ja toetab peaministrit Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel
korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist
korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat ning täidab seaduste või muude õigusaktidega talle pandud teisi ülesandeid

Valitsusasutustevaheline asjaajamine , sh dokumendid , käib läbi Dokumendi Haldus Programmi (DHP). Dokumendid on digitaalsed ja elektrooniline asjaajamine kiirendab dokumentide menetlemist ning kättesaadavust , muudab avaliku sektori tegevuse läbipaistvamaks ning suurendab ülevaatlikkust avaliku halduse toimingutest. Kodanikule omakorda võimaldavad programmi tulemused paremat juurdepääsu valitsusasutuste avalikule teabele.

Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi põhimääruse § 1 kohaselt on valitsusasutus, mis esindab riiki ja täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid „Vabariigi Valitsuse seaduse” § 65 lõikega 1 sätestatud valdkondades.
Rahandusministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel.
Rahandusministeeriumi missioon on hoida tugevat eelarvepoliitikat ja stabiilset, lihtsat maksusüsteemi, et toetada maksimaalselt makromajanduslikku stabiilsust, majanduse kasvupotentsiaali ja tööhõivet, taastada finantskeskkonna konkurentsivõime ja usaldusväärsus. Samuti tagada tõhus koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Euroopa Liiduga, sest seal tehtud otsustel on majanduskeskkonnale järjest suurem mõju. Väljakutse on ka vananeva elanikkonnaga ravi- ja pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlik rahastamine. Järjest tähtsam on halduspoliitika, sest riigi tugitegevuste ühendamine ja avaliku teenistuse koordineerimine koondub rahandusministeeriumisse.
Ministeeriumi tegevusvaldkonnad:

riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine ;
maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja stabiilse maksusüsteemi hoidmine;
majandusanalüüs ja majandusprognoos;
avaliku teenistuse arendamine;
riigilt ettevõtlusele antava abi ( riigiabi ) loataotluste läbivaatamine ja abiandjate nõustamine ;
hankijate ja pakkujate nõustamine riigihangete läbiviimisel ja riigihangete järelevalve;
riikliku statistika kogumine;
valitsuse sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ja koordineerimine;
riigiraamatupidamine;
riigi finantsvarade ja -kohustuste paigutamine, riigile antav välisabi ja laenud;
Eestile kasutada olevate toetuste koordineerimine;
finants- ja kindlustuspoliitika;
riigi kinnisvara- ja osaluspoliitika kavandamine ja koordineerimine.

Rahandusministeerium korraldab, valmistab ette ja teostab järelvalvet riigihangetele vastavalt Riigihangete seadusele ja Rahandusministeeriumi hankekorrale.

Kokkuvõte

Seminar-praktikumi käigus saadud teadmised aitasid paremini mõista seadusandliku ja täitesaatvate organite tegevusi ja osatähtsust riigi poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Memo jaoks andmete kogumine aitas ühtlasi ka ettevalmistuda aine eksamiks.

Kasutatud allikad:

Eesti Vabariigi Põhiseadus , www. riigiteataja .ee
Riigikogu kodukorra seadus, www.riigiteataja.ee
www. valitsus.ee
www.fin.ee
Wikipedia

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 19 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

birkke Õppematerjali autor

koordineerimine rahandusministeeriumi peaministrit seaduseelnõu riigieelarve riigikohtu riigikogu esimees memo seminar

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded

Tallinna Ülikool Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Vabariigi Valitsus...................................................................................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.................................................................................................6 Vabariigi Pre

Õigusteadus

docx

Võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond

ISEISEV KODUNE TÖÖ NR.1 Teema märksõnad, võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond TÖÖ EESMÄRK: tutvuda Põhiseaduse kui Eesti riigi õigusliku alusdokumendiga HINDAMISE ALUS: vajaliku info leidmise ja sellest arusaamise oskus, võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega. Kui vastus piirneb loetlemisega, siis võib küsimuse järele panna ka ainult peatüki ja paragrahvi numbr 1. Keda võib valida Riigikogusse?§ 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõigus

Ühiskond

doc

Eesti Põhiseadus

ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada s?

Ühiskonnaõpetus

doc

Valitsus ja võim

Maakonna valitsus ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigisisene j

Ühiskonnaõpetus

docx

Eesti Riigikogu

Eesti Riigikogu Mis on Riigikogu ülesanded? · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja · Nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed · Nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed · Otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise · Esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole · Kehtestab

Ühiskond

docx

Ühskond - Eesti riigikogu

Ühiskond

doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel.

Eesti valitsemissüsteem

docx

Kordamisküsimused riigiõiguse eksamiks

1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS;

Riigiõigus

Rohkem sarnaseid