president ● N.Ceausescu – Rumeenia kommunistliki diktaator ● N.Karotamm – eesti poliitik ● J.Käbin – ENSV riigitegelane, EKP juht ja ENSV Ülemnõukogu Prestiidiumi esimees ● K.Vaino – ENSV poliitik ja parteitegelane, EKP eelviimane I sektretär Selgita mõisted: ● Sotsialismileer – leer, rühmitus, kuhu kuulusid sotsialistlikud riigid ● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine
tunnistanud Saksa DV. Uus idapoliitika Brandti poliitika, suhete normaliseerimiseks Ida-Euroopaga. Sotsiaalne turumajandus Saksa majandusime, turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga. Thatcherism neokonservatism, eraettevõtluse pooldamine IRA Iiri Vabariiklik Armee, vastuterror protestantliku politsei vägivallale "Sula" Nikita Hrustsovi programm ühiskonna liberaliseerimiseks. Stagnatsioon ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades. VMN sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon VLO sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit Sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad. Sotsialistlik orientatsioon vähemarenenud riigid Aasias, Aafrika, Ladina- Ameerikas, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Suur hüpe kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas.
Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitika Nõukogude Liidu eeskujul. Sotsialistlike riikide poliitiline elu oli allutatud ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. *Raudne eesriie oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. sotsialismimaade teke Ida- ja Kesk-Euroopas /skeem/ Kuna NSVL oli sõjas võitja, ei hakatud teda karistama, samuti olid osad Ida-Euroopa rigid "maha müüdud" ning NSVL-I mõju all, hiljem liideti need riigid NSVL-I juurde???<-vb vale! sotsialismimaade tunnused hirmuvalitsemine... võim on koondunud ühe inimese kätte , pm sõnaõigust ja meeleavaldamisõigust ei ole üldiselt ei saa omada ka eravara nagu nnt nt NSVL -is NSVL J.Stalini ajal kuni 1953 tunnused Repressioonid tugevnesid
Pingelõdvendus-Lääne-Euroopa riikide ja NSV ja sotsialismimaade vaheliste suhete soojenemine tulemused/tagajärjed: NSV positsiooni paranemine, saavutas kõik eesmärgid kuid Lääs mitte, dissidentlus (teisitimõtlemine), koostöö paranemine pea igas sfääris SRP-1-leping USA ja Nli vahel, mille järgi strateegilist relvastust piirati, tuumarelvi ei toodetud, võidurelvastumist piirav dokument OSCE- euroopa julgeoleku-ja koostööorganisatsioon punased khmeerid- kambodza valitsev poliitiline partei, Pol Pothi juhtimisel, veriseim diktatuur 70ndatel
· pearõhk rasketööstuse arendamisel · põllumajandus oli valdavalt kollektiviseeritud, mõnes riigis väikepõllundus (nt Poola) · majanduse juhtimine oli rangelt tsentraliseeritud (plaanimajandus) c) Kultuuris: · KP ideoloogiline ja riiklik kontroll · kultuuritegelaste piiratud tegevusvabadus · tsensuur d) Riikide sõjaväestatus oli suurem maailma keskmisest: · NSVLs oli sõjaväes 1,8%, Bulgaarias 1,6% jne. · NATOs alla 1% (USAs 0.83%) 3. Sotsialismimaade koostöö..... .... võimaldas NSV Liidul kontrollida ja endale allutada sotsialismimaid a) Majanduslik koostöö: · VMN (1949) sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon · Lisaks 6 asutajariigile astusid sinna Albaania (lahkus 1965), SDV, Mongoolia, Kuuba, Vietnami DV · VMNi ei kuulunud Jugoslaavia, Hiina RV, P.-Korea · NSVLst odav tooraine, vastu peamiselt tarbekaubad, toiduained
Mihhail Gorbatsov sai NSVL etteotsa kõige halvemal ajal kui võimalik. Sotsialismimaad olid kriisis, valitses seisak. Gorbatsov asus aga innukalt sotsialistliku ühiskonda täiendama ja parandama, seda reformides. Ta üritas majandusearengut kiirendada, kuid saavutas rahva poolt hoopis suuremat vastuseisu. Muutes sotsialismi inimlikumaks soovis Gorbatsov tagada kommunistliku reziimi püsimist. Selle asemel pidi ta enda pettumuseks ja üllatuseks tunnistama, et sotsialismimaade rahvastele poliitilisi vabadusi andes oli ta ulatanud abistava käe opositsioonilisele liikumisele. Liberaalsed uuendused lõid okupeeritud aladele ainult eeldusi sotsialismi alt vabanemiseks. Rahvas oli kiire ja nutikas olukorda enda kasuks ära kasutama, et seeläbi sotsialismist vabaneda. Gorbatsov ei saanud enam midagi peatada, tal tuli endale tunnistada, et sotsialism oli lõplikult hukule määratud.
1. Leidis aaset 1946.aastal juunis Jugoslaavia- nimelt tahtis Tito luua Moskvale vastukaaluks Doonau riikide föderatsiooni, samuti otsustas ta vastu võtta Marshalli plaaniga pakutud abi 2. Suhted Hiinaga- hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a toimus piiril tulevahetus VMN- vastastikuse majandusabi nõukogu. Loodi 1949.a Sotsialismimaade majandusalane Organisatsioon Juhtis NSVL kuulusid Ida-Euroopa kommunistlikud riigid Eesärk: majanduslik koostöö VLO- Varssavi lepingumaade Organisatsioon Sõjaline ja poliitiline liit Loodi 1955.a ja moodustati Ida-Euroopa sotialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le Pt. 33 Berliini ülestõus 1953. a, Ungari ülestõus 1956, kriisid Poolas, Praha kevad 1968 osata ette antud väidet kokku viia õige sündmusega. Berliini ülestõus 1953.a-
Sotsialistlik realism Iseloomustus Sotsialistlik realism on 20.saj. Algul kujunenud nõukogude ja sotsialismimaade kirjanduse ja kunsti loomingumeetod. Selle kohta võib ka öelda leninistlik stalinistlik kirjandus- ja kunstivool, mis sai alguse Vene formalismist (Vladimir Majakovski). Sotsialistlik realism oli välja kujunenud juba enne Esimest Maailmasõda. Tema esimeseks näiteks ja eeskujuks toodi kirjanduses kõige sagedamini Maksim Gorki romaani ,,Ema". Samuti mõjutasid selle voolu kujunemist ka peredviznikud, Ilja Repini ja teiste kunstnike tööd. Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja
Suurbritannia peaministriks oli sellel ajal M.Thatcher. Thtsamad sndmused: 1. Vidurelvastumine. (vaata levalt poolt) 2. Afkanistaani sda. Nukogude Liit osales selles sjas 10 aastat. Omavahel kohalikud rhmitused konkureerisid kohaliku vimu prast. ks nendest rhmitustest kuulutas ennast kommunistlikuks. Saades aru, et tal ei nnestu vimule jda, saatis abipalve Moskvasse Brenevile. Moskva otsustas saata ved Afkanistaani seda rhmitust toetama. Brenevi doktriin. 1969. Sotsialismimaade suvernsus on piiratud. Kui kusagil on sotsialismialused ohus, siis on teistel sotsialismi riikidel kohus sekkuda. Sellega hvardati kiki tulevasi mssajaid. Seda doktriini andis rakendada ka Afkanistaani peal. See ti endaga kaasa 10 aasta pikkuse sja. Nukogude Liidu vgede sisseviimine Afkanistaani muutis kohaliku rahva htseks. Sda oli helt poolt ohvriterohke ja teiselt poolt rahaliselt kurnav Nukogude Liidu jaoks. Afkaane hakkasid toetama ameeriklased-sjaliselt.
kohta. Seega olid Hitleril vabad käes uue maailmasõja alustamiseks, et saada revans I maailmasõjast. 10)Loetlege II maailmasõja põhilised tagajärjed. II maailmasõja tagajärjel hukkus üle 55 miljoni inimese, kellest enamik olid tsiviilinimesed. Sõjakahjud hõlmasid 40 riiki. Paljud riigid viis sõda pankrotti või kaose äärele. Suurimate inimkaotustega NSVLiit sai Lääneliitlastelt aktsepti paljude Kesk- ja Ida Euroopa riikide vallutamiseks. Moskva moodustas sotsialismimaade ploki. See plokk oli eraldatud muust maailmast Raudse eesriidega. Maailm muutus bipolaarseks. 11)Kus, millal ja millistel asjaoludel võeti esmakordselt kasutusele mõiste ,,Külm sõda" ja mida see iseloomustas? Mõitse Külm sõda võeti kasutusele USA presidendi erinõuniku Baruntsi poolt 1947. a aprillis USA Columbia linnas peetud kõnes, kus ta selgitas Trumani doktriini sisu. USA kolumnist Lippmann
Kõik need riigid järgisid Moskva joont. Erandi moodustas üksnes Jugoslaavia. Nimelt ajas Jugoslaavia riigipea J. B. Tito iseseisvat sise-ja välispoliitikat. Tal küpses idee luua Doonau riikide föderatsioon, mis oleks nõrgestanud Moskva mõju Ida-Euroopas. Stalin laskis Jugoslaavia sotsialismileerist välja heita. NSV Liit ja Jugoslaavia leppisid alles kaks aastat pärast Stalini surma. Moskva tunnustas Jugoslaavia õigust ise valida oma tee sotsialismile. Jugoslaavia arvati sotsialismimaade hulka tagasi, ent ta säilitas oma poliitilise iseseisvuse. STALINI SURM. Vananev, haiglane ja järjest umbusklikumaks muutuv Stalin plaanitses tõenäoliselt taas suuremat "puhastust" riigis, kui ootamatult 5. III 1953. a. ta suri. Surma täpsemad asjaolud, kas tegemist oli tema lähikondlaste vandenõuga või loomuliku surmaga, on tänaseni jäänud ajaloo saladuseks.
Üritati riigi asutustesse sokutada Moskvale ustavaid inimesi (nt Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola). Opositsioonita valimiste kaudu tõusid ette otsa NSVL’ile sobivad indiviidid. Kujuneb välja ühtne sotsialismi leer, mida juhtib NSVL ning järgivad sotsialismimaad. Hakatakse kasutama plaanimajandust ja viiakse läbi kollektiviseerimine (ühismajandite rajamine). Ühiskonna elus annavad tooni ideoloogia, propaganda. 1949. a vastastikkuse majandusabi nõukogu – eesmärk vältida sotsialismimaade langemist USA majanduslikku sõltuvusse 1955. a VLO - Sotsialistlik sõprusühendus - 11 riiki (sotsialismi riigid peale P-Korea, Hiina, Jugoslaavia, Albaania) Pärast II MS võitu, oli NSVL küllaltki hävinud, kaotati palju ressursse. Kümned tuhanded tehased olid hävinud. Valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupadest. 1953. a peale Stalini surma võtsid tema koha üle 3: L. Beria, G. Malenkov, N. Hruštsov. Lõpuks jäi Hruštsov üksi valitsema ja hakkas kritiseerima Stalini
Nõukogude Liit leidis, et see võib käivitada ahelreaktsiooni teistes riikides ja otsustas sekkuda. Praha tänavatele toodi tankid. Lõpptulemusena Dubcek kukutati ja võimule pandi Kremli-meelne Gustav Husak. Kogu toimunud sündmust nimetatakse Praha kevadeks. 1970. aastail hakkas vastasseis nõrgenema . Lääneriigid läksid oma arenguga Nõukogude Liidust mööda, sest NSV Liidu majandussüsteem ammendus. Elatustase langes ja poodides oli kaupade puudus. Sotsialismimaade inimeste rahulolematus suurenes. Veidi suudeti majanduslikku stabiilsust säilitada tänu sellele, et kui Läänt tabas araabia maade naftaembargo, siis NSV Liidu avarustest leiti suured naftamaardlad. Nafta ja gaasi eest saadud raha kasutati toiduainete ja tarbekaupade ostmiseks Läänest. Raske olukord majanduses oli sotsialistliku maailma puudujääkide märgiks. Algas stagnatsioon. Kuigi poliitiline olukord oli 1970. aastatest rahulikum, jätkusid rahulolematused sotsialismimaades
Ajaloo külma sõja kontrolltöö materjal Külm sõda (millal, mõiste, milles avaldus, kriisid, ülestõusud, lokaalsed sõjad) Millal: 1948/49 – 1991 1945 Külm sõda - vastasseis USA ja lääne demokraatia ning NSV Liidu ja sotsialismimaade vahel Milles avaldus: Võidurelvastumine Vastastikune propaganda Spionaaž, luure Vastastikuste sõjaliste blokkide moodustumine (NATO, VLO) Üleolek poliitikas, majanduses, kultuuri- ja teaduselus USA ja NSVL soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Üritati laiendada mõjuvõimu Kolmanda Maailma riikides Kriisid
Filipiinid. Sellise efekti vältimiseks ning kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks pidaski USA Vietnami sõda. Breznevi doktriin Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tsehhoslovakkiasse, et seal maha suruda "Praha kevadet" ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Breznev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Breznevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Paindliku reageerimise doktriin Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis demokraadid John Fitzgerald Kennedy ja Lyndon B. Johnson rääkisid lokaalsetest sõdadest. Asi oli selles, et neil aastail olid kommunistid saavutanud üha suuremat edu partisanisõdade abil. Nende tõkestamine tuumarelvaga oleks olnud
rahuläbirääkimisi. * 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. * L-Vietnam said lüüa ja seal kehtestati kommunistlik režiim ning 1976 kaks poolt liideti * kommunistid tulid võimule ka Kambodžas ja Laoses Praha kevad 1968 * Tšehhoslovakkias Praha kevadena tuntud katse sotsialismi seestpoolt reformida, mida üritati teha kompareti kaudu, st VLO välja astumata * Brežnevi doktriini alusel, mis nõudis teiste sotsialismimaade siseasjadesse sekkumist, viidi VLO väed Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati. * Tõestuseks kogu maailmale, et Nõukogude režiim ei muutu ajas mõistlikumaks ja et seda pole võimalik seestpoolt parandada. Araabia * 1956 vallutas Iisrael Egiptuselt Siinai poolsaare, mille ta küll tagastas, aga araablaste suhtumine ei muutunud. * 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon
Eisenhower väljendas seda ettekandes Kongressile 5. jaanuaril 1957. Sõjalise jõu alla kuulus vajadusel ka tuumapomm. Breznevi doktriin- Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tsehhoslovakkiasse, et seal maha suruda "Praha kevadet" ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Breznev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Breznevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Vietnamiseerumine- USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. Miks kujunes Berliini müüd külma sõja sümboliks- Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Müür oli Külma sõja sümboliks, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980. aastate
doktriini mõranemine, sõltus liberaliseerimisprotsess just sellestsamast ajaloolisest taustast ja staatusest Moskva mõjusfääris. Kergem oli olukord Ida Saksamaal, Tsehhoslovakkias, Poolas ja Ungaris, kus hakati kiiresti tasa tegema Stalini reziimi kõige karmimatel aastatel muu maailmaga kunstiga tekkinud vahet. Eesti kunstnikud meenutavad siiamaani, millist rolli etendasid siinse suletud ühiskonna infoblokaadi ajal sellised ,,vennalike sotsialismimaade" kunstiajakirjad nagu ,,Bildende Kunst", ,,Vytvarne Umeni", ,,Projekt" jt, mida oli vabalt saada meie raamatukogudes. Teisalt oli eesti kunstil omalt poolt suundaandev mõju mitte ainult Balti vabariikides, vaid ka Moskvas. Juba 1950. aastate lõpul loodi sild ,,Tallinn Moskva". 1970. ja 1980. aastatel mängiti läbi mitmeid selliseid kunstiajaloolisi sildu meenutagem näitusi ,,Pariis New York", ,,Pariis Berliin" või ,,Pariis Moskva". Need on muidugi metropolide sillad, mille
tunnustama ja sellega diplomaatilised suhted looma, siis katkestab Saksa LV antud riigiga suhted. Erandiks oli NSV Liit. 1960, loobuti sellest doktriinist. · DOOMINOTEOORIA: välispoliitiline doktriin, mis tulenes sellest ,et Indo-Hiinas oli vaja peatada kommunismi edasitund. Põhja-Korea ja Hiina olid juba kommunistlikud ja kardeti, et teisedki sealsed riigid langevad kommunistide kätte nagu doominokivid. Seetõttu osaleski USA Vietnami sõjas. · 1968 BREZNEVI DOKTRIIN: Eitati sotsialismimaade suveräänsust. Sotsialistlikel riikidel oli õigus sekkuda teiste sotsialistlikke riikide siseasjadesse, kuis see ohustab sotsialistlikke riikide ühendust kui tervikut. · PAINDLIKU TEAGEERIMISE DOKTRIIN: Lubatud olid lokaalsed sõjad, ehk 2 ½ sõda kommunistide vastu. USA ise ja liitlased peavad olemas valmis lokaalseid sõdu pidama. · NIXONI DOKTRIIN: Arvamus, et USA võimsus on nii langenud, et ei saa enam endale teiste rahvaste tuleviku eest vastutamist võtta
Ida-Euroopa üleminekumajanduste säästumäärade kohta teevad asjatundjad praegu üldistusi väga ettevaatlikult (vt. tabel 2). Tabelid allapoole teksti. Mis puutub Eestisse, siis Eesti Panga makromajanduse osakonnas tehtud esialgsed arvutused baseeruvad 1994. aasta voomudeli andmeil ning annavad meie säästumääraks 29,4% (Riigi Statistikaameti ametliku SKT alusel - üle 31%). Ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni materjalides toodud Eesti säästunumbrid on kõigi Euroopa endiste sotsialismimaade ning endise N. Liidu riikide kõrgeimad, kuigi meie endi arvutatuist poole väiksemad - üle 16%. Vähemasti esmapilgul näib, et on vaja eraldi selgitada, miks meie säästumäär on ikka nii suur. Suurt osa mängib siin Eesti tasakaalus riigieelarve, aga on muidki tegureid. Ajakirjanduses on küllalt palju räägitud vähesest hoiustamisinnust ja nappivast krediidiressursist, märksa vähem aga sellest, et kolme Balti riigi võrdluses on neist kõige väiksema - 1,5 miljoni elanikuga Eesti
Millal ja miks see termin kasutusele võeti? Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. 5. Milliste riikide puhul kasutati terminit `´sotsialistlik orientatsioon``? Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse.(Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) 6. Nimeta 8 sotsialismimaade tunnust ja oska neid sisuliselt kommenteerida! Võim oli ühe, kommunistliku partei käes. Samas ei pruukinud see partei kanda tingimata kommunistliku partei nime. Võis olla ka rohkem kui üks partei.Võim parteis kulus pea- ehk esimesele sekretärile.Kommunistlik partei kontrollis kõiki riigistruktuure ja organisatsioone. Oluline roll oli julgeolekujõududel.Valimistel reeglina üks kandidaat, kelle poolt hääletas 99,9% kodanikest.Majanduse kõik harud olid valdavat riigistatud
USA abiprogramm- USA annab majanduslikult abi, kui riigis kehtestatakse demokraatilk kord Miks NSVL saavutas 3 maailmas edu? Läänelikud väärtused ja põhimõtted, demokraatia idee, ei ostunud aafriklastele sobivaks PINGELÕDVENDUS Lääneriikide seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida koos eksisteerima. Põhjused: *relvatööstus *majandus oli kehv *rahva tahtmine *USA oli huvitatud naftast/gaasist NSVL alustas suhteidparandama sotsialismimaade ja Euroopa riikidega. 2 Saksamaad lähenesid: idaleping Lääne-Saksmaa ja NSVL, Poola vahel NSVL ja USA (Nixon) suhete paranemine: 1972, 73, 74- NSVL ja USA tippkohtumised- sõlmiti palju koostöölepinguid. Võidurelvastumist piiravad dokumendid: 1)raketitõrjesüsteemide rajamise kohta 2)USA ja NSVL külmutavad tuumarelvade strateegiliste kandurite arvu 1975 Euroopa julegeoleku ja koostöönõupidamine- allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA, Kanada. 3 osa:
Hakati uuesti korraldama Eesti suviseid meistrivõistlusi ,mille järjepidevus pole hiljem enam katkenud.Selle üritusega lõpetati ka viiekümnendad aastad. 1960. aasta keskseimaks ürituseks kujunesid esimesed rahvusvahelised krossivõistlused Eestimaal. 1961. aasta toimusid Leningradis meistrivõistlused.Nõukogude Liidus korraldati kaks rahvusvahelist krossi . 1962. aastal muudeti 250 cc masinaklassi EM-võistlused MM-võistlusteks.Pandi alus sotsialismimaade Sõpruse karikavõistlustele,avaakord toimus Riias. 1963. -1964. aasta 1963a. hukkus Krasnodaris toimunud võistlustel noor tallinlane Rein Hiiob,aasta hiljem jäid Soomes peetud võistlused viimaseks Aseri noorele võidusõitjale Mati Napale.. Mõlema andeka krossisõitja mälestuseks hakati korraldama memoriaalvõistlusi.Krossisõitu võib õigusega nimetada meie mootorratturite põhialaks. 1965. aastal kuulutati kross ühisürituseks Võrumaal.
piirivalvest. Relva jõud moodustati 1944 fasismivastase võitluses. Neid juhib kaitseminister, kellele alluvad kindral staap ja tööd juhib Peavalitsus. Väed komplekteeritakse üldise sõjaväekohustuse alusel, teenistus aeg 2 aastat. Rahvaarmee võttis osa Saksa fasistlike vägede purustamisel Jogoslaavias, Ungaris ja Austrias. Nüüdis ajal osalevad Bulgaaria väed Varssavi lepingu Organisatsiooni ühendatud relvajõududes sotsialismimaade kaitsevõime tugevdamises. 8 Tervishoid 1979 oli Bulgaarias 185 nii nimetatud suurhaiglat ja neis kokku 73 033 kohta, laste meditsiiniasutusi oli 1051. Arste töötas 1980 aatal 26 000. 10 000 elaniku kohta 30 kohta. Aastast 1951 on arstiabi tasuta. 1971 muudeti arstiabi riiklikuks, erapraktika keelati. 1977. tegutses 182 sanatooriumi ja kuuroti ning 1400 puhkekodu, neis sai ravi ja puhkas ligi 920 000 inimest
või asepresidendiks. Richard Nixon määras ta oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew' tagasiastumist. Pärast Nixoni tagasiastumist Watergate'i afääri tõttu sai Gerald Ford presidendiks. Välispoliitikas lubas Ford täielikult toetada Nixoni välispoliitilist kurssi. Probleeme tekitas aga sellised asjad, nagu näiteks valitsuse poolt esitatud kaubandusreformi seadus, mida Kongress suuresti korrigeeris ja mis nõrgendas majandussuhteid Ameerika Ühendriikide ja sotsialismimaade vahel. James Earl Carter (sündis 1. oktoober 1924) oli Ameerika Ühendriikide president 1977 1981 Demokraatlikust parteist. Teiseks ametiajaks kandideerimisel kaotas ta Ronald Reaganile. 2002 sai Carter Nobeli rahupreemia. Tema üheks suuremaks saavutuseks välispoliitikas on 1978. aastal Camp Davidis ajaloolise Iisraeli ja Egiptuse rahuleppe sõlmimine. 2006. aastal ilmunud raamatus "Palestiina: rahu, mitte apartheid" väljendab Carter seisukohta,
TEISE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: -hukkus 60 miljonit inimest, nende seas väga palju tsiviilisikuid -sotsialismileeri ehk Teise Maailma teke -maailma lõhestumine ja külma sõja algus -Saksamaa tükeldamine -koloniaalimpeeriumid hakkavad lagunema -uus ajastu sõjapidamises tuuma ja rakettrelvad Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) -1991 Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist NL mõjusfääri (12.märts 1947) Marshalli plaan (Euroopa Taastamise Programm) oli USA 1947.a algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi.
Sotsialism ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel. Kommunism 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste alusel. Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel. Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei
Euroopa Liidu (EU) loomiseni. Erhard jätkas Adenaueri välispoliitikat, kuid Kiesinger asus tegema järelandmisi Hallsteini dooktriinile, taastades diplomaatilised suhted Tsehhoslovakkia, Rumeenia ja Jugoslaaviaga. Kiesingeri välisminister Brandt pooldas tihedamat läbikäimist sotsialismimaadega ja oli valmis Hallsteini doktriinist loobuma, mis tal ka õnnestus teoks teha 1969 kantsleriks saades. Brandt muutis täielikult senist Saksamaa LV poliitikat sotsialismimaade suhtes, tunnustades erinevates lepingutes (1970 Moskva leping ja Varssavi leping, 1971 Berliini küsimust puudutav leping ning 1972 kahe Saksamaa suhteid reguleeriv leping) Oderi-Neisse liini Saksamaa idapiirina ning Saksa DV olemasolu. See aitas parandada suhteid ja arendada majandussidemeid ning Brandt sai selle eest 1971 Nobeli rahupreemia. Konservatiividelt Saksamaal pälvis ta välispoliitika (mida tuntakse nimetuse Ostpolitik all) tugeva kriitika. Ja
Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. 1965.aastal alustati IBM/360 seeriatootmist. 1970-ndatel tõi murrangu elektronarvutite ühtsusseeria ( ) Kümnendi lõpus hakati tootma seeria (C ) miniarvuteid. Mõlemad seeriad töötati välja sotsialismimaade ühistöös. 1972. aastal algas EC-1020 seeriatootmine. Asuti välja töötama EC-1040. Neljanda põlvkonna arvutid Neljanda põlvkonna arvutite piiritlemine loetakse kokkuleppeliseks. Mõned loevad piiriks lausintegraallülituste kasutuselevõtu, teised seavad piiriks arvutite täiustused struktuuri ja tööviisi osas. Tuntuimad neljanda põlvkonna arvutid: IBM/370 1960ndate aastate lõpuks oli
· Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majandus- ja Koostööorganisatsioon (OEEC), mis peale USA ja Kanada liitumist nimetati ümber Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniks (OECD) · Lääne-Euroopa Liit (WEU), 1954.a. tugevdamaks julgeoleku-alast koostööd Euroopa riikide vahel. · Warssavi Pakt (Sõpruse, Koostöö ja Vastastikuse Abistamise Leping), 1955.a. sotsialismimaade sõjaline liit 3)EL loomine(lepingud, eesmärgid). Põhineb järgmistel koostöö lepingutel: · Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), 1949.a. Euroopa Söe- ja Terasekoondis (ECSC), 1951.a. Prantsusmaa välisministri R. Schumani ettepanek luua Euroopa Söe ja Terasekoondis. · Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), 1957.a. · Euroopa Majandusühendus (EEC), 1957.a. · Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) 1960.a. EL eesmärgid:
Seda kõike mõistes kujundas Sex Pistolsi mänedzher ansamblist väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega neil noortel oli kerge samastuda. Samal ajal oli 1970. aastate alguses Londonis alguse saanud punk paralleelselt arenenud ka USA-s ning jõudis undergroundist massidesse 1978. aastal. Eesti enne pungini jõudmist Ehkki Eesti NSV muusikapilti rikastasid juba kuuekümnendate aastate keskel esimesed kitarriansamblid, jäi valdavaks ja võimu poolt soositud muusikastiiliks ikkagi sotsialismimaade estraad. Hoolimata poliitilise sula lõpust seitsmekümnendatel (või äkki hoopis tänu sellele) jõudsid Eestisse sellel ajal viimaks ka rock ja disko. Uuel põlvkonnal oli jälle julgust oma protesti väljanäitamiseks ja tänu sellele rockmuusika populaarsus Eesti noorte hulgas aina kasvas. Aastal 1971 alustas tegevust paljude järgnevate aastate Eesti tuntuim rockgrupp Ruja. Aastal 1972 toimus esimene nn noorte lauljate konkurss
noorukieas, tulles 12aastaselt piirilinna meistriks. "Juba lühikese treeningu järel olin Narva linna parim," rääkis Gilde eelmisel kevadel. "Seejärel edestasin ka külas käinud Tallinna mehi. Nad imestasid: kes see käblik neid võidab?" Sõjaväes eesti keele ära õppinud Gilde pidas vastu tööpataljoni katsumused ja tõusis sõja lõppedes N Liidu kiiremate meeste sekka. Ta osales mitmel sotsialismimaade võistlusel ja üliõpilasmängudel. 1948. aasta Londoni olümpia ajal heitles olümpiavõistlust väärinud Gilde N Liidu meistrimedalitele Harkovis. Riigi hooaja viies mees 10,8ga jõudis taas 100 m finaali, kuid võeti seal kahe valestardiga maha. Selle äparduse korvas ta aga samas võidetud liidu meistrikullaga 4 x 100 m teatejooksus. Võidukas ametiühingute koondis kordas 42,2ga üleliidulist rekordit. Gilde edu andis indu kiirjooksjate järelkasvule
o Keeruline hinnata o Erinev areng, erinev süsteem Kas süsteemid võistlevad üldse omavahel darvinismlikult? o Konkurentsivõime produktiivsus o Paindlikkus III loeng - Kaubandus Miks on see kaubandus kasvanud ja mis on selle tagajärjed? Paul Krugman `Growing World Trade: Causes and Consequences' 1995 Globaliseerumine o Tehnoloogia o Poliitika Võimalikud põhjendused Külma sõja järgseks tõusuks Sotsialismimaade kaasamine 3.maailma areng Üldine liikumine vabakaubanduse poole Teenused Teenused GATS General Agreement on Trade in Services: o Uruguai vooru tulemus o Neli tüüpi: Riigiülene teenus Tarbimine teises riigis Teenuse pakkumine teises riigis Füüsiliste isiku tarbimine 20.sajandi kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga:
Põhja-Iirimaa -34,007; Eesti- 124; Soome- 170; Leedu- 344. Seevastu Hiinal, Jaapanil, Indial kõigest 100. Viimane oli kehtestatud 1924. aasta seadusega miinimumkvoodiks. Sõjajärgseil aastakümneil jäid Ühendriigid rahvuskvootide määramise juurde kindlaks. Näiteks 1952. aastal vastu võetud McCarran- Walteri immigratsiooniseaduse pooldajad väitsid, et kvootide lõdvemale laskmine võib tuua USA-sse tohutul hulgal Ida-Euroopa sotsialismimaade teisitimõtlejaid ja see võib kahjustada Ühendriikide demokraatiat. Seadus siiski lükati president Turmani poolt tagasi. 1965. aastal asendati rahvuskvoodid Kongressis poolkerakvootidega ning eelise said USA kodanike sugulased, sammuti need immigrandid, kellele kutseoskuste järele oli USA-s nõudlus. 1978 tühistati poolkerakvoodid ja lubatud immigrantide aastaseks ülemääraks sai 290,000 inimest. Seda arvu vähendati pärast põgenikeseaduse vastuvõtmist 1980. aastal 270,000-le
suurmeistriks. Võitude saavutamisel on igati abiks olnud Rudolf Krestinov, oma terasratsu eest on hoolt kandnud aga võidusõitja ise. Andres Krestinov Vaieldamatult üks parimaid sõitjaid aastatel 1980-1990. Nii nagu võistluskaaslasel ja sõbral Aadu Sikul, algas ka tema teekond suurde sporti Saku Motoklubi teenelise treeneri Rudolf Krestinovi juhendamisel. Esimene suurvõit tuli Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt noorte klassis 1981. aastal. Juba järgmisel aastal esindas ta Nsv Liidu sotsialismimaade karikavõistlustel ja lõpetas etappide kokkuvõttes pronksmedaliga. Järgnesid Nsv Liidu meistritiitlid 1983. aastal meeste 125 ja 1986. aastal 500 cm3 klassis, millele tuli Andres Nsv Liidu rahvaste spartkiaadi võitjaks ning sai pronksmedali 1983. aasta üleliidulistel tehnikaspordialade spartakiaadil. Andres Krestinov on 1981. aastast Nõukogude Liidu meistersportlane. Gert Krestinov Gert Krestinov on sündinud 02.08.1990 Tallinnas. Eesti Krossisõitja. Hakkas motokrossiga
Sellise efekti vältimiseks ning kommunistliku ekspansiooni tõkestamiseks pidaski USA Vietnami sõda. Breznevi doktriin Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tsehhoslovakkiasse, et seal maha suruda "Praha kevadet" ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I. Breznev, et NSV Liidul olevat sotsialismi kaitsmise nimel internatsionaalne õigus ja kohustus ka edaspidi niiviisi toimida. Breznevi doktriin eitas sisuliselt sotsialismimaade suveräänsust. Paindliku reageerimise doktriin · Kui tagasitõrjumisdoktriini esitanud vabariiklased rääkisid oma otsustavusest anda vajadusel NSV Liidule otsustav vastulöök (see tähendanuks sisuliselt tuumasõda), siis demokraadid John Fitzgerald Kennedy ja Lyndon B. Johnson rääkisid lokaalsetest sõdadest. Asi oli selles, et neil aastail olid kommunistid saavutanud üha suuremat edu partisanisõdade abil. Nende tõkestamine
2. Nõukogude liidu lagunemine 3. Islamimaailm/araabia 4. Aafrika vabanemine 5. Eluolu ja kultuur (kümnendid al 70ndast) 6. Maailm 21 saj. 7. Maailma globaliseerumine Tekti 6 lk + tiitel +kas kirj + sissejuhatus + kokkuvõte Ajalugu Page 64 Kordamisküsimused 31. jaanuar 2011. a. 8:32 NSVL lagunemise põhjused Sotsialismileeri lagunemise põhjused Iseloomustada USA poliitikat 80ndate teises pooles Sotsialismimaade iseseisvumise protsess Perestroika käigus muutused sise, välis ja majandus-poliitikas Glasnost Breznevi doktriin Rahvusvahelised konfliktid külma sõja ajal , põhjused ja tagajärjed Kas NL lagunemist oleks saand ära hoida Sisepoliitiline ja majanduspoliitiline olukord (kriis) Ajalugu Page 65 Sündmused 7. märts 2011. a. 8:07 23.08.1939 MRP 28.09.1939 varssav annab alla 17.06.1940
Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania (kuni 1961), Saksa DV (kuni 1990), Kuuba, Vietnam ja Mongoolia. Nõukogusse astujad lootsid soodsat koostööd, kuid tegelikkuses ei tekkindu ühtset majandussüsteemi, sest kõik lepingud tuli kooskõlastada Moskvaga ja tuli hakata täitma eelkõige Moskva kaubasoove. Koos NSV liidu lagunemisega kadus ka VMN. Võidurelvastumine ja sõjaliste blokkide loomine Võidurelvastumine tähendab lääneriikide ja sotsialismimaade pidevat sõjatehnika täiustamist, et mitte vastaspoolele alla jääda, näiteks 1949. aastaks oli ka venelastel aatompomm. Lääne-Euroopa riigid, kellele tegi muret NSV liidu kasvav agressiivsus, otsustasid 1949. aastal ühineda ja hakata tegema koostööd USAga tekkis Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon (NATO)(Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. Kui Saksamaa 1955. aastal NATOsse vastu
Samas oleksid ellu jäänud paljud ameeriklased ning ilmselt poleks ka tekkinud sel ajal hipide liikumist. Praha kevad 1968 (Tšehhoslovakkia) o Katse sotsialismi seestpoolt reformida legaalselt kompartei kaudu (VLOst välja astumata) o Taheti kasutusele võtta väikeettevõtlus, kaotada tsensuur ja ideoloogiline järelevalve 4 o Brežnevi doktriini alusel, mis nõudis teiste sotsialismimaade siseasjadesse sekkumist, viidi VLO väed Tšehhoslovakkiasse ja reformid lõpetati (kardeti, et muidu levib see ka teistesse riikidesse ja NSV ülemvõim kaob) o Brežnevi doktriin – NSVLil on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ja teeb seda ka tulevikus o Praha kevade lõpp ja Brežnevi doktriin olid masendavaks sünumiks kõigile, kes olid lootnud, et
riikidevaheliseks, st. lääne kapitalistid ei ekspluateeri enam niivõrd mitte oma riigi töölisi kui arengumaade töölisklassi. Eristas sotsialismi ja kommunismi. Sotsialism – ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel. Kommunism – igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste alusel. Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel. Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia – korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud
Nõukogude liidu valitsus perioodil jäi teadus riigi kontrolli alla. Seetõttu paljud uurimused avaldati populaarteaduslikes ajakirjades eesti siseselt. Tänaseni ilmub eesti geograafia seltsi aastaraamat. Siiski eesti keele vähene kasutajaskond, viis selleni, et tuli avaldada võõrkeeltes töid. Palju töid ilmusid vene keeles alates 1970 a. Algusest. 1990 a toimus kiire ja peaaegu täielik üleminek ingliskeelsele avaldamisele. Nõukogude ajal tehtud uurimused jõudsid väha väljaspoole sotsialismimaade teadlaste ringi. Esimesel kümnendil pärast sõda olid uurimistööd valdavalt kirjeldavad. Kohalik ajalooline uuring muutus oluliseks 1960. aastate lõpu poole. Järgmisel kümnendil tõusid tähelepanu keskmesse uuringud keskkonnakaitse eri tahkudest, planeeringud ja puhkemajanduse temaatika. 1980. aastatel avaldati üha enam sotsiaalgeograafilisi uurimusi, mis olid 1990. Aastate algul täielikult ülekaalus. Tööd muutusid aastatega üha
Mullastik on mitmekesine, leidub nii leet-, liiv-, pruun-, kui ka mustmuldi. Haruldastest loomadest elab seal näiteks euroopa piison, euroopa naarits, hallsuslik ja lagrits. Peamised maavarad on kivi- ja pruunsüsi, mille varud on vastavalt 43 ja 14 miljardit tonni. Metallimaakidest on tähtsamad hõbe, vask ja polümetallid. Muudest maavaradest aga kivisool, väävel, looduslikke ehitusmaterjale ning vähesel määral ka maagaasi ja naftat. Poola oli kunagiste sotsialismimaade hulgas esimene, kus hakati tegema turumajandusreforme. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Poolas suur põllu- ja metsamajanduses hõivatute osatähtsus (2005.a. 17%). Energeetika põhineb kohalikul kivi- ja pruunsöel ning imporditaval naftal ja maagaasil. 92% elektrienergiast toodeti soojus- ja ülejäänud peamiselt hüdroelektrijaamades. Tähtsamad tööstusharud on masina- toiduaine- ja keemiatööstus, metallurgia ja metalltoodete valmistamine. Põllumajanduskasutuses on 51%
Kõik võivade saada eliidiks, selle aluseks on organiseerimisvõimed. Ka pluralistid nõustuvad selle väite ,,lahja" variandiga. (Näiteks Weber: partei eliit või bürokraatlik eliit) * marksistid on (kunagi) arvanud, et klassideta, ilma võimuta ühiskond oleks võimalik, aga igal juhul pole nad esitanud ühtki näidet sellisest ühiskonnast (juba Trotski ütles, et Nõukogude bürokraatia ja parteieliit on vana kodanluse osa üle võtnud; hiljem kirjutas sotsialismimaade eliitidest nt. Milovan Djilas (jugoslaavia poliitik, partisan, teisitimõtleja, Tito ajal tagakiusatud, andis 54 intervjuu New York Timesile, Ungari revolutsiooni toetuse eest pandi vangi, suri 1995) (1959). The New Class). # Marksistid muidugi toonitavad ka, et eliit pole valitsevast klassist sõltumatu,vaid pigem selle osa või käepikendus * Poliitika sotsioloogias on pikk eliitide uurimise traditsioon. Vilfredo Pareto (1848- 1923)
Bulgaarias, rääkimata juba Venemaast. Lisaks aitavad sarnane kultuur ja traditsioonid sakslastel teha äri ungarlastega, soomlastel eestlastega. Kaugemasse ajalukku vaadates selgub, et need Kesk-Euroopa riigid, mis on kunagi kuulunud Habsburgide impeeriumi, on omandanud lääne orientatsiooniga keskklassile tugineva haridus-, haldus- ja kaubandustraditsiooni. Õigeusu traditsioonidega riikides on nimetatud hoiakud aga hoopis teistsugused. Mitmed majandusteadlased on endiste sotsialismimaade arengu analüüsimisel rõhutanud asjaolu, et viletsamal majanduslikul järjel olevad kultuurid võtavad jõukamatelt meeleldi üle tarbimisharjumused, kuid ei kiirusta tööharjumuste omaksvõtuga. Maailmakuulus ameerika filosoof Francis Fukuyama ütles 2001. aasta Hansapanga kevad- konverentsil peetud ettekandes: “Mõned ühiskonnad, nagu näiteks Poola ja Eesti, on olnud edukad. Ja teised, nagu Venemaa ja Ukraina, palju vähem edukamad. Kui vaadata, mida ütleb
annaabi.ee 
